lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-45775/31

Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 07.10.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-13-45775/31
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.10.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2318
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus Ulvi Loonurm, Kaija Kaijanen, Indrek Soots 7.10.2014, Tallinn 2-13-45775

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Harju Maakohtu 14.03.2014 otsus

Apellatsioonkaebuse hind Menetlusosalised ja nende esindajad

1 148 eurot 76 senti Hageja Eesti Autorite Ühing (rk 80004182), lepingulised esindajad vandeadvokaat Kadri Ploom ja Kalev Rattus Kostja Mittetulundusühing Safari Seiklused (rk 80340402), seaduslik esindaja Remo Sirila 18.09.2014

Eesti Autorite Ühingu hagi Mittetulundusühingu Safari Seiklused vastu 1 069 euro 40 sendi saamiseks Mittetulundusühingu Safari Seiklused apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 14.03.2014 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Esimese ja teise astme kohtu menetluskulud jätta kostja Mittetulundusühing Safari Seiklused kanda.
4.Hageja taotlus protokolli parandamiseks jätta rahuldamata.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja hageja nõue

Sarnased lahendid

Intellektuaalse omandi kaitse
  • 22.04.20262-24-8423/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.02.20262-26-415/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.01.20262-25-7754/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.01.20262-20-17286/58Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.01.20262-25-4966/8Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.01.20262-23-2399/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.30.09.2013 esitas Eesti Autorite Ühing (hageja) Harju Maakohtule hagi Mittetulundusühingu Safari Seiklused (kostja) vastu kohustuse täitmiseks ja kahju hüvitamiseks. Hageja täpsustas menetluse kestel hagi, paludes kostjalt välja mõista lepingust tulenev võlg 693 eurot 80 senti (põhivõlg 346 eurot 90 senti ja viivis 346 eurot 90 senti) ning hüvitis 375 eurot 60 senti. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 09.11.2012 litsentsilepingu nr KÜ-481, mille p 3.1 kohaselt andis hageja kostjale loa teoste avalikuks esitamiseks kontserdil „Ühe lossi hääled...”, mis toimus 10.11.2012 Padise kloostris (kontsert I) ning, mille p 4.2 kohaselt kohustus kostja maksma hagejale litsentsitasu 5% ürituse sissepääsutasust. Kostja korraldas kontserdi I, aga jättis litsentsitasu maksmata, rikkudes sellega litsentsilepingut. Hageja oli õigustatud nõudma lepingu täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise tõttu viivist põhivõla summas. Lisaks korraldas kostja 07.09.2013 Padise kloostris kontserdi „Ühe lossi hääled – SZ, MV” (kontsert II), mille kohta pooled ei sõlminud litsentsilepingut. Kostjal puudus õigus korraldada sellel kontserdil hageja esindatavate autorite teoste ettekandmist. Hageja võis nõuda kostjalt kahju hüvitamist kontserdi II piletitulust 10%. Kostja vastuväited

2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kontserdi I eest tuli kostjal maksta üksnes 1/3 hageja nõutavast litsentsitasust, sest kontserdil esinenud kolmest artistist esindas hageja ainult ühte (MP). Litsentsitasu nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, sest pooltel on vaidlus selle üle ja litsentsileping nägi ette vastava vaidluste lahendamise korra. Seega ei olnud viivise nõue põhjendatud. Kontserdi II eest ei tule kostjal maksta rohkem kui 5% piletitulust, sest litsentsileping jäi sõlmimata hageja tõttu. Kostja ei pidanud tasuma hageja nõutud ettemakset, mida nõuti ülemäära suures summas. Kostjal oli põhjendatud kahtlus, kas ta saaks hagejalt enamtasutud ettemakse tagasi. Maakohtu otsus
3.Maakohus rahuldas 14.03.2014 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1 069 eurot 40 senti. Menetluskulud jäid kostja kanda, v.a. hagi esitamisel tasutud riigilõivu täismäära ja soodusmäära vahe, mis jäi hageja kanda. Pooled ei vaielnud järgmiste asjaolude üle, mis kohus luges tuvastatuks: - pooled sõlmisid litsentsilepingu, mille p-ga 3.1 andis hageja kostjale loa teoste avalikuks esitamiseks kostja korraldatud ja ka tegelikult toimunud kontserdil I; - kontserdil I esitasid MP, S koos kitarrist PW-ga ja hang-trummi duo H avalikult muusikateoseid, mis olid iga esitaja enda looming; - kontserdil I artistide ette kantud teoste autoritest esindab hageja üksnes MP; - litsentsilepingu p-ga 4.2 kohustus kostja maksma hagejale litsentsitasu 5% kontserdi I sissepääsutasust, kuid mitte vähem kui 25 eurot 56 senti ning kontserdi I sissepääsutasude summa oli 6 938 eurot; - lisaks korraldas kostja kontserdi II (kuupäev ekslikult 10.11.2012), kus samuti esitati avalikult muusikateoseid. Kuigi pooled pidasid läbirääkimisi ka selle kontserdi kohta lepingu sõlmimiseks, siis konsensuse puudumise tõttu kokkulepet ei sõlmitud ning kostjal puudus hageja esindatavate autorite luba kontserdil II nende teoste esitamiseks; - kontserdil II esitatud muusikateoste seas oli selliseid, mille autoreid esindab hageja; - kontserdi II sissepääsutasude summa oli 3 756 eurot; - kostja ei ole kummalgi kontserdil muusikateoste avaliku esitamise õiguse eest hagejale midagi maksnud. Hageja esimeses nõudes sisalduva põhinõude 346 eurot 90 senti õiguslik alus on VÕS § 368. Hagejale on tema ja MP vahelise lepinguga loovutatud artisti autoriõigused mh teoste avalikuks esitamiseks. Pooled sõlmisid litsentsilepingu, mille esemeks olid nimetatud õigused. Vaidlus puudus, et hageja nõutav tasu vastas litsentsilepingu tingimustele, st moodustas 5%

piletimüügitulust. AutÕS § 48 lg 3 järgi kohaldatakse olemasoleva teose kasutamise korral litsentsilepingu alusel autorilepingule üldjuhul VÕS-s sätestatut. Kuna pooled olid kasutusõiguses ja makstavas tasus kokku leppinud, siis ei ole edukas kostja vastuväide tasu sõltuvusest kontserdil I tegelikult esitatud muusikapalade autorite esindatusest hageja kaudu. Kostja ei toonud esile asjaolusid, mis välistaksid litsentsilepingu p 4.2 kehtivuse või VÕS § 8 lg-st 2 tuleneva täitmise kohustuse. Nõustuda ei saa kostjaga, et tasuda tuli litsentsitasu üksnes 1/3 kokku lepitud summast, kuna kostja ei pöördunud piisavalt aegsasti hageja poole tavapärasest erineva litsentsitasu kokkuleppimiseks. Poolte kirjavahetusest nähtus, et pooled pidasid läbirääkimisi ja jõudsid selle tulemusel lepingu sõlmimiseni. Kokkulepitud tasu maksmisest keeldumine ei olnud põhjendatud. Kostja pöördumine Konkurentsiameti poole 07.11.2012, haldusmenetluse algatamine ja läbiviimine ega Konkurentsiameti otsus ei mõjutanud kostja lepingust tulenevat kohustust maksta hageja nõutud litsentsitasu. Seega tuli esimene nõue põhivõla osas rahuldada. Hageja esimeses nõudes sisalduva viivise nõude 346 eurot 90 senti õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1 esimene lause. Vaidluse all oli hageja põhinõude sissenõutavaks muutumise aeg. Hageja väitel muutus tema nõue sissenõutavaks 10.01.2013 (litsentsilepingu p-d 5.1–5.3), kostja väitel muutub nõue sissenõutavaks käesoleva vaidluse lõppedes (litsentsilepingu p 7.4). Kostja viide litsentsilepingu p-le 8.3 ei olnud asjakohane, sest hageja ei esitanud leppetrahvi nõuet. Kohtu hinnangul oli kostja viivitamine lepingu p-ga 5.1 võetud kohustuse täitmisega selline asjaolu, mis muutis võimatuks lepingu p-s 5.2 ette nähtud kohustuse täitmise. Sel juhul oli hageja kohustuse täitmine võimatu VÕS § 108 lg 2 p 1 tähenduses ja kostja vastutas litsentsitasu maksmisega viivitamise eest alates 10.01.2013. Pooled leppisid litsentsilepingu p-s 7.2 kokku vaidluste lahendamise korra. Kostja ei tõendanud, et ta esitas hagejale kirjaliku pretensiooni. Kohus ei tuvastanud, et pooltel oli vaidlus lepingu p 7.4 tähenduses ja seetõttu vastutas kostja litsentsitasu maksmisega viivitamise eest alates 10.01.2013. Viivise määraks leppisid pooled 0,5% päevas, st põhivõla summaga võrdne viivise tasumise kohustus täitus 200 päeva möödumisel tasumise tähtajast ehk 29.07.2013 möödumisel. Hagi esitati pärast viidatud kuupäeva, mistõttu hageja viivisenõue oli tervikuna põhjendatud. Hageja teise nõude 375 eurot 60 senti õiguslik alus on AutÕS § 817 lg 1 p 1. Hageja teise nõude summa moodustas 10% kontserdi II sissepääsutasudest, st on kaks korda suurem samadel alustel hageja poolt antava litsentsi eest makstavast tasust. Kostja oli enne kontserdi II korraldamist teadlik kohustusest sõlmida litsentsileping ja lepingu sõlmimata jätmisega põhjustas kostja olukorra, kus hageja ei saanud litsentsitasu, mille nõudmiseks tal oli õigus. Seega tekkis hagejal kahju ja selle põhjustas kostja õigusvastane tegevus. Kostja on AutÕS § 817 lg 1 p 1 järgi kohustatud kahju hüvitama ja olukorras, kus tavapärane on tasu 5% ürituse piletitulust, on litsentsilepingu sõlmimata jätmisel hüvitis määraga 10% piletitulust mõistlik ja põhjendatud. Makstav hüvitis peab olema suurem litsentsilepingu alusel makstavast tasust, vastasel juhul puuduks mh kontserdikorraldajatel stiimul lepingute sõlmimiseks ja õiguspäraseks käitumiseks. Kaks korda suurema hüvitise maksmine on proportsionaalne ja kooskõlas autorite varaliste õiguste kaitse eesmärgiga. Hageja teine nõue kuulus rahuldamisele. Apellatsioonkaebus

