Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
24. september 2014.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-56742
Tsiviilasi
OÜ XXX avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised
Avaldaja/võlgnik: OÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX) Avaldaja/võlgniku seaduslik esindaja: juhatuse liige XXX (e-post XXX) Ajutine pankrotihaldur: Raivo Piirla (asukoht Õigusbüroo Edikte osaühing, J.Köleri 3 - 3 Tallinn, telefon/fax 6015860, 5014261, e-post [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
15. september 2014.a
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud OÜ XXX esitas 02.09.2014 kohtule pankrotiavalduse. 04.09.2014 määrusega algatas kohus OÜ XXX pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Raivo Piirla. Ajutise halduri aruanne 12.09.2014 esitas Raivo Piirla kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku kohustuste suuruseks on 105 171,08 eurot ning võlgniku vara väärtuseks on 1270,26 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus tekkis hiljemalt 01.07.2014, mil esitati majandusaasta aruanne, millest pidanuks nähtuma, et ettevõtte tegevus pole enam jätkusuutlik. Ajutine haldur leiab aruandes, et ettevõtte maksejõuetuseni viisid juhtimisalased eksimused. Ajutise halduri hinnangul võivad esineda vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Aruandes tuuakse välja selles osas tehingud, mis puudutavad 2013. aasta lõpus toimund vara võõrandamise tehinguid juhatuse liikmega seotud ettevõtetele ning sellele lisaks vahetult enne pankrotiavalduse esitamist toimunud tooraine mahakandmine väärtuses 24 500 eurot ja toidukaupade mahakandmine väärtuses 2088,37 eurot Aruande kohaselt puuduvad andmed selle kohta, et maksejõuetuse põhjuseks oleks olnud kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Ajutine haldur märgib, et pankrotimenetluse läbiviimiseks puuduvad võlgnikul vahendid. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et OÜ XXX pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kui kohtu deposiitkontole ei maksta pankrotimenetlusest huvitatud isikute poolt kohtu poolt määratud summat. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitise suuruseks kokku 1300 eurot. Avaldaja ajutise halduri aruandele ning tasu suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja ajutise halduri arvamust, leiab, et OÜ XXX pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 105 171,08 euro ulatuses ja vara 1270,26 euro väärtuses. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise selgeid võimalusi ei ole asjas tuvastatud. Ajutise halduri aruandes on viidatud küll võimalikele tehingutele, mille
puhul võivad ilmneda tagasivõitmise ja tagasinõudmise alused, kuid vastavate aluste täpsem analüüs saaks toimuda pankrotimenetluse raames, mille katmiseks võlausaldajad pole kohtu deposiiti raha tasunud. Seega on antud hetkel tegemist üksnes hüpoteetiliste tagasivõitmise ja tagasinõudmise alustega. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohus tegi 15.09.2014 määrusega OÜ XXX pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda kohtu tagatiste kontole OÜ XXX pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 2200 eurot hiljemalt 22.09.2014. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna OÜ-l XXX ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada OÜ XXX pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele XXX (isikukood XXX). PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on 12.09.2014 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 11 tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 96 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 1056 eurot, millele lisandub käibemaks 211,20 eurot ning ajutise halduri vajalike kulutuste suuruseks 32,80 eurot, kokku 1300 eurot. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitise kokku 1300 eurot välja mõista OÜ-lt XXX Õigusbüroo Edikte osaühing (registrikood 10523526) kasuks. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu on mõistlik ja põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruandele ning tasu arvestusele vastu vaielnud. Tulenevalt PankrS § 23 lg-st 4 mõistab kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise kokku summas 1300 eurot välja OÜ-lt XXX Õigusbüroo Edikte osaühing (registrikood 10523526) kasuks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.