Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates

2-13-34757 otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule (Kentmanni 13, Tallinn, menetlusposti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaalis. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Kohtu selgitused − Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. − Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. − Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. − Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. − Kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja ei või nõuda täiendavat kulude hüvitamist ega rahalist kindlaksmääramist, v.a juhul, kui tagaseljaotsus tühistatakse või menetlus taastatakse. − Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata, aga kohus selgitab järgnevas otsuse täitmise korra määramist ja kulude jaotust. − Hageja taotles otsuse täitmise korra määramist selliselt, et jagada kaasomandi müügiga saadud rahalised vahendid hageja ja kostja vahel 50%-50% ning jätta enampakkumise kulud kostja kanda. Kuna enampakkumise kulu ei ole menetluskulu TsMS § 138 tähenduses, siis käsitleb kohus hageja vastavat taotlust otsuse täitmise korra määramise

2 (3)

2-13-34757 taotlusena, kuigi see on esitatud hagiavalduse resolutsiooni samas punktis menetluskulude jaotamise taotlusega. AÕS § 77 lg 2 sätestab muu hulgas kaasomandi lõpetamise viisina asja müügi avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagamise kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohus leiab, et sellest reeglist tuleb juhinduda otsuse täitmise viisi kindlaksmääramisel, st puudub alus jätta enampakkumise kulusid ainult ühe kaasomaniku kanda. − Juhindudes TsMS § 162 lg-st 4 jätab kohus menetluskulud osaliselt poolte endi kanda ja jaotab ülejäänud kulud poolte vahel võrdselt. Kaasomand lõpetatakse mõlema poole huvides. Kohus leiab, et kaasomandi lõpetamise otsus ei ole tehtud kostja kahjuks põhjusel, et kohus lõpetas kaasomandi hageja soovitud viisil (Riigikohtu 27. septembri 2010. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10, p 14 teine lõik). Kohus on seisukohal, et põhjendatud ja õiglane on jätta menetluskulud poolte endi kanda, v.a hagi esitamisel tasutud riigilõiv. Kuna kaasomandi lõpetamine toimub mõlema poole huvides, siis on põhjendatud poolte võrdne panus riigilõivu tasumisse. See tõttu jätab kohus pool tasutud riigilõivust hageja kanda ja pool kostja kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.