2-13-21917
Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-13-21917
Otsuse tegemise aeg ja koht
09. september 2014, Narva kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik Kohtuasi
Aarne Lõhmus V P hagi AS Järve Bussipark vastu töövaidluses
Kohtuistungi toimumise aeg
27. mai 2014
Hagihind
4118,77 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja:
Hageja esindaja:
Lea Kurbel-Kalamees (lepinguline esindaja)
Kostja:
AS Järve Bussipark (rk 10631670)
Kostja esindaja:
Vandeadvokaat Keijo Lindeberg
1(10)
2-13-21917 Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Eelnev menetlus Hageja esitas 08. märtsil 2013 töövaidluskomisjonile avalduse kostja vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, hüvitiste ja saamata jäänud töötasu nõudes. Hageja palus töövaidluskomisjonil tuvastada hagejaga sõlmitud töölepingu nr 283 ülesütlemise tühisus ja lõpetada hageja tööleping 08. aprillist 2013 ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis ülesütlemisest vähem etteteatamise eest 1345,13 eurot, hüvitis töölepingu õigusvastase ülesütlemise eest 1995 eurot ja saamata jäänud töötasu 258,35 eurot. Hageja täiendas 02. aprilli 2013 avalduses töövaidluskomisjonile esitatud nõuet ning palus välja mõista kostjalt hageja kasuks saamata jäänud töötasu 778,64 eurot. Töövaidluskomisjon rahuldas 08. aprilli 2013 otsusega töövaidlusasjas nr 4.1-1/629 hageja avalduse ning tuvastas hageja ja kostja vahel 31. märtsil 2005 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse, töölepingu lõppemise ajaks luges töövaidluskomisjon 08. aprill 2013. Töövaidluskomisjon mõistis kostjalt välja hageja kasuks hüvitise töölepingu ülesütlemise eest 1995 eurot, hüvitise töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatamise eest 1345,13 eurot ja saamata jäänud töötasu 778,64 eurot. Kostja ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega ja esitas 08. mail 2013 kohtule avalduse vaadata töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras. Kostja vaidlustas töövaidluskomisjoni otsuse täies ulatuses. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 4 ja lg 5 kohaselt, kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab ja teine pool esitab kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina, loetakse töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagiavalduseks. Kohus loeb hageja poolt töövaidluskomisjonil esitatud avalduse hagiavalduseks (TVK t.l.-2-4). Hageja nõue ja väited Hageja nõudeks hagimenetluses on tuvastada kostja poolt hagejaga sõlmitud töölepingu nr 283 ülesütlemise tühisus ja lõpetada hageja tööleping 08. aprillist 2013 ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis ülesütlemisest vähem etteteatamise eest 1345,13 eurot, hüvitis töölepingu õigusvastase ülesütlemise eest 1995 eurot ja saamata jäänud töötasu 778,64 eurot. 2(10)
2-13-21917 Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja kui töötaja ja kostja kui tööandja 31. märtsil 2005 töölepingu nr 283, mille kohaselt asus hageja tööle bussijuhina. Alates 01. maist 2012 töötas hageja osalise tööajaga koormusega 0,95. Avaldaja põhitöötasu oli alates 01. veebruarist 2012 tunnis 2,80 eurot ja alates 01. juulist 2012 tunnis 3,00 eurot. Kostja ütles 07. veebruaril 2013 töölepingu üles töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 3 alusel töötajast tuleneval põhjusel, kuna hoiatusest hoolimata eiras töötaja tööandja mõistlikke korraldusi ja rikkus töökohustusi. Tööandja põhjendas ülesütlemist töötaja poolt korduvalt töökohustuste rikkumisega, mis seisnes Autobussi ekspluatatsiooni eeskirja p 15 rikkumises. Kostja on hagejale teinud 07. mail 2012, 11. juulil 2012, 11. oktoobril 2012, 14. novembril 2012 ja 06. veebruaril 2013 hoiatused, milles on märgitud, et hageja on põhjustanud süüliselt, raske hooletuse tõttu kütuse ülekulu ja seeläbi tekitanud kostjale varalist kahju. Hageja väitel on kostja pannud hagejale süüks töölepingu lõpetamise alusena Autobussi ekspluatatsiooni eeskirja p 15 rikkumise, mis sätestab juhi kohustuse valida autobussi sõidukiirus ja mootori töörežiim selliselt, et oleks tagatud reisijate ohutus ja kõige ökonoomsem kütuse kulu, mis ei ületa kehtestatud kütusekulu