2-14-52601
Kohtuasja number
2-14-52601
Määruse tegemise aeg ja koht
24. september 2014, Narva kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Aarne Lõhmus J N hagi A S vastu kahju hüvitamise nõudes
Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja esindajad
Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Hageja: Kostja:
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel kohtumääruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
J N esitas Viru Maakohtule hagi A S vastu kahju hüvitamise nõudes. Viru Maakohtu 11. juuni 2014 määrusega jäeti hagiavaldus käiguta ning anti hagejale tähtaeg hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest. Hageja sai käiguta jätmise määruse kätte
1(3)
2-14-52601 Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kohus tuvastas, et hagiavaldus on esitatud puudustega, mille tõttu ei ole võimalik hagi menetleda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 135 järgi tsiviilasja hinna nimetab hageja või muu avaldaja hagis või muus avalduses või kaebuses, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest ega ole seaduses täpselt kindlaks määratud. Mitme nõuete esitamisel tuleb hagihinna arvutamisel liita hagis sisalduvad nõuded vastavalt TsMS § 134 lg 1. Vastavalt TsMS § 363 lg 1 p 5 märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele. Hagihinnalt sõltub tasumisele kuuluva riigilõivu summa suurus vastavalt riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) § 57 lg 1. RLS § 22 lg 1 p 11 kohaselt riigilõivu ei võeta kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi esitamise eest. Kohus tuvastas, et hagiavalduses on hagi nõudeks märgitud: välja mõista kostjalt varalise kahju hüvitis 1814,85 eurot hageja kasuks ja moraalse kahju hüvitis 10 000 eurot hageja ja tema lapse kasuks. Varalise kahju hüvitis koosneb järgmistest summadest: 520,51 eurot – kaotatud töötasu suurus, 73,35 eurot – ravikulud, 14 eurot - laste psühholoogi konsultatsioon, 139.99 – kahjustatud riided, 709 eurot – kahjustatud mobiiltelefoni maksumus, 159 eurot - purunenud päikeseprillide maksumus, 150 eurot – konsultatsioon õigusbüroos, 20 eurot – transpordi kulud, 35 eurot – eraarsti terapeuti konsultatsioon. TsMS § 363 lg 1 p1 kohaselt märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Kohus asub seisukohale, et hageja nõuded ei ole selged. Hageja varalise kahju hüvitise nõude osas ei ole võimalik tuvastada, millise hüve kahjustamise eest (kehavigastuse ja terviserikkega tekitatud kahju või muu varaline kahju) kui suurt varalist hüvitist nõutakse. Haginõude selgusetuse tõttu ei ole võimalik kindlaks määrata hagihinda ega tasumisele kuuluva riigilõivu suurust arvestades RLS § 22 lg 1 p 11 sätteid. Kohus tuvastas, et hageja palub mõista välja kostjalt moraalse kahju hüvitis 10 000 eurot hageja ja tema lapse kasuks. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 71 alusel kui sama osadeks jagatav kohustus tuleb täita mitmele võlausaldajale, on igaühel neist õigus nõuda kohustuse täitmist endale teiste võlausaldajatega võrdses osas, kui seadusest või tehingust ei tulene, et võlausaldajad võivad nõuda kohustuse täitmist ebavõrdsetes osades või kõigile ühiselt või solidaarselt. VÕS § 73 lg 1 kui sama kohustus tuleb seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täita mitmele isikule selliselt, et igaüks neist võib nõuda kohustuse täielikku täitmist, on need isikud solidaarvõlausaldajad. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd hagiavalduses on märgitud üks isik hagejaks, tuleb hagiavalduses hageja nõue kostja vastu selgelt välja tuua. Nõuded tuleb esitada nii, et nendest nähtuks, mida hageja kelle kasuks kostjalt nõuab, s.o kas hageja nõuded kostja vastu on solidaarsed (lapsega) või eraldi nõuded hageja ja lapse kasuks (täitmine kolmandale isikule VÕS § 79 mõttes). Eraldi nõuete osas peab olema ära määratud, millistes osades jaguneb mittevaralise kahju hüvitis hageja ja lapse vahel. Kui kahju kannatajaks on ka laps, siis on vajalik, et hagi esitaks ka laps oma nimel. 2(3)
2-14-52601 Kohus leiab, et hageja mittevaraline nõue ei ole selge ega üheselt mõistetav või täidetav, mistõttu ei saa hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet menetleda. TsMS § 338 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb füüsilise isiku kohta menetlusdokumendis märkida ka tema isikukood, selle puudumisel sünniaeg. Kohus tuvastas, et hagiavalduses märgitud kostja andmed ei võimalda kostja isikut tuvastamist. Hagiavaldus on esitatud A S vastu, kostja isikukoodi või sünniaega ega elukohta ei ole hagiavalduses märgitud. Kohtu poolt antud tähtaja jooksul hageja hagiavalduse puuduseid ei kõrvaldanud. Kuna hageja ei ole nõuet ega hagihinna määramist täpsustanud, samuti ei ole teatanud kostja andmeid, mille alusel oleks võimalik kostja isikut üheselt tuvastada, on hagiavaldus puudustega, mille tõttu ei saa hagi menetleda. Kohus jõuab järeldusele, et hageja nõuded ei ole selged ning haginõuete selgusetuse tõttu ei ole võimalik kindlaks määrata hagihinda ega tasumisele kuuluva riigilõivu suurust. Hagiavalduse esitamiselt ei ole tasutud riigilõivu ning hagiavalduses märgitud kostja andmed ei võimalda kostja isikut tuvastamist. Vastavalt TsMS § 371 lg 1 p 10 kohus ei võta hagiavaldust menetlusse kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Lähtuvalt TsMS § 371 lg 1 p 11, kohus ei võta hagiavaldust menetlusse kui hagiavalduses märgitud andmed kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist. Kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest. Vastavalt TsMS § 372 lg 4 ja lg 6, tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus tagastab hagiavalduse koos lisadega hagejale. Menetluskulud TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.