HFTA hagi KÜ Tartu mnt 50A vastu 26. septembri 2013 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14. märtsi 2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
HFTA apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: HFTA (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Veiko Viisileht Kostja: KÜ Tartu mnt 50A (registrikood 80359117), lepinguline esindaja Andry Krass
Kohtuistungi toimumise aeg
16. september 2014, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 14. märtsi 2014 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud hageja, HFTA kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.HFTA esitas 08.10.2013 Harju Maakohtule hagi KÜ Tartu mnt 50A vastu, milles palus tuvastada kostja 18.09.2013 üldkoosoleku otsuste, millega lõpetati ennetähtaegselt juhatuse volitused (päevakorra p 1) ning valiti uus juhatus (päevakorra p 2) tühisus üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu.
2.Hagiavalduse kohaselt koostasid kostja kaks juhatuse liiget 11.09.2013 omavoliliselt teiste juhatuse liikmete teadmata, st juhatuse otsuseta erakorralise üldkoosoleku teate koosoleku toimumise ajaga 26.09.2013.
3.17.09.2013 juhatuse koosolekul otsustati, et teadet ei saa käsitleda juhatuse tahtena ning koosolek ja selle otsused saavad olema õigustühised. 18.09.2013 edastati kõigile kostja liikmetele juhatuse koosoleku protokoll ja teade erakorralise üldkoosoleku mittetoimumise kohta. Vastavalt põhikirja p-le 5.1.4 pandi vastav info ka trepikodades asuvatele teadetetahvlitele. Juhatusel ei olnud tahet erakorralise üldkoosoleku korraldamiseks, selleks puudus ka igasugune vajadus.
4.Koosolek siiski toimus 26.09.2013 ja võeti vastu otsus lõpetada ennetähtaegselt juhatuse volitused, valiti uus juhatus ja arutati haldusfirma valikuga seonduvaid küsimusi. Vastuvõetud otsused kahjustavad kostja liikmeid, kes 28.09.2013 selgitusest lähtudes koosolekul ei osalenud. Nad ei saanud otsustamisel kaasa rääkida ega hääletada. Koosolek on kokkukutsumise korra rikkumise tõttu täies ulatuses tühine, sh on tühised kõik vastuvõetud otsused.
5.Hagi aluseks on mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg 1, korteriühistuseaduse (KÜS) § 1 lg-d 1 ja 2, mille kohaselt on pädev üldkoosolekut kokku kutsuma juhatus. MTÜS § 29 lg 2 järgi peab juhatuse otsuste vastuvõtmiseks olema koosolekul osalenud liikmete poolthäälteenamus. Põhikirja p 5.1.9 sätestab juhatuse liikmete arvuks 1-5, korteriühistu liikmed otsustasid, et neid esindb 5 liiget. MTÜS § 29 lg-de 1 ja 2 nõudeid kollegiaalse juhatuse otsuste vastuvõtmiseks ei järgitud. Hagi õiguslikuks aluseks on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 ja MTÜS § 241 lg 1. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt kui igal juhatuse liikmel on kostja ainuesindusõigus, kehtib see ka kostja liikmete suhtes. Üldkoosoleku teade on käsitletav juhatuse otsusena. Puudub mõistlik seletus, miks peaks üldkoosolek pärast seadusliku esindaja poolt kokkukutsumist hakkama hindama oma otsuste kehtivuse eeldusena teise organi sisesuhet.
7.Üldkoosolekul vastuvõetud otsused ei ole seotud juhatuse 17.09.2013 otsusega. Kostja juhatusel puudus õigus takistada üldkoosoleku kokkukutsumist. Juhatuse 17.09.2013 otsus ei olnud üldkoosoleku toimumise ajaks jõustunud. Üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisus ei ole seotud juhatuse 17.09.2013 otsusega. Põhikirja p 5.1.11 järgi
jõustuvad juhatuse otsused 10 kalendripäeva jooksul pärast liikmetele teatavakstegemist.
8.TsÜS §-st 32 lähtudes puudus hagejal, HL-l ja MP-l õigus takistada üldkoosoleku kokkukutsumist ka siis, kui juhatuse 17.09.2013 otsusel oleks tähendus 26.09.2013 üldkoosoleku otsuste kehtivuse osas. MTÜS § 28 lg 31 alusel oli igal juhatuse liikmel õigus üldkoosoleku kokkukutsumiseks eraldi. Üldkoosoleku toimumist soovisid peale kahe juhatuse liikme ka 10 ühistu liiget (nimed vastuses kirjas), kelle soovi kuni 26.09.2013 tegutsenud juhatus ignoreeris. Seega on MTÜS § 20 lg-s 3 sätestatud eeltingimus täidetud.
9.Kostjale on mõistetamatu, milliseid hageja subjektiivseid õigusi vastuvõetud otsused rikkusid. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
10.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.Hageja leidis nii hagiavalduses kui ka kohtuistungil, et rikuti ühistu liikmete õigusi. Tulenevalt TsMS § 3 lg-st 1 puutub asja lahendamisse ainult hageja kui kohtusse pöörduja õiguste rikkumine. Hagejal puudub õigus esitada nõuet teiste ühistu liikmete õiguste rikkumise motiivil.
12.Mittetulundusühingu, milleks kostja korteriühistuna on, üldkoosoleku otsus on tühine MTÜS § 241 lg 1 kohaselt, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.
13.Hageja sai 26.09.2013 kokkukutsutud üldkoosolekust teada ja vaatamata hilisemale vastupidisele teatele koosoleku mittetoimumise kohta, läks koosolekule. Kohtu arvates ei oma tähtsust, et hageja lasi ennast protokolli kanda mitte koosolekust osavõtjana vaid juuresviibijana. Koosolekul kohaloleva korteriühistu liikmena oli hagejal võimalik oma õigusi koosolekul teostada, sh otsuste suhtes hääletada.
14.Koosoleku kokkukutsumise korra rikkumiseks, mis tingiks vastuvõetud otsuste tühisuse, ei ole asjaolu, kes koosoleku kokku kutsus. Koosoleku kokkukutsuja isikust ei sõltu ühistu liikmete õiguste rikkumine. Koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise all mõistetakse MTÜS § 241 mõistes sellist rikkumist, mis takistab ühistu liikmel oma õiguste teostamist, st üldkoosolekust osavõtmist, üldkoosolekuks ettevalmistamist (ettenähtud dokumentide esitamata jätmise tõttu) jms.
15.Kuna hageja ei ole väitnud ega tõendanud enda õiguste rikkumist seoses vaidlusaluse üldkoosoleku toimumisega, puudub alus hagi rahuldamiseks. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
16.Hageja palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.
17.Hageja on selgitanud, et hagi esitati ka hageja enda õiguste ja huvide kaitseks. Kui üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei oleks rikutud, oleks hageja endiselt KÜ juhatuse liige. Hääletustulemused üldkoosolekul oleks olnud teistsugused, kui üldkoosolekul oleks osalenud ka liikmed, kes käesoleval juhul uskusid, et koosolekut ei toimu. Hageja sai juhuslikult üldkoosolekust teada ja osales juuresviibijana. KÜS §-st 101 nähtub, et üldkoosolekul osalemiseks saab pidada seal kohalolekut koos hääletamisega. MTÜS § 241 lg-st 1 tulenevad alused MTÜ-de üldkoosoleku otsuste tühisuseks on absoluutsed ja vastavate rikkumiste olemasolul tuleb tuvastada otsuste tühisus.
18.Nii MTÜS § 20 lg 1 kui ka KÜS § 1 lg 2 järgi ja MTÜS §-st 29 tulenevalt kutsub üldkoosoleku kokku korteriühistu juhatus. Käesoleval juhul kutsusid üldkoosoleku kokku kaks juhatuse liiget teiste liikmete teadmata. Juhul, kui üldkoosoleku kokkukutsujate ring on laiem, jääb arusaamatuks, miks on MTÜS §-s 20 sätestatud alternatiivne variant üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Seaduses on üldkoosoleku kokkukutsumise võimalused sätestatud ammendavalt. Maakohus ei analüüsinud hageja väiteid, et igaühe õiguse rakendamisel koosoleku kokkukutsumiseks tekiks kaos.
