Muud › Muud hagiasjad

2-14-20527 (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik BRP Haldus OÜ esitas 28.05.2014. a kohtule hagiavalduse Axxxxx Vxxxxxxxxxx vastu hooldus- ja muude teenuste eest võlgnevuse nõudes. Hageja palus kostjalt tema kasuks välja mõista hooldus- ja muude teenuste võlgnevus summas 1010,51 eurot ja viivised summas 69,37 eurot. Kohus võttis hagi 09.06.2014. a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale ja kirjaliku vastuse määrust kostja teadaoleval elukoha aadressil temale kätte toimetada. Kohus otsustas 21.07.2014. a määrusega toimetada kostjale hagi ja kirjaliku vastuse määruse kätte avalikult teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teade avaldati 21.07.2014. a. Kohus loeb TsMS § 317 lg 5 alusel menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 05.08.2014. a. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajal ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses asja lahendamist tagaseljaotsusega, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ning hageja taotlusel on võimalik hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud. Kostjale kuulub korteriomand, registriosa numbriga 875235, asukohaga Jõgeva linnas Aia 29, reaalosana korter nr 13. Hageja on valitud korteriomanike üldkoosoleku otsusega elamu valitsejaks. Hageja on osutanud kostjale korteriomandiga seotud hooldus- ja muid teenuseid, kuid kostja ei ole teenuste eest nõuetekohaselt tasunud. Kostja võlgnevus teenuste eest on 26.05.2014. a seisuga 1010,51 eurot. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. KOS § 21 lg 2 p 1 ja 5 järgi on valitsejal õigus kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

2-14-20527 sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Korteriomanike üldkoosoleku otsusega on kehtestatud rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise määraks 20 % aastas. Hageja on arvestanud kostja poolt tasumata summadelt viivist korteriomanike koosolekuga kehtestatud määras. 26.05.2014. a seisuga on viivise suuruseks 69,37 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 1079,88 eurot, millest moodustab 1010,51 eurot põhivõlg ja 69,37 eurot viivis. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on märkinud hagiavalduses oma menetluskuluks nõudelt tasutud riigilõivu summas 150 eurot, mille hüvitamist ta kostjalt taotleb. Kohus leiab, et hageja on riigilõivu tasunud seaduses ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.