Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt võeti kostja 18.06.2014 erakorralisel üldkoosolekul vastu otsused kostja põhikirja, KÜSi ja MTÜSi eirates. Koosoleku kutsusid kokku 47 korteriomanikku, kutses oli 8 päevakorrapunkti. MTÜS § 20 lg 1 järgi on üldkoosoleku kokku kutsujaks juhatus. Kostja põhikirja p 6.3 järgi kutsub erakorralise üldkoosoleku kokku juhatus. Juhatusele ükski ühistu liige avaldust koosoleku kokkukutsumiseks ei esitanud. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja kinnitab, et vaidlusaluse üldkoosoleku kutsusid kokku 47 kostja liiget. Juhatusest kutsuti tagasi XXX, XXX, XXX, XXX ning juhatusse valiti XXX, XXX, XXX. Hagi esitamise eesmärk on kostja juhatuse töö takistamine ja korteriomanike kahjustamine ning ebaausate võtetega initsiatiivgrupi ülemvõimu kehtestamine ühistus eesmärgiga takistada elamu renoveerimistööde alustamist. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, esitatud tõenditega ja ära kuulanud pooled kohtuistungil, leiab, et hagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtuistungil kinnitas hageja, et 18.06.2014 üldkoosolekul vastuvõetud otsuse tühisuse aluseks on vaid asjaolu, et üldkoosoleku kutsusid kokku ühistu liikmed, mitte juhatus. Kohtuistungil selgitas kostja, et ühistu liikmed panid koosoleku kokkukutsumise teate väidetava juhatuse liikme (hageja), kes juhatuse liikmetest ainsana majas elas, postkasti. Tegelikult korteriühistul sel ajal juhatust ei olnud, mistõttu ühistu liikmed ei saanukski üldkoosoleku kokkukutsumise nõuet juhatusele esitada. Mittetulundusühingu, milleks kostja korteriühistuna on, üldkoosoleku otsus on tühine MTÜS § 241 lg 1 kohaselt, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Koosoleku kokkukutsumise korra rikkumiseks, mis tingiks vastuvõetud otsuste tühisuse, ei ole asjaolu, kes koosoleku kokku kutsus. Koosoleku kokkukutsuja isikust ei sõltu ühistu liikmete õiguste rikkumine. Koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise all mõistetakse MTÜS § 241 mõistes sellist rikkumist, mis takistab ühistu liikmel oma õiguste teostamist, st üldkoosolekust osavõtmist, üldkoosolekuks ettevalmistamist (ettenähtud dokumentide esitamata jätmise tõttu) jms. Kuna hageja ei ole väitnud ega tõendanud enda õiguste rikkumist seoses vaidlusaluse üldkoosoleku toimumisega, puudub alus hagi rahuldamiseks. Õige on küll hageja väide, et üldkoosoleku kokkukutsumiseks on kindlad reeglid, kuid samas korteriühistu liikmete poolt erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumine ei ole koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine, mis annaks alust lugeda 18.06.2014 üldkoosoleku otsuseid MTÜS § 241 lg 1 järgi tühisteks. Hagi rahuldamata jätmine on kooskõlas kohtupraktikaga (nt tsiviilasi nr 2-13-46991).

