2-12-38099/83 - Pankrotiõigus - Muud hagimenetluse pankrotiasjad - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kui menetlusosaline soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima (TsMS § 633 lg 7). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtu 04.05.2012 määrusega tsiviilasjas 2-12-9222 kuulutas kohus välja OÜ XXXpankroti ning määras pankrotihalduriks Andres Hermet’i. Pankrotiteade ilmus väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ 07.05.2012, mil vastavalt pankrotiseaduse §-le 93 lg-s 1 sätestatule hakkas kulgema nõudeavalduse esitamise tähtaeg. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul (23.05.2012) esitas XXXOÜ (kostja I) ja XXX OÜ lepinguline esindaja vastuväite halduri poolt määratud häältele. Pankrotihaldur Andres Hermet määras enne esimest võlausaldajate koosolekut võlausaldajatele kokku 57 494 häält, millest XXXAS-ile 3148 häält, XXXOÜ-le 15 090 häält, XXXOÜ-le 11 411 häält, XXXOÜle 133 häält, XXX OÜ-le 38 häält, XXXOÜ-le 259 häält ja XXX OÜ-le 2304 häält. Vastuväite esitaja palus kohtul määrata eelnimetatud seitsme võlausaldaja häälte arvuks null ja alternatiivnõudena jätta neile hääled määramata põhjusel, et eelnimetatud ettevõtted olid teineteisega seotud isikud. Vastuväite jättis kohus 24.05.2014 rahuldamata. Hageja nõue jäi OÜ XXX(pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul täies ulatuses tunnustamata, kuna kostja I esitas sellele vastuväite summas 308 689,23 eurot. Haldur vaidles hageja nõudele vastu 29 864,36 euro osas, kuna halduri arvates on laenult valesti arvestatud intresse. Lisaks vaidles haldur vastu nõude tunnustamise järgule, kuna hageja kasuks on 27.01.2011 seatud hüpoteek summas 400 000 eurot. Hageja nõue OÜ XXX(pankrotis) vastu viimase pankroti väljakuulutamise kuupäeva (04.05.2012) seisuga on 308 680,23 eurot. Nõude aluseks on hageja ja OÜ XXX(pankrotis) vahel 13.09.2006 sõlmitud laenuleping. Lepingu punktist 1.1 tulenevalt võlgneb võlgnik hagejale põhivõlana 250 487,54 eurot ja punktist 3.1 tuleneva intressina 58 201,69 eurot (intressimäär 5%). Laenumakse tagastamise tähtaeg oli 13.09.2010. Hageja palub tunnustada AS XXXnõuet kostja I vastu esimese järgu nõudena summas 308 689,23 eurot. Menetluskulud palub hageja välja mõista kostjalt I. Kohtuistungil, 09.04.2014.a, kinnitas hageja, et esitatud nõue jääb tunnustamiseks teise järgu nõudena, kuna kõnealune hüpoteek on tsiviilasjas 2-12-46288 tühistatud ning sellekohane otsus on jõustunud. Hageja täiendav seisukoht

2-12-38099 Hageja ja OÜ XXX(pankrotis) sõlmisid 13.09.2006 laenulepingu, mille punkti 1.1 kohaselt kohustus hageja OÜ-le XXX(pankrotis) laenama 3 901 000 krooni ehk 249 319,34 eurot. Laenu tagastamise tähtaeg oli 16.09.2009, kuid pooled sõlmisid 01.08.2009 laenulepingu lisa nr 1, millega pikendati laenu tagasimaksmise tähtaega ühe aasta võrra, s.o 13.09.2010. Laenulepingu lisaga nr 2 (01.09.2010) pikendasid pooled laenu tagastamise tähtaega kuni 31.12.2011 ja 01.01.2011 sõlmitud laenulepingu lisaga nr 3 pikendati tähtaega 31.03.2012. Pooled leppisid muuhulgas kokku, et laenusumma väljastatakse osamaksetena ning vastavalt laenusaaja konkreetsetele vajadustele. Hageja kandis laenulepingu alusel OÜ-le XXX(pankrotis) perioodil 13.09.2006 kuni 20.02.1012 üle 250 478,54 eurot. Laen anti XXX ja XXXkinnistute, millised OÜ XXX (pankrotis) omandas vastavalt 12.09.2006 ja 05.09.2006, arendamiseks ja kulude tasumiseks. Kinnistutel teostati laenu toel töid infrastruktuuri arendamiseks, mille käigus teostati detailplaneering, paigaldati asfaltteed, elektri- ja gaasitrassid jne. Hageja on OÜ-le XXX(pankrotis) teostanud laenumakseid kokku 380 803,39 euro ulatuses ning OÜ XXX (pankrotis) on laenu tagastanud 130 315,85 eurot. Seega on laenusaldo 250 487,54 eurot. Hageja hinnangul tunnustas põhinõude suurust ka pankrotihaldur, kes esitas vastuväite üksnes intressi arvestuse osas summas 20 221,18 eurot. Hageja vastuväited kostja I seisukohtadele Kostja I väited näilikust tehingust on asjakohatud ja põhjendamata. Ainuüksi asjaolu, et hageja ja OÜ XXX(pankrotis) juhatuse liige on üks ja sama isik, ei anna põhjust väita, et nende vahel sõlmitud laenuleping oli seetõttu näiline. Hageja vastuväited kostja II seisukohtadele 13.09.2006 sõlmitud laenulepingus fikseeritud summast suurem summa anti poolte kokkuleppel OÜ XXX(pankrotis) käsutusse perioodil 15.06.2007 kui OÜ-le XXX(pankrotis) kanti üle 4 000 000 krooni, mil laenu jääk oli 4 400 000 krooni. OÜ XXX(pankrotis) teostas hagejale tagasimaksed 10.10.2007 summas 31 000 krooni ja 31.12.2007 summas 468 000 krooni. Laenujäägiks jäi pärast seda 3 901 000 krooni, millelt tuleb intresse edasi arvutada laenulepingus kokkulepitud määras. Kostja I vastuväited hagile Kostja I hagi ei tunnista. Kostja I kirjaliku vastuse kohaselt ei ole hageja lisanud hagiavaldusele nõudeavaldust, mille ta nõuete kaitsmise koosolekule esitas. Hageja põhjendab oma nõuet vaid nõuete kaitsmise koosoleku protokolli ja laenulepinguga, mis ei ole kostja I hinnangul piisav. Esitatud laenulepingu punktis 1.1 on märgitud, et XXXAS annab võlgnikule laenu 3 901 000 krooni, mis ümberarvutatuna eurodesse teeb 249 319 eurot (3 901 000: 15,6466 = 249 319). Samuti ei tõenda laenulepingu punktis 1.1 võetud kohustus, et võlgnik oleks sellise summa saanud ehk, et hagejal oleks selline nõue tekkinud. Hageja ei ole tõendanud maksete tegemist võlgnikule, mistõttu on nõue esitatud hagiavalduse alusel tõendamata. Nõude tunnustamise hagi menetlemisel on võimalik ja tuleb tehingut sisuliselt hinnata, olgugi, et üks tahteavalduse teinud lepingupool ei pruugi kohtumenetluses osaleda. Kostja I on vastuväidete põhistamiseks esile tõstnud järgmised asjaolud:

Kostja I on seisukohal, et OÜ XXX (pankrotis) juhatuse liige XXX on seotud AS-iga XXX, XXXOÜ-ga ja XXXOÜ-ga ning teinud tehinguid, sh rahalisi kandeid, millel puudus osanike kooskõlastus ning millised ei olnud võlgniku huvides. Tehingute tulemusena on saavutatud väidetavad nõuded võlgniku vastu, mis ei tugine tegelikel asjaoludel. Endaga seotud isikute huvides tegutsedes on saavutatud häälteenamus võlausaldajate esimesel üldkoosolekul endaga seotud isikutele. Juhul, kui võlgniku juhatuse liige ei oleks teinud käsitletavaid tehinguid ega osanike (s.h hageja) poolt mitte aktsepteeritud rahalisi makseid, vaid oleks tasunud kolmandate isikute poolt esitatud arveid, oleks võimalik olnud ehk pankrotimenetlust vältida. Kostja I palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja II vastuväited hagile Kostja II hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja II on esitanud järgmised vastuväited: - intressinõue on olulises osas põhjendamata. Hageja on maksnud vahemikus 04.05.2007 kuni 15.06.2007 võlgnikule välja 4 400 000 krooni. Laenulepingust tulenevalt kohustus OÜ XXX(pankrotis) tasuma intressi laenusummalt, s.o 3 901 000 kroonilt. Põhjendamatu on nõuda intressi laenuna OÜ-le XXX(pankrotis) välja makstud summalt 499 000 krooni, milles laenulepingus kokku ei lepitud, samuti alates laenu kasutamise tähtaja lõpust (13.09.2010) kuni äriühingu pankroti väljakuulutamiseni (04.05.2012); - hagi kostja II vastu on esitatud seaduses sätestatud tähtaega rikkudes, mistõttu tuleb hagi jätta läbi vaatamata, kuna kohus ei saa menetleda sellist nõude tunnustamise hagi, mis on esitatud pärast tähtaja möödumist või samal alusel rahuldamata jätta; - nõude tunnustamise hagis ei saa tugineda asjaoludele, mida ei ole esitatud nõude tunnustamiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Hageja ei saa kohtus tugineda asjaolule, et laenu tagastamise tähtaeg oli 31.03.2012, kuna sellele asjaolule ei ole nõudeavalduses tuginetud. Intressinõue summas 20 221,18 eurot tuleb jätta OÜ XXX (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamata. Menetluskulud jätta hageja kanda. Juhul, kui kohus tunnustab intressinõuet ka pärast 13.09.2010 arvestatud intresside osas, tuleb kõik kostja II menetluskulud jätta hageja kanda põhjusel, et hageja jättis nõudeavaldusele lisamata tõendid, mille ta on esitanud kohtumenetluses ning on sellega põhjustanud oma nõude tunnustamata jätmise nõuete kaitsmise koosolekul. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

2-12-38099 Kohus, tutvunud hagiga, kostjate vastustega hagile ning menetluses esitatud seisukohtadega ja tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled ei vaidle selle üle, et Harju Maakohus kuulutas 04.05.2012 määrusega välja OÜ XXX(pankrotis) pankroti. Hageja esitas 17.05.2012 haldurile nõudeavalduse võlgniku vastu suunatud rahalise nõude summas 308 689,23 eurot tunnustamiseks. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 04.09.2012. Hageja nõue jäi tunnustamata, kuna sellele vaidlesid vastu XXXOÜ ja võlgniku pankrotihaldur Andres Hermet. Poolte vahel puudub vaidlus ka nõude rahuldamisjärgu osas, kuna tsiviilasjas 2-12-46288 tunnistas kohus OÜ XXX(pankrotis) ja AS XXXvahel 27.01.2011 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu kehtetuks. Hageja muutis oma nõude alust selles osas 09.04.2014 kohtuistungil. Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 sätestab, et juhul, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Käesolev vaidlus tõusetus põhjusel, et hageja nõudele vaidles osaliselt vastu nii pankrotihaldur (kostja II) kui ka kostja I. Seega esitas hageja põhjendatult hagi mõlema vastuväite esitanud isiku vastu. Hagi on kohtule esitatud 21.09.2012, s.o tähtaegselt. Kostja II asendamise taotlus on lahendanud Harju Maakohtu 07.08.2013 määrusega. Esmalt kontrollib kohus, kas hageja esitas kohtumenetluses tunnustamiseks nõude, mille ta esitas nõuete kaitsmise koosolekule haldurile. PankrS § 94 lg 1 kohaselt esitatakse nõudest teatamiseks haldurile kirjalik nõudeavaldus, milles märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Hageja