Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

Hagiavalduse kohaselt võeti kostja 18.06.2014 erakorralisel üldkoosolekul vastu otsused kostja põhikirja, KÜSi ja MTÜSi eirates. Koosoleku kutsusid kokku 47 korteriomanikku, sellest juhatusele teatamata. Kutses oli 8 päevakorrapunkti. MTÜS § 20 lg 1 ja kostja põhikirja p 6.3 järgi on üldkoosoleku kokkukutsujaks juhatus. Juhatusele ükski ühistu liige avaldust koosoleku kokkukutsumiseks ei olnud esitanud. Kostja vastuväited

käibemaksuga 1080 (9x100+180) eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 tuleb hagejal tasuda menetluskuludelt 1080 eurot viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Apellatsioonkaebus

TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja kinnitas 16.04.2015 kohtuistungil, et 18.06.2014 üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse aluseks on asjaolu, et üldkoosoleku kutsusid kokku ühistu liikmed, aga mitte juhatus (I kd, lk 131-132). Hageja ei ole vaidlustanud asjaolu, et 47 korteriomanikku üldkoosoleku kokku kutsusid ning et koosoleku kokkukutsumisel järgisid korteriomanikud seaduse ja põhikirja nõudeid. Kostja esitas maakohtus tõendina juhatusele (hageja, ES, AL, VK) korteriomanike poolt adresseeritud kirjaliku nõude erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks (I kd lk 125-128). Hageja selle nõude esitamist ja saamist vaidlustanud ei ole. Muid aluseid hageja esile ei toonud, kinnitades seda istungil. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatuga, mille kohaselt erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei olnud rikutud. Kostja juhatuse liiget (hagejat) oli teavitatud koosoleku kokkukutsumisest. Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, mille kohaselt mõistetakse koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise all rikkumist, mis takistab ühistu liikmel oma õiguste teostamist. Asja materjalidest nähtuvalt hageja selliseid väiteid maakohtus ei esitanud ega nimetatud asjaoludele ei tuginenud. Ringkonnakohtu hinnangul viis maakohus läbi seadusele vastava eelmenetluse ja täitis piisavalt selgitamiskohustust ja hagejale ei saanud otsus olla üllatuslik. Põhjendatud ei ole hageja arusaam, et hagi menetlusse võtmine tähendab selle rahuldamisest. Hagi rahuldamata jätmine ei tähenda kohtu selgitamiskohustuse rikkumist. Apellatsioonkaebuses väitis apellant, et kohus kohtles praeguses menetluses pooli ebavõrdselt, jättes hagi rahuldamata, kuna maakohtu sama kohtunik tegi analoogses vaidluses vastupidise lahendi. Apellant eksib, sest tema poolt viidatud tsiviilasjas nr 2-11-43624 olid teised menetlusosalised ja erinevad asjaolud. Ringkonnakohus ei tuvastanud menetletavas tsiviilasjas väidetud menetlusnormi rikkumist. Apellant ei pea õigeks maakohtu järeldust, et vaidlusaluse koosoleku toimumine ei rikkunud tema õigusi. Ringkonnakohus apellandiga ei nõustu, sest kostja koosoleku kokkukutsumise korra rikkumiseks, mis tingiks vastuvõetud otsuste tühisuse, on MTÜS § 241 mõistes selline rikkumine, mis takistab ühistu liikmel oma õiguste teostamist, st üldkoosolekust osavõtmist, üldkoosolekuks ettevalmistamist (ettenähtud dokumentide esitamata jätmise tõttu) jms. Hageja ei ole esile toonud ühtegi sellist rikkumist, mis takistanuks temal kui ühistu liikmel oma õiguste teostamist. Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 kohaselt tähelepanuta apellatsioonkaebuse uued väited, mille kohaselt sooviti hagi esitamisel kaitsta kostja õigusi ning hagi esitati kostja õiguste kaitseks. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud viide, mille kohaselt on hagi esitatud TsMS § 3 lg 1 ja § 368 lg 1 alusel teise isiku (antud juhul kostja) eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse ja huvi kaitseks, ei ole õige, sest hageja saab esitatud hagiga kaitsta vaid oma eeldatavaid ja seadusega kaitstud õigusi ja huve. Hageja uued väited oletatavate kostjal tekkinud või tekkida võivate kahjude kohta tuleb jätta tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4). Apellandi väide, et maakohus ei uurinud tema esitatud tõendeid, ei ole õige ega kooskõlas asja materjaliga. Samas ei ole apellant nimetanud seejuures ühtki konkreetset tõendit, mis jäi uurimata ja mis sellest oleks tulenenud. Ringkonnakohtu hinnangul hindas maakohus tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-ga 1. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga ära muuhulgas veel lahendamata taotlused. Apellant on lisanud apellatsioonkaebusele rea tõendeid (üldkoosoleku kutse, protokoll

jm), millised on maakohtu toimikus olemas. Ringkonnakohus tagastab need ja kuivõrd ei ole tegemist uute tõenditega, ei tule nende vastuvõtmise küsimust ringkonnakohtul TsMS § 652 korras lahendada. Maakohus on vaidlustatud otsusega välja mõistnud hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks 1080 eurot ning maakohtu otsus jääb selle osas muutmata. Maakohus on TsMS § 175 lg 1 alusel piisava põhjalikkusega hinnanud kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust ning taotluse osaliselt rahuldanud. Maakohus on arvestanud õigesti õigusabiteenuse mahu hindamisel asja keerukust, lahendamisele kulunud aega ja asjas toimunud 3 istungit (I kd, lk 100, 109, 131-132). Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsiooniastmes menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. 16.09.2015 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad kostja menetluskulud apellatsioonimenetluses seoses vastuse koostamisega 718 eurot 10 senti, millele lisandub käibemaks 143 eurot 62 senti, st kokku 861 eurot 72 senti 7 tunni 10 minuti eest. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse osaliselt ja peab vajalikuks ja põhjendatud kuluks 300 eurot, millele lisandub käibemaks 60 eurot. Arvestades kohtupraktikat, ei ole vastustaja esindaja tunnitasu määr ülemäära kõrge. Seega kuulub hagejalt väljamõistmisele 360 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.