Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

Pankrotimenetluse käigus esitati võlgniku poolt XXXOÜ auditeerimata raamatupidamisbilanss seisuga 31.07.2014. a. ning Harju Maakohtu registriosakonnast sai ajutine pankrotihaldur võlgniku 2010/11 konsolideeritud majandusaasta aruande. Hilisemal perioodil ei ole võlgnik Äriregistrile majandusaasta aruandeid esitanud. Audiitortegevuse seaduse § 91 ja 92 kohaselt on audiitorkontroll kohustuslik ettevõttele mille bilansimaht on üle 3 miljoni euro (XXXOÜ bilansimaht ületab seda piiri). Ajutisele pankrotihaldurile pole esitatud majandusaasta aruandeid 2012 ja 2013 majandusaasta kohta. XXXOÜ bilansi 31.07.2014. a. kohaselt omas võlgnik seisuga 31.07.2014. a. kohustusi kokku summas 4 247 917 eurot s.h lühiajalisi kohustusi summas 2 396 699 eurot. Bilansis kajastatud kohustustest olid enamus kohustustest kõik lühiajalise iseloomuga kohustused ning seetõttu mõjutavad need otseselt võlgniku maksevõimet ja maksevõime näitajaid. Harju Maakohtu kohtuotsusega ts. asjas nr. 2-13-5158 06.01.2014. a. mõisteti XXXOÜ-lt solidaarselt välja 225 000 eurot, millel lisandusid intressid ja hagi esitamise ajaga sissenõutavaks muutunud viivis. Kohtulahend on tänaseks jõustunud. Nõue on kajastatud bilansis

pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning pankrotimenetlus tuleks lõpetada PankrS § 158 alusel. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et praegusel ajal XXXOÜ mingit majanduslikku- ega põhikirjajärgset tegevust ei arenda, kuna äriühingul puuduvad selleks vajalikud käibevahendid. Äriühingu müügitulu 2014. a. oli kokku 22 802 eurot ning majandustegevuse tulemuseks on kahjum summas 116 395 eurot. Kuigi võlgniku maksevõime näitajad on rahuldavad, puudub võlgnikul likviidne vara, mille arvelt katta lühiajalisi kohustusi, eelkõige täita jõustunud kohtulahendit tsiviilasjas nr. 2-13-5158. Võlgniku poolt bilansis kajastatud varade harilik väärtus (turuväärtus) on oluliselt madalam kui nende raamatupidamises kajastatud arvestuslik väärtus. Bilansis nõuetena kajastatud käibevara on oluliselt väiksem, kuna ca 50% debitoorsetest võlgnevustest on lootusetud võlgnevused. Kui lähtuda raamatupidamise konservatiivsuse põhimõttest ja lugeda nõuded summas ca 1,5 miljonit eurot ebatõenäoliselt laekuvateks, oleks võlgnikul käibekapitali puudujääk ca 1 miljon eurot. Üldkokkuvõttes võib aktsepteerida võlgniku pankrotiavalduses toodud selgitusi maksejõuetuse tekkepõhjuste kohta. Kuna võlgniku teadaolevad kohustused ületavad tema reaalset vara kordades, majandustegevus on seiskunud, on ajutine pankrotihaldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur leiab, et esialgselt ei ole maksejõuetuse tekke põhjuseks kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldused kuuluvad rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada XXXOÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kalev Mägi. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Halduri aruande kohaselt on haldurile teadaolevalt võlgnikul kohustusi kokku 4,25 miljonit eurot ja käibevara 2 876 063 eurot ning põhivara 1 396 863 eurot. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul ajutise menetluse maht ei võimalda esitada käesoleval juhul selget tehingut või tehingute loetelu, mis oleksid kindlasti tagasivõidetavad. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liige XXX(isikukood XXX). Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1160 eurot + käibemaks ja tehtud kulutuste katteks 72 eurot (sh käibemaks). PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise

aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1160 eurot + käibemaks ja tehtud kulutuste katteks 72 eurot (sh käibemaks), milline summa tuleb välja mõista võlgnikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.