Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

2-13-39622

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 2 (kahe) päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on Osaühingu Rosehill ja Z K hagi Korteriühistu Kangelaste 3 vastu 28.mai 2013 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõudes. Hagid tsiviilasjades nr 2-1339622 ja 2-13-39918 liideti ühte menetlusse Viru Maakohtu 31.märtsi 2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-39622. Pooled esitasid 09.septembril 2014 taotlused asja menetluse lõpetamiseks seoses pooltevaheliste kompromissi sõlmimisega. Asja arutamiseks määratud ja 11.septembril 2014 toiminud kohtuistungile keegi pooltest ilmunud ei ole. Kohus võttis esitatud kompromissi vastu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi) TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 5 järgi kompromiss kehtib täitedokumendina isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. TsMS § 432 järgi kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja menetlusõiguslikud tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 2(4)

2-13-39622 Kohtule esitatud kompromissis pooled leppisid kokku hagist loobumises. Kohus asub seisukohale, et poolte vaheline kompromiss ei ole seadusega vastuolus, on täidetav ning ei kahjusta avalikku huvi, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Tulenevalt TsMS § 661 lg 4 poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kokku, et lühendavad kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega kuni 2 päevani alates kompromissi kinnitava määruse kättesaamisest.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb menetluskulud jaotada vastavalt poolte kokkuleppele. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 1 pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kompromissis hagejad taotlevad poole menetluses tasutud riigilõivust tagastamist. Hagiavalduse esitamisel Osaühing Rosehill tasus riigilõivu 250 eurot (tsiviilasja nr 2-13-39622 köide t.l. 8). Kuna menetluses on sõlmitud kompromiss, kuulub Osaühing Rosehill poolt menetluses tasutud riigilõivust 250 eurot tagastamisele riigilõivu pool summas 125 eurot. Z K oli vabastatud täielikult riigilõivu summas 250 eurot tasumisest hagiavalduse esitamisel Viru Maakohtu 07.märtsi 2014 määrusega (tsiviilasja nr 2-13-39918 köide t.l. 128-130). Hagejal on õigus poole riigilõivu tagastamisele seoses kompromissi sõlmimisega ja hageja on kohtule vastava taotluse esitanud. Eesti Vabariigi nõue hageja vastu menetlusabi kulu 250 eurot hüvitamiseks tuleb vastavalt võlaõigusseaduse § 197 lg 1 tasaarvestada hageja nõudega Eesti Vabariigi vastu poole riigilõivu 125 eurot tagastamiseks. Riigituludesse hüvitatav tasumata riigilõiv moodustab 125 eurot. TsMS § 190 lg 7 alusel mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, võib kohus ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest TsMS § 190 lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis.

3(4)

2-13-39622 Tulenevalt sellest, et pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle, leiab kohus, et hageja tuleb vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest ja hageja menetlusabi kulud summas 125 eurot tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda. Eeltoodu alusel hageja, Z K, taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks jätab kohus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Johannes Külaots Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.