Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

viivised 100 eurot, riigilõivu summas 45 eurot ja menetluskulud summas 20 eurot. Kohus teatas, et ülejäänud nõude osas jätkab kohus asja menetlemist hagimenetluses. Viru Maakohtu 19.08.2014 määrusega andis kohus hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, so nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, lisades hagiavaldusele dokumentaalsed tõendid vastavalt menetlusosaliste arvule ning vajadusel täiendava riigilõivu tasumiseks. Ülaltoodud kohtumäärusega pidas kohus silmas asjaolu, et hageja esitab hagi mitte kogu nõude, vaid maksekäsuga rahuldamata jäänud nõude osas. 26.08.2014 esitas hageja kohtule hagi kostja vastu ning palub jällegi kostjalt välja mõista võlgnevus kogusummas 968 eurot ja/või 1586 eurot (esitatud hagiavaldusest jääb ebaselgeks, millist summat hageja nõuab, kuna hagiavalduses on mainitud ka põhivõlgnevust 600 eurot, mis on kostjalt juba välja mõistetud), sh (hagiavalduse päises on märgitud 1586 eurot ja viivis, seega on arvestatud tõenäoliselt ka põhivõlgnevust 600 eurot), paluvas osas aga intress 360 eurot, viivised 600 eurot, meeldetuletuse tasu 26 eurot ja alates 26.08.2014 viivis põhinõudelt 1,5% päevas kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 600 eurot. Hagihind moodustab sel juhul kokku kas 2186 eurot või 1586 eurot. Lisaks võlale palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud (riigilõiv) kogusummas 175 eurot (riigilõiv 45 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja 130 eurot hagi esitamiselt). Viru Maakohtu 02.09.2014 määrusega anti hagejale täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so haginõude täpsustamiseks ja vajadusel täiendava riigilõivu (vastavalt hulgihinnale) tasumiseks. Kohus selgitas hagejale, et kui hageja soovib siiski täiendava viivise kuni 600 eurot (1,5% päevas põhinõudelt) väljamõistmist, siis tuleb hagejal tasuda täiendav riigilõiv, kuna riigilõiv hagihinnalt 1586 eurot moodustab 225 eurot. Hagejat hoiatati, et tähtajaks nõude täitmata jätmise korral jäetakse hagiavaldus menetlusse võtmata. Hageja esitas 09.09.2014 kohtule parandatud hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista võlgnevuse kogusummas 886 eurot, sh intress 360 eurot, viivised 500 eurot, meeldetuletuse tasu 26 eurot ja alates 26.08.2014 viivis põhinõudelt 1,5% päevas kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 500 eurot. Hagihind moodustab 1386 eurot, millelt kuulub tasumisele riigilõiv summas 200 eurot. Hageja on lisanud hagile maksekorralduse, millest nähtub, et hageja on 21.08.2014 tasunud riigilõivu summas 130 eurot.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avalduse ja sellele lisatud materjalidega, leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Hageja ei ole kõrvaldanud Viru Maakohtu 26.08.2014 ja 02.09.2014 määrustes äramärgitud puudusi täies ulatuses, st hageja ei ole tasunud täiendavat riigilõivu selleks ettenähtud ulatuses. Tulenevalt TsMS § 371 lg 1 p 10, kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. TsMS § 3401 lg 1 kohaselt, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta.

TsMS § 3401 lg 2 kohaselt, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu summas 59,16 eurot (maksekäsuga on kostjalt välja mõistetud riigilõiv summas 45 eurot.) Hagiavalduse esitamiselt tasus hageja täiendava riigilõivu summas 130 eurot (21.08.2014 maksekorraldus nr. 7709), seega on hageja tasunud hagi esitamiselt riigilõivu kogusummas 189,16 eurot. Hagihind moodustab 1386 eurot, millelt kuulus tasumisele riigilõiv summas 200 eurot, seega on hageja maksnud riigilõivu ettenähtust vähem 10,84 euro võrra. Kuna hageja ei ole kõrvaldanud 26.08.2014 ja 02.09.2014 kohtumäärustes märgitud puuduseid täies ulatuses, siis keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest, sest kohus ei pea otstarbekaks anda hagejale kolmandat korda täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Kohus võtab arvesse asjaolu, et hageja puhul on tegemist menetlusosalisega, keda võib nimetada „masshagejaks“ ning hageja esindaja peaks olema võimeline kõrvaldama kohtumäärustes märgitud puudused, sh arvestama tasumisele kuuluva riigilõivu summa, selleks antud tähtaja jooksul. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu summas 130 eurot. Kohus peab vajalikuks märkida, et TsMS § 150 lg 1 p 2, lg 4 kohaselt on hagejal õigus esitada kohtule avaldus menetluses tasutud riigilõivu (130 eurot) tagastamiseks. Vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 2, tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 463 lg 1, § 465, § 661 lg 2 keeldub kohus hagiavaldust menetlusse võtmast.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.