piirnormi. Samas ei ole kostja märkinud, milles seisnes hageja õigusvastane tegu või tegevusetus Autobussi ekspluatatsiooni eeskirja p 15 täitmisel. Viidatud eeskiri ei sätesta norme ega täpseid juhiseid, milline sõidukiirus ja mootori töörežiim tagaksid kõige ökonoomsema kütuse kulu. Kostja ei ole sealjuures märkinud andmeid selle kohta, et hageja oleks ületanud lubatud sõidukiirust või pannud toime muid kütuse kulu suurenemist mõjutavaid õigusvastaseid tegusid. Kostja kui tööandja järeldus hageja poolt kütuse kulu piirnormide ületamise kohta on oletuslik ja ei põhine faktidel. Hageja väitel jääb selgusetuks, mille alusel on kütuse kulu normid kehtestatud. Autobussid on vanad ja nende tehniline seisukord on vahelduv. Töötajad tangivad kütust korra nädalas ja seega ei ole võimalik tuvastada, milline töötaja põhjustas kütuse ülekulu. Tegelikku igapäevast kütusekulu konkreetsel liinil tööandja kindlaks teinud ei ole. Samasisulisi hoiatusi kütuse kulunormide ületamise kohta on saanud ka kõik teised juhid, kes on sõitnud hagejaga sama liini nr 34-1. Kütuse kulunormide mittevastavus tegelikule kulule on olnud probleemiks juba 2010. aastal, mil töötajad pöördusid tööandja poole kütuse kulunormide muutmiseks, kuid tööandja töötajate avaldusele ei reageerinud. Hageja järeldab, et kostjal puudus seadusest tulenev alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Hageja väitel ei ole kostja kasutanud töölepingu ülesütlemise õiguskaitsevahendit mõistliku aja jooksul peale hageja rikkumisest teadasaamist. Kuna kostja väitel ületas hageja kütuse kulunormi alates maist 2012 kuni veebruar 2013, pidi kostja kasutama õiguskaitsevahendit ehk siis töölepingu üles ütlema mõistliku aja jooksul rikkumisest teadasaamisest ehk hiljemalt novembris 2012. Selleks ajaks oli kostja teinud hagejale juba kaks hoiatust kütuse kulunormi ületamise kohta. Lepingu ülesütlemise asemel lubas kostja hagejal töötada veel kolm kuud ja seetõttu on lepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 4 sätestatud mõistliku aja põhimõtet rikkudes tühine. Hageja leiab, et kostja poolt töölepingu ülesütlemine 07. veebruaril 2013 on tühine. Hageja väitel ütles kostja töölepingu üles 07. veebruaril 2013, samal päeval tehti ülesütlemise avaldus teatavaks hagejale. Hageja töösuhe kostjaga kestis alates 31. märtsist 2005 kuni 07. veebruarini 2013 ehk seitse aastat ning seetõttu kooskõlas TLS § 97 lg 2 p 3 pidi kostja töölepingu erakorralisest lõpetamisest hagejale 60 päeva ette teatama. Kuna kostja võis töölepingu erakorraliselt üles öelda vaid etteteatamistähtaega järgides, s.o 60 päeva möödumisel 07. 3(10)
2-13-21917 veebruarist 2013 arvates ehk 08. aprillil 2013, tuleb tööleping lõpetada TLS § 107 lg 2 ja § 97 lg 2 p 3 järgi 08. aprillil 2013. Hageja väitel, kui kohus tuvastab töölepingu ülesütlemise tühisuse ja lõpetab töölepingu ajast, millal see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral, on tööandja kohustatud vastavalt TLS § 109 lõikele 1 maksma hagejale hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja lähtub keskmise töötasu arvestamisel Autoettevõtete Liidu ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu vahel sõlmitud ning 01. veebruaril 2012 kehtima hakanud Riigisisese liiniveo üldtöökokkuleppe (edaspidi ÜTK) lisa 1 §-s 3 kehtestatud töötasust 700,00 eurot kuus. Hageja töötas osalise tööajaga 0,95 koormusega, mistõttu tema kuutasu pidi ÜTK järgi moodustama vähemalt 665 eurot kuus. Seega moodustab kolme kuu hüvitis 1995 eurot (3 x 665). Hageja väitel, kui kostja ei ole hagejale ülesütlemisest etteteatamise tähtaega järginud, on hagejal õigus TLS § 100 lg 5 alusel saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Lähtudes eeltoodust on kostja kohustatud maksma hagejale töötasu, mida hagejal oleks olnud õigus saada, kui tema tööleping lõppeks 08. aprillil 2013 (07. veebruar 2013 + 60 päeva). Viidatud ajavahemikku jääb 41 tööpäeva ning töötasu selle aja eest moodustab 1345,13 eurot. Hageja väitel muutuvad vastavalt TLS § 84 lõikele 1 töölepingu lõppedes sissenõutavaks kõik töösuhtest tulenevad nõuded ning töölepingu lõpetamise päeval tuleb tööandjal välja maksta ka töötaja poolt teenitud ja seni välja maksmata töötasu. Kostja on alusetult alandanud hageja töötasu põhjusel, et hageja on rikkunud Autobussi ekspluatatsiooni eeskirja p 15 nõudeid. Hageja on seisukohal, et töötasu alandamine ei ole põhjendatud. Kostja poolt hagejale 07. mail 2012, 11. juulil 2012, 11. oktoobril 2012, 14. novembril 2012 ja 06. veebruaril 2013 tehtud hoiatused, milles on märgitud, et hageja on põhjustanud süüliselt, raske hooletuse tõttu kütuse ülekulu ja seeläbi tekitanud kostjale varalist kahju ning millega on kostja alandanud hageja töötasu, on tühised. Kostja ei ole töötasu alandamise avaldustes märkinud seda konkreetset tegu, milles seisnes hageja poolne Autobussi ekspluatatsiooni eeskirja p 15 rikkumine. Seega ei ole hageja oma töökohustusi rikkunud. Samuti ei ole tööandja järginud töötasu alandamisel võrdelisuse põhimõtet, s.o kostja ei ole kindlaks määranud mittekohase täitmise väärtust ega selle suhet kohase täitmise väärtusesse kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 112 lg 1. Kostja poolt hinna alandamine ei ole vastavuses hageja poolt tekitatud kahju suurusega. Hageja väitel on vastavalt Kollektiivlepingule töötajal õigus saada lisatasu 0,45 eurot liinitunni ja tellimusveo tunni eest. Kostja on maksnud hagejale vaid töölepingu järgset tunnitasu, alates jaanuarist 2012 lisatasu makstud ei ole. Kostja ei ole teatanud hagejale jaanuari 2012 kuni märts 2012 töötasu alandamisest ning hilisemad töötasu alandamised on kehtetud. Hagejale on kostja poolt maksmata lisatasusid perioodi jaanuar 2012 kuni jaanuar 2013 kokku 384,55 eurot. Lisaks peab vastavalt vastavalt Üldkokkuleppe lisa 1 § 1 p-le 3 liiniloa või avaliku teenindamise lepingu alusel teenindatavatel liinidel töötavate bussijuhtide brutopalk töötatud normtundide eest koos määratud lisatasudega olema alates 01. veebruarist 2012 vähemalt 650 eurot kuus. Et hageja töötas alates 01. maist 2012 koormusega 0,95 täistööajast, pidi hageja bruto töötasu olema perioodil 01. mai 2012 kuni 31. august 2012 kokku 650x0,95=617,50 eurot. Hageja töötasu juunis 2012 oli 555,17 eurot, millele liites välja maksmata lisatasu 32,91 eurot, moodustab juuni 2012 töötasu 588,08 eurot, s.o 29,42 eurot vähem kui nõutav töötasu Üldkokkuleppe järgi. Üldkokkuleppe järgi on alates 01. septembrist 2012 busiijuhi kuutöötasu koos lisatasudega vähemalt 700 eurot ning kuna hageja töötas osalise koormusega 0,95, peab hageja töötasu olema alates 01. septembrist 2012 vähemalt 665 eurot kuus. Septembris 2012 on hagejale arvestatud töötasu 554,56 eurot, mis koos väljamaksmata lisatasuga moodustab 585,70 eurot, see on 79,30 4(10)
2-13-21917 eurot vähem kui Üldkokkuleppe järgi nõutud. Oktoobris 2012 on hagejale arvestatud töötasu 560,44 eurot, mis koos välja maksmata lisatasuga 33,25 eurot moodustab 593,69 eurot, s.o 71,31 eurot vähem kui Üldkokkuleppe järgi. Novembris 2012 on hagejale arvestatud töötasu 564,68 eurot, koos välja maksmata lisatasuga 32,28 eurot moodustab novembri töötasu 596,96 eurot, s.o 68,04 eurot vähem kui Üldkokkuleppega määratud. Detsembris 2012 on hagejale arvestatud töötsu 562,58 eurot, mis koos välja maksmata lisatasuga 30,75 eurot moodustab detsembri töötasu 593,33 eurot, s.o 71,67 eurot vähem kui Üldkokkuleppe järgi. Hageja väitel on kostjal hagejale maksmata töötasu kokku 778,64 eurot, s.o 384,55 + 12,57 + 61,78 + 29,42 +79,30 +71,31 + 68,04 + 71,67 = 778,64. Hageja palub rahuldada hagi täies ulatuses ja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ning leiab et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hagejaga sõlmitud töölepingu nr 283 ülesütlemine on õiguspärane ja kehtib, puudub alus hagejaga töölepingu lõpetamiseks 08. aprillist 2013, puudub alus hüvitise maksmiseks ülesütlemisest vähem etteteatamise eest ning puudub alus hüvitiseks töölepingu õigusvastase ülesütlemise eest. Kostja nõustub, et hagejal on õigus saamata jäänud töötasule summas 121,67 eurot. Kostja selgitab, et ülesütlemise vormi nõuded on täidetud, kirjalikus vormis ülesütlemisavaldus on hagejale kätte antud 07. veebruaril 2013, avalduses on märgitud ülesütlemise põhjus ja töölepingu lõpetamise kuupäev. Kostja leidis, et tööleping hagejaga tuleb lõpetada ilma etteteatamistähtaega järgimata, kