Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-14-9627 pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

I Asjaolud ja menetluse käik XXX esitas 03.03.2014 kuni 16.05.2014 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse ja selle täiendused. Koos pankrotiavaldusega on võlgnik esitanud taotluse tema kohustustest vabastamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt ei ole XXX võimeline oma kohustusi täitma, kuna kannab vabaduskaotuslikku karistust ja tal puudub sissetulek. Võlgnikule teadaolevalt on tal täitmata kohustusi, mida ta ei suuda täita. Võlgniku menetlusabi taotluse kohaselt puudub tal igasugune vara. Harju Maakohtu 22.05.2014 määrusega on kohus võtnud XXXi pankrotiavalduse menetlusse ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Ene Ahase. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 227.62 euro väärtuses, millele ei ole võimalik sissenõuet pöörata, täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 88 585.66 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku kohustuste tekkimine ja alalise makseraskuse väljakujunemine tingitud otseselt võlgniku enda õigusvastasest käitumisest, üksnes kohustus BIGBANK aktsiaseltsi ees tuleneb laenulepingust. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu.

II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

2-14-9627 PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. PankrS § 15 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid.

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara 227.62 euro väärtuses, mis koosneb kohustusliku kogumispensioni fondi osakutest ja millele ei ole võimalik sissenõuet pöörata, täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 88 585.66 eurot. Võlgniku kohustused on tekkinud võlgniku õigusvastasest tegevusest, v.a kohustus BIGBANK aktsiaseltsi ees tuleneb laenulepingust. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnik kannab vabaduskaotuslikku karistust ja ta ei tööta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ja tema igakuine sissetulek ei võimalda olemasolevad kohustusi täita ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. PankrS § § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks ja võlgniku on kohustusi, mis ei ole tekkinud tulenevalt tema õigusvastasest tegevusest, siis tuleb eeltoodust tulenevalt võlgniku pankrot välja kuulutada. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti

2-14-9627 väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Puuduvad andmed selle kohta, et esineksid vara tagasivõitmise ja –nõudmise alused võlgniku pankrotimenetluses. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku makseraskused alalise iseloomuga. Võlgnikku on kriminaalkorras karistatud üheksal korral. Käesoleval ajal kannab võlgnik vabaduskaotuslikku karistust kinnipidamisasutuses, tal puudub igasugune sissetulek ja võimalus tegeleda tulutoova tegevusega käesoleval ajal ja ka lähitulevikus. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku kohustuste tekkimine ja alalise makseraskuse väljakujunemine tingitud otseselt võlgniku enda õigusvastasest käitumisest, üksnes kohustus BIGBANK aktsiaseltsi ees tuleneb laenulepingust. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjustanud asjaolude kohta. Kohus selgitab XXX’ile, et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui XXX soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Ene Ahas on andnud nõusoleku enda nimetamiseks XXX pankrotihalduriks.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.