Hagihind on TsMS § 132 lg-te 11 ja 4 p 8 alusel 3500 eurot, millele hageja tasus riigilõivu 300 eurot. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda seoses hagi rahuldamata jätmisega. Kostja esitas kohtle menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks menetluskulude nimekirja. Kostja menetluskuluks on kulud lepingulisele esindajale, mis TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 1 tulenevalt on kohtuväline kulu. Kulud koosnevad alljärgnevast: 1) 29.01.2015 kohtumine kliendiga, hagiavalduse ja lisade analüüs- ajakulu 1 tund 45 min; 2) 29.01.2015 kostja vastusele esitatud hageja vastuse analüüs – 50 min; 3) 30.01.2015-02.02.2015 kostja täpsustavate seisukohtade koostamine, kohtule esitamine – 3 t 10 min; 4) 09.02.2015 kohtutoimikuga tutvumine, kohtuistungiks valmistumine – 1 t 20 min; 5) 10.02.2016 kohtuistungil osalemine – 20 min; 6) 25.03.2015 kohtuistungiks valmistumine – 50 min; 7) 26.03.2015 kohtuistungil osalemine – 45 min; 8) 15.04.2015 kohtuistungiks valmistumine – 50 min; 9) 16.04.2015 kohtuistungil osalemine – 1 t. Kokku on kostjale osutatud õigusteenust 10 tundi ja 50 minutit tunnihinnaga 100 eurot, kokku summas 1083,50 eurot, millele lisandub käibemaks 216,70 eurot. Kostja kinnitab, et ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu taotleb menetluskuludelt arvestatud käibemaksu hüvitamist. Koos käibemaksuga on kostja kohtuvälised kulud 1300,20 eurot. Kostja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud seoses taiviilasja nr 2-14-54287 menetlusega. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt taotleb kostja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja ei ole kostjale osutatud töömahuga nõus. Täpsustavate seisukohtade koostamiseks ja kohtule esitamiseks (30.01.2015-02.02.2015) ei ole ajakulu põhjendatud 2,5 tunni ulatuses. Kostja on sisuliselt teinud koopia 29.09.2015 esitatud vastusest, aega ei saanud kuluda rohkem kui 40 minutit. Kohtuistungiks valmistumisele (25.03.2015 ja 15.04.2015) 2x50 minutit kulunu jääb hagejale arusaamatuks, kuna kohtuistungit sisuliselt ei toimunud. Kostja esindajal puudus vajadus mitu korda kohtuistungiks valmistuda, ta oli istungiks valmistunud juba 09.02.2015. Ebamõistlik ja põhjendamatult suur on tunnitasu suurus 100 eurot käibemaksuta, so 120 eurot käibemaksuga arvestades kaasuse asjaolusid. Menetluskulude nimekiri ja selles näidatud kulude koosseis ei ole kooskõlas tsiviiltoimiku materjalidega ning nendest nähtub, et õigusabi osutaja on teinud tarbetuid kulutusi (nt 29.01.2015 1,45 t) kohtumine kliendiga ning hagiavalduse analüüs, kulutanud selleks põhjendamatult aega. Asja materjalidest ei nähtu, et kohtuvaidlus oleks sisult ülikeerukas ja mahukas, mis põhjustaks 10 t 50 min ajakulu. Põhjendatud ajakulu on 3 tundi. Lisaks pole kostja esitanud ühtegi arvet, mis on esindaja poolt esitatud ning ühtegi maksekorraldust, mis tõendaks, et kulud on reaalselt kantud. TsMS § 175 lg 1 esimene lause võimaldab jätta menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontrollimata vaid siis, kui avaldus on omaks võetud. Hageja taotleb kostjalt dokumentaalsete tõendite nõudmist väidetavate menetluskulude kandmise kontrollimiseks. Hageja soovib dokumentidega tutvuta ja nende kohta seisukohta esitada (TsMS § 199).

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostja taotleb hagejalt oma esindaja kulude suuruse kindlaksmääramist. TsMS mõttes on

menetlusosalise esindaja kuluks kulu, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga. Kostja on menetluskulude nimekirjas kinnitanud, et kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Nimetatud asjaolu on kontrollitav toimiku põhjal. Kontrollimisel ei ole kohus tuvastanud, et kostja menetluskulude nimekiri sisaldaks kulusid, mis ei ole seotud käesoleva asjaga. Menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks ei olnud kostjal kohustust esitada arveid ja maksedokumente. TsMS § 176 lg 6 alusel võib kohus anda menetlusosalisele tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Kohus ei pea vajalikuks kostja kohustamist esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Hageja vastuväited kostja menetluskuludele on võimalik lahendada kohtutoimikus olevate dokumentide põhjal. Hageja esitas vastuväited kostja esindaja ajakulule seoses täpsustavate seisukohtade koostamise ja kohtule esitamisega ning 25.03.2015 ja 15.04.2015 kohtuistungiteks ettevalmistamisega. Kostja esitas hagile vastuse 18.09.2014. Vastuse allkirjastas kostja seaduslik esindaja. Hageja esitas kostja vastuse kohta seisukohad 30.10.2014. Kostja esitas omakorda seisukoha hageja 30.10.2014 menetlusdokumendile 02.02.2015, seisukoha on allkirjastanud kostja lepinguline esindaja. Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulutas kostja lepinguline esindaja hageja vastuse (hageja seisukoht kostja vastusele) analüüsile 50 minutit ja täpsustavate seisukohtade koostamisele, kohtule esitamisele 3 tundi 10 minutit, kokku 4 tundi. Hageja peab kostja 02.02.2015 sisuliselt hagi vastuse koopiaks. Kohus hagejaga ei nõustu. Kostja vastus (lk 37-55) koosneb osast „Eelnevad asjaolud“ (4 lk), milles kostja kirjeldab kostja juhatuse koosseisu muutumist ajaliselt ning osadest „Kostja vastuväited hagile“ ja „Vaidlustatud üldkoosoleku otsused“ (u 11 lk). Kostja 02.02.2015 seisukoht (lk 82-93) sisaldab vastuseid hageja 30.10.2014 menetlusdokumendile, milles hageja on vaidlustanud mh kostja esindajate esindusõiguse. Kohus leiab, et oma õiguste kaitsmiseks oli kostjal õigus ja põhjendatud vajadus hageja seisukohtadele vastata. Siiski leiab kohus, et arvestades kostja varasemalt esitatud vastust hagile on põhjendatud ajakulu vähendamine 1 tunni võrra. Seoses hageja vastuväitega 25.03.2015 ja 15.04.2015 kohtuistungiteks ettevalmistamise ajakulu kohta, leiab kohus, et ajakulu tuleb vähendada 50 minuti võrra. Kohtuistungite edasilükkamise põhjustas kostja. Arvestades hageja poolt esitatud põhjendusi kohtuistungite edasilükkamiseks (protokollid lk 100, 109) – 10.02.2015 kohtuistungi puhul oli/pidi olema asjaolu hagejale teada juba enne kohtuistungi toimumist/määramist ning 26.03.2015 kohtuistungi toimumise ajal haigeks olemine ei pruukinud olla tõene, oli kostjal vajadus kõikideks kohtuistungiteks valmistuda sh selleks püüda ette näha hageja tulevast tegevust kohtuistungi käbiviimise takistamiseks, mis tingis omapoolsete seisukohtade kujundamise vajaduse; igaks istungiks ettevalmistamise vajadus on põhjendatud ka eelmisest istungist möödunud ajaga, mis tingib mingil määral varem ettevalmistatu ununemise. Märgitust tulenevalt poleks põhjendatud istungiteks ettevalmistamise ajakulu vähendamine rohkem kui 50 minuti võrra. Kohus ei pea kostja põhjendamatuks ajakuluks kliendiga kohtumist, hagiavalduse analüüsi ning nendele toimingutele kulunud aega. Kliendi efektiivseks esindamiseks peab esindaja esindatavaga kohtuma, esindamisega seonduvas kokku leppima. Tulenevalt TsMS § 217 lg 5 ei ole esindajal võimalik esindatavat kohtumenetluses esindada kui ta ei ole esindatavaga esindamisest tulenevates asjaoludes läbi rääkinud ja kokku leppinud. Kokku vähendab kohus kostja esindamisele kulunud aega 1 t 50 min võrra. Seega loeb kohus põhjendatud ajakuluks 9 tundi. Kohus leiab, et põhjendatud on kostja lepingulise esindaja kulu 1080 (9x100+180) eurot. Arvestades asja keerukust, tõendite mahtu, kostja esindaja kvalifikatsiooni, kohtupraktikat on tunnitasumäär 100 eurot (käibemaksuta) mõistlik ja põhjendatud. Kohus ei nõustu hagejaga, et tunnihind on ebamõistlik ja põhjendamatult suur arvestades kaasuse asjaolusid. Juhindudes TsMS 174 lg-st 10 määrab kohus menetluskulud kindlaks koos käibemaksuga, kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista menetluskulud 1080 eurot.

Vastavalt kostja taotlusele tuleb TsMS § 177 lg 4 hagejal tasuda viivist menetluskuludelt (1080 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustise täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.