4.Kostja palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega määrata tasumääraks esimese nõude puhul 1/3 piletitulust, s.o 115 eurot 60 senti ning tasumääraks teise nõude puhul 5% piletitulust, s.o 187 eurot 80 senti. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Maakohus jättis arvestamata kostja vastuväited ja Konkurentsiameti hinnangu. AutÕS ega ükski muu seadus ei pane kostjale kohustust pöörduda hageja poole tavapärasest erineva

litsentsitasu kokkuleppimiseks. Hageja kui eraõiguslik mittetulundusühing on kohustatud nõude olemasolu ja alust tõendama. Pooled ei jõudnud lepingu sõlmimiseni mitte läbirääkimiste tulemusel, vaid kostja oli sunnitud 32 000 euro suuruse trahvi (AutÕS 813 lg 2) hirmus lepingule alla kirjutama, teades, et litsentsilepingu p 7.4 alusel on tal õigus keelduda litsentsitasu saamisest kuni vaidluse lõppemiseni. Arvestades, et hageja keeldus kostjale erandit tegemast, tuginedes KonkS-le, siis oli Konkurentsiameti poole pöördumine, menetluse läbiviimine ning otsuse tegemine määrava tähtsusega. Samuti näitas see, et kostja ei nõustunud lepingust tuleneva litsentsimääraga, mille kohta saadeti ka hagejale info enne lepingu sõlmimist. Lisaks jõudis Konkurentsiamet menetluse tulemusel seisukohale, et tegemist oli topeltmaksustamisega, mis rikkus kostja huve ja õigusi KonkS järgi. Menetluse lõpetamise otsuse arvestamata jätmine oli maakohtu poolt täiesti põhjendamatu ja arusaamatu. Maakohus jättis arvestamata, et kuigi litsentsileping sätestas kirjaliku pretensiooni esitamise kohustuse, siis mõistsid pooled pretensiooni olemasolu litsentsitasu arvutamise üle juba enne lepingu sõlmimist. Hageja väljendas seda ka oma teises vastuses menetluse käigus, väites, et ta on teadlik ja nõustunud pretensiooni olemasoluga ja sellekohane vaidlus puudub. Tulenevalt maakohtu otsusest teenib üks autor (MP) ebaõiglaselt tasu kolme autori loomingu eest, mis peaks olema välistatud (AutÕS § 78 p 2). Samale seisukohale jõudis ka Konkurentsiamet. Kuivõrd kostjal oli seaduslik õigus keelduda tasude tasumisest kuni vaidluse lahendamiseni (lepingu p 7.4), siis puudus hagejal õigus nõuda ettemaksu või käsiraha eelneva tasu tasumata jätmise alusel. Samuti ei olnud topelttasu nõudmine hüvitisena põhjendatud, kuna lepingu sõlmimata jätmise põhjustas hageja. Maakohus ega hageja ei ole toonud välja osapoolt, kellele ja millist kahju tekitati. Kohus jättis arvestamata kostja selgitused ettemaksu liigse suuruse kohta ja asjaolu, et kostja võttis hagejaga esimesel võimalusel peale kontserdi toimumist ühendust, et piletimüügi andmete alusel tasuda 5% tasu. Seega esimese nõude puhul on põhjendatud, et kostja tasub 1/3 litsentsitasust, sellega nõustus ka Konkurentsiamet. Suurema tasu (täistasu 5% kogu piletitulust olenemata esindatavate lugude arvust) nõudmine rikub nii hageja poolt kehtestatud tasu jagamise reegleid, AutÕS kui ka KonkS, mistõttu ei olnud põhjendatud ettemaksunõue kontserdi II puhul. Maakohtu otsus on vastuoluline, kuna kontserdi I puhul loeti kostjat süüdi selles, et ta nõustus lepinguga ja allkirjastas selle ning kontserdi II puhul ei nõustunud lepinguga ja ei allkirjastanud seda. Vastus apellatsioonkaebusele

5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga ja ära kuulanud pooled, leiab, et maakohtu otsus hagi rahuldamises on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kui ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ja järgib esimese astme kohtu põhjendusi, ei pea ta TsMS § 654 lg 6 kohaselt kordama põhjendusi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

Apellatsioonkaebus põhineb samadel väidetel, mida kostja esitas maakohtus hagile. Kostja on endiselt seisukohal, et tal ei olnud kohustust lepingut täita ja et ta ei vastuta teise lepingu sõlmimata jätmise eest, st et ta ei põhjustanud sellega hagejale kahju. Erinevalt apellandist leiab ringkonnakohus, et maakohus ei ole rikkunud asja läbivaatamisel menetlusnorme, mis tooks kaasa kohtuotsuse tühistamise. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kostja rikkus 9.11.2012 litsentsilepinguga endale võetud kohustust tasuda 5% ürituse sissepääsutasudest. Hageja poolt esindatavate autorite teoste avalik esitamine võis toimuda 10.11.2012 juhul, kui teoste avalikku esitamist korraldanud kostja oli selleks eelnevalt taotlenud hagejalt litsentsi. Maakohtu tuvastas õigesti, et kostja ei pöördunud enne 10.11.2012 toimunud kontserti hageja poole tavapärasest erineva litsentsitasu kokkuleppimiseks ja et lepingu sõlmimise vajadust tuletas hageja ise kostjale meelde, saates talle lepingu projekti koos teabe- ja arvestuslehega. Asjas kogutud tõendeid hinnates tuvastas kohus õigesti, et pooled pidasid läbirääkimisi ja jõudsid selle tulemusel lepingu sõlmimiseni. Õige oli maakohtu seisukoht, et lepingust tuleneva kohustuse täitmist ei saanud mõjutada hageja pöördumine pärast 10.11.2012 kontserdi toimumist Konkurentsiameti poole ega läbiviidud haldusmenetlus ning pärast kontserti välisesinejatelt uurimine, et kas neid esindab mõni kollektiivse esindamise organisatsioon. Vaidluse asjaolusid hinnates leidis maakohtus põhjendatult, et alus erandi tegemiseks kostja suhtes puudus ja kostjal puudus alus keelduda litsentsitasu maksmisest. Samuti on otsus põhjendatud viivise väljamõistmise osas, kuna litsentsilepingus kokkulepitud tasu mittemaksmine ei olnud tõendeid hinnates käsitletav tasu vaidlustamisena litsentsilepingu p 7.4 tähenduses. Kuna põhivõlg oli muutunud sissenõutavaks, oli hagejal tekkinud alates 10.01.2013 õigus nõuda litsentsitasu maksmisega viivitamise eest viivist, millise nõude maakohus põhjendatult rahuldas. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus samuti õigesti, et kostja oli enne 07.09.2013 toimunud kontserdi korraldamist teadlik kohustusest sõlmida litsentsileping ja et hagejal oli õigus nõuda litsentsitasu maksmist kostjalt enne vastava loa alusel teose avalikku esitamist. Tegemist ei olnud põhjendamatu ettemaksu nõudega, nagu apellatsioonkaebuses on kostja ekslikult väitnud, sest litsentsitasu tuli tasuda enne kontserdi toimumist ja tasu suurust oli võimalik hiljem korrigeerida vastavalt piletimüügist saadud sissetulekutele. Vaidlust ei ole selles, et kostja korraldas kontserdi ilma selleks eelnevalt vajalikku litsentsi saamata. Seega oli teoste avalik esitamine ebaseaduslik. Kuna hagejal oli õigus litsentsitasule, mis tal jäi saamata kostja õigusvastase tegevuse tõttu, oli hagejal tekkinud õigus nõuda saamata jäänud autoritasu eest hüvitist. Maakohtu põhjendustega hüvitise suuruse osas ringkonnakohus nõustub ja ei korda neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Kohus on otsuses käsitlenud kõiki poolte seisukohti ja selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks tuleb hageja nõue rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused on kooskõlas TsMS § 442 lg 8 nõuetega.

7.Vastustaja taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks jätab ringkonnakohus rahuldamata. Protokoll kajastab piisavalt selgelt poolte poolt kohtuistungil antud selgitusi ja ei vaja täpsustamist, kuna selleks puudub ka sisuline vajadus.

Menetluskulude jaotus

8.TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu ringkonnakohtu menetluskulud apellandi kanda. Samuti jäävad kohtuotsuse muutmata jätmise tõttu maakohtu menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

Kaija Kaijanen

Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.12.20252-22-14330/23Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.12.20252-24-143/43Harju Maakohus Tallinna kohtumaja