esitas 17.05.2012 OÜ XXX(pankrotis) pankrotihaldurile nõudeavalduse laenulepingust tuleneva nõude summas 308 689,23 eurot I järgu nõudena tunnustamiseks ja üürilepingust tuleneva nõude summas 6 088,91 eurot. Nõudeavaldusele oli hageja lisanud nõude aluseks oleva laenulepingu, üürilepingu, selekteeritud pangakonto väljavõtte laenu andmise kohta ja hüpoteegi seadmise lepingu. Hagiavalduses palub hageja tunnustada oma nõuet I järgu nõudena summas 308 680,23 eurot. PankrS § 107 sätte kohaselt võib võlausaldaja taotleda nõude tunnustamist kohtus üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekule. Ehkki haginõudes tunnustamiseks esitatud summa on mõnevõrra haldurile esitatud nõudeavalduses märgitud summast erinev, ei ole hageja oma nõuet suurendanud. Eelnevast järeldub, et hageja on kohtumenetluses esitanud tunnustamiseks nõude, mille ta esitas üldkoosolekule. Nõude tunnustamise hagi menetlemisel kohtus võib võlausaldaja esitada oma nõude kohta tõendeid, mida ta ei esitanud nõuete kaitsmise koosolekule. Nõude tunnustamise menetluse eesmärgiks on lahendada vaidlus nõude olemasolu ja ulatuse osas. Kostjate väited võlgniku juhatuse liikme poolt oma kohustuste rikkumise ja mõne võlausaldaja eelistamise kohta on asjasse puutumatud. Pankrotivõlgniku juhatuse liikme võimalikud võlausaldajaid kahjustavad tegevused ei välista esitatud nõude olemasolu. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on tõendanud laenulepingust tulenevat nõuet OÜ XXX(pankrotis) vastu ja kui, siis millises osas tuleb hageja nõuet tunnustada.

2-12-38099 Hageja palub seoses kinnistut koormanud hüpoteegi tühistamise kohta tehtud lahendi jõustumisega tunnustada oma nõuet II järgu nõudena, kokku summas 308 689,23 eurot. Nõude aluseks on hageja ja OÜ XXX(pankrotis) vahel 13.09.2006 sõlmitud laenuleping, mille p 1.1 alusel on OÜ XXX(pankrotis) põhivõlgnevus hageja ees 250 487,54 eurot ja intressivõlgnevus laenulepingu p 3.1 alusel 04.05.2012 seisuga 58 201,69 eurot. Kostja I vastuväite kohaselt ei tõenda kõnealune laenuleping, et võlgnik vaidlusaluse summa hagejalt sai. Seega pole tõendatud, et nõue on tekkinud. Hageja on nõude olemasolu tõendamiseks esitanud 13.09.2006.a laenulepingu. Samuti on hageja laenulepingu alusel laenumaksete ülekannete tõendamiseks esitanud kohtule selekteeritud pangakonto väljavõtted ja maksekorraldused. Kohtu hinnangul on hageja esitatud tõenditega OÜ-le XXX(pankrotis) laenulepingust tulenevate laenumaksete teostamise tõendanud. Kohus nõustub hagejaga selles, et hageja nimetamata jätmine OÜ XXX(pankrotis) osanike poolt antud laenude saldokinnituse dokumendis seisuga 31.12.2007, ei tõenda hagejal nõude puudumist. Viidatud dokumendis ei ole fikseeritud ka teiste võlausaldajate nõudeid, kes ei ole OÜ XXX(pankrotis) osanikud. Hageja ei ole võlgniku osanik, vaid tavaline laenuandja. Kostja I on hageja nõudele vastuväitena esitanud asjaolu, et nõuded võlgniku vastu on saavutatud hageja ja OÜ XXX(pankrotis) vaheliste tehingute tulemusena ning need ei tugine tegelikel asjaoludel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 ja 2 kohaselt on näilik selline tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Näilik tehing on tühine. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tehingu näilikkuse tõendamiskoormis lasub sellel, kes näilikkusele tugineb. Kohtu hinnangul on kostja I vastuväited tehingute võimalikust näilikkusest paljasõnalised. Mõlemal lepingu pooleks olnud juriidilisel isikul on iseseisev õigus- ja teovõime ning ainuüksi see, et lepingu poolteks olevate juriidiliste isikute juhatuse liige on üks ja sama isik, ei muuda nende vahel sõlmitud kokkuleppeid automaatselt näiliseks. Kohus on tuvastanud, et hageja ja OÜ XXX(pankrotis) vahel 01.09.2006 sõlmitud laenulepingu olemasolu. Hageja on arvelduskonto väljavõtetega ja maksekorraldustega tõendanud laenumaksete tegemist võlgniku kontole. Kohus nõustub hageja väitega selles, et hageja põhinõude suurust on tunnustanud ka haldur, kes on omapoolse vastuväite esitanud üksnes hageja arvestatud intressi osas. PankrS § 101 lg 1 kohaselt on halduri kohustuseks kontrollida esitatud nõuete põhjendatust ja nõuet tagavate pandiõiguste olemasolu. Hageja põhinõudele haldur vastuväiteid esitanud ei ole, millest saab järeldada, et haldur peab põhinõuet põhjendatuks. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on tõendanud lepingulise aluse olemasolu raha ülekandmiseks ja laenumaksete teostamise. Kostja I ei ole tõendanud, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

2-12-38099 Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis lükkaks ümber hageja esitatud tõendid. Seetõttu ei anna kostja vastuväited alust hageja nõude rahuldamata jätmiseks. Hageja on põhinõudega koos esitanud ka intressinõude laenulepingu p-s 3.1 nimetatud intressimääraga 5% arvestusega kuni 04.05.2012 summas 58 201,69 eurot. Kostja II on esitanud vastuväite intresside nõude osas, leides, et intressinõue on olulises osas põhjendamata. Põhjendamatu on nõuda intressi laenuna OÜ-le XXX(pankrotis) enammakstud 499 000 krooni eest, milles kirjalikus laenulepingus kokku ei lepitud. Samuti ei nõustu kostja II, et intressi küsitakse alates laenu kasutamise tähtaja lõpust 13.09.2010 kuni võlgniku pankroti väljakuulutamiseni 04.05.2012. Hageja on kohtule selgitanud, et OÜ XXX(pankrotis) pidi laenulepingu punktist 2.1 tulenevalt laenu tagastama kolme aasta jooksul, s.o hiljemalt 16.09.2009. Pooled sõlmisid 01.08.2009 laenulepingu lisa nr 1, millega pikendati laenu tagasimaksmise tähtaega ühe aasta võrra, s.o kuni 13.09.2010. Laenulepingu lisaga nr 2 pikendasid pooled 01.09.2010 laenu tagasimaksmise tähtaega kuni 31.12.2010 ning 01.01.2011 pikendati laenulepingu lisaga nr 3 laenu tagasimaksmise tähtaega kuni 31.03.2012. Laenu tagasimakse pikendamist on hageja tõendanud lepingupoolte poolt allkirjastatud lepingu lisadega. Kostja II palub laenulepingu lisad jätta tähelepanuta kui ebausaldusväärsed, põhjusel, et hageja ei ole neid esitanud pankrotimenetluses ega käesoleva tsiviilasja menetluses. Kostja II ei ole oma väiteid veenvalt põhistanud ega esitanud ühtegi tõendit oma väidete tõendamiseks. Pankrotiseadus ega tsiviilkohtumenetluse seadustik ei keela võlausaldajal kohtumenetluses oma nõuet tõendada ka nende tõenditega, mida ei esitatud nõuete kaitsmise koosolekule. Kostjad ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja nõue jäi võlausaldajate üldkoosolekul tunnustamata seetõttu, et hageja ei lisanud oma nõudeavaldusele