19.Kui KÜ liikmele esitatakse üldkoosoleku toimumisega seoses vastuolulist informatsiooni, on ühistu liikmete õiguste teostamine ja üldkoosolekust osavõtmine takistatud. Tagantjärele on võimatu hinnata, kui palju KÜ liikmeid jättis vastuolulise info tõttu üldkoosolekule tulemata. Arvestada tuleb, et 53% KÜ liikmetest üldkoosolekul ei osalenud. Kõigepealt saatsid kaks juhatuse liiget teate üldkoosoleku toimumise kohta, kuid seejärel edastati KÜ liikmetele juhatuse otsus, et üldkoosolekut ei toimu. Üldkoosolekul vastuvõetud otsused kahjustavad oluliselt kõiki KÜ liikmeid, kes 18.09.2013 selgitusest lähtudes koosolekul ei osalenud. KÜ liikmete eksitamine üldkoosoleku toimumisega on ka sõltumata koosoleku kokkukutsujast MTÜS § 241 lg-st 1 tulenev alus üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühistamiseks. Maakohus ei ole hageja vastavaid väiteid käsitlenud.
20.Lisaks sellele jättis maakohus käsitlemata hageja väite selle kohta, et antud juhul ei kohaldu MTÜS § 21 lg 3, sest üldkoosolekul osales 104 liiget 220-st. Samuti ei käsitlenud kohus väiteid selle kohta, et Urmas Saaliste puhul ei täidetud MTÜS § 28 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt peab nõusolek juhatusse valimise kohta olema antud enne juhatuse määramist.
21.Kostja apellatsioonkaebusele kirjalikku vastust ei esitanud. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
23.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
24.Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel apellatsioonkaebuses viidatud menetlusnorme määral, mis tooks kaasa otsuse tühistamise. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
25.Iseenesest on õige apellatsioonkaebuse väide, et üldkoosoleku kokkukutsumiseks on kindlad reeglid ja nn igameheõigus siin ei kehti. Samas nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et MTÜS § 29 lg-le 1 vastava juhatuse otsuse puudumine erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise kohta ei ole koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine, mis annaks alust lugeda 26.09.2013 üldkoosoleku otsuseid MTÜS § 241 lg 1 järgi tühisteks.
26.Puuduvad tõendid selle kohta, et osa KÜ liikmeid ei ilmunud üldkoosolekule just 18.09.2013 ühistu liikmetele edastatud juhatuse teate tõttu. Seega ei ole tõendatud ka hageja väide, et ühistu liikmete õiguste teostamine ja üldkoosolekust osavõtmine oli takistatud ning hääletustulemused oleks olnud suurema osavõtjate arvu korral
teistsugused. Koosoleku mittetoimumise teate (mida hageja peab liikmete eksitamiseks) koostamise ja ühistu liikmetele edastamise üheks initsiaatoriks oli hageja ise. Samas ilmus hageja üldkoosolekule ja tal oli võimalik oma ühistu liikme õigusi koosolekul teostada, sh hääletada. Juhatuse (sh hageja) poolt KÜ liikmete eksitamine ei ole üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse aluseks MTÜS § 241 lg 1 järgi.
27.See, et 26.09.2013 erakorralisel üldkoosolekul otsustati ühehäälselt juhatuse, sh hageja volitused ennetähtaegselt lõpetada ja et hageja soovib olla jätkuvalt KÜ juhatuse liige, ei tähenda tema tsiviilõiguste ja huvide rikkumist.
28.Asjaolu, kas US andis enne uue juhatuse valimist nõusoleku enda juhatuse liikmeks määramiseks või mitte, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Isegi kui vastav eelnev nõusolek oleks puudunud, ei saaks otsust tema juhatusse valmise kohta lugeda KÜ võlausaldajate kaitseks kehtestatud seaduse sätet rikkuvaks ja vastuolus olevaks heade kommetega, nagu hageja ringkonnakohtu istungil selgitas. MTÜS § 28 lg 1 näol ei ole tegemist sellise sättega, mis oleks kehtestatud võlausaldajate kaitseks. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaks pidada US juhatuse liikmeks valimist vastuolus olevaks heade kommetega ja lugeda üldkoosolekul vastuvõetud vastavat otsust tühiseks.
29.Maakohus ei kohaldanud otsust tehes MTÜS § 21 lg-t 3 ja ei pidanud selle mittekohaldamist käsitlema, nagu hageja apellatsioonkaebuses ekslikult leiab.
30.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
31.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.