tõendeid, mida ta on hiljem esitanud kohtumenetluses. Asjaolu, et hageja esitas tõendid alles kohtumenetluses, ei tõenda iseenesest tehingu näilikkust või dokumentide võltsitust. Hageja on arvestanud intresse vastavalt laenulepingu punktis 2.2 kokkulepitud intressimääraga 5% kalendriaastas arvestusega kuni 04.05.2012, s.o kuni võlgniku pankroti väljakuulutamiseni summas 58 201,69 eurot. Kohtu hinnangul ei pidanud intresside arvestamine lõppema 13.09.2010, kuna leping kehtis ja selle täitmise tähtaega pikendati poolte kokkuleppel. Kohtu hinnangul on põhjendatud intressi arvestamine kuni 04.05.2012 s.o. ajani, mil kuulutati välja OÜ XXX(pankrotis) pankrot. Eeltoodu alusel kuulub hageja põhinõue ja intressinõue kokku summas 308 689,23 eurot (250 487,54 eurot (põhivõlg) + 58 201,69 eurot (intressinõue) rahuldamisele täies ulatuses. Hageja on pärast tagatise tühistamise kohta tehtud lahendi jõustumist palunud tunnustada oma nõuet teise rahuldamisjärgu nõudena. PankrS § 153 lg 1 sätestab, et pärast käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist rahuldatakse võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded. Hageja nõue ei ole pandiga tagatud. Seega kuulub hageja nõue võlgniku pankrotimenetluses tunnustamisele teise rahuldamisjärgu nõudena. Käesolevas tsiviilasjas on pooled tuginenud teistes hagejaga seotud nõuete tunnustamist käsitatavates kohtumenetlustes esitatud tõenditele. Kohus on seisukohal, et poolte väited ja vastuväited ning neid kinnitavad tõendid selle kohta, mis puudutavad teisi sarnaseid nõude tunnustamise kohtumenetlusi tuleb jätta tähelepanuta, kuna igas tsiviilasjas esitatakse asjaolud

2-12-38099 ja tõendid iseseisvalt ning kohus hindab konkreetses menetluses esitatud asjaolude ja tõendite alusel, kas hageja nõue on tõendatud ja kuulub rahuldamisele või mitte. Millised asjaolud ja tõendid esitab teine võlausaldaja teises menetluses ja kuidas kohus neid hindab, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähendust. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi tuleb rahuldada ja hageja 09.04.2014 toimunud kohtuistungil nõude rahuldamisjärgu osas muudetud nõuet tuleb tunnustada teise rahuldamisjärgu nõudena. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud jätta asjas kostjate kanda. Vastavalt TsMS § 165 lg 1 esimesele lausele vastutavad kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades. Kostjad paluvad kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjate hinnangul on hageja tegevuse tõttu olnud menetlus tavapärasest mahukam. Lisaks on hageja tuginenud nõude põhistamisel asjaoludele, mida ta ei esitanud pankrotimenetluses. Kohtu hinnangul ei ole kostjad tõendanud, et hageja nõudeavaldus jäi võlausaldajate üldkoosolekul tunnustamata seetõttu, et hageja ei esitanud üldkoosolekule tõendeid, mida ta esitas kohtumenetluses. Samuti ei ole kohus tuvastanud hageja menetluses osalemisel sedavõrd olulisi minetusi, mis põhjendaksid menetluskulude jätmist hageja kanda. Eeltoodu alusel ja arvestades asjaolu, et hageja nõue kuulub rahuldamisele täies ulatuses, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda võrdsetes osades. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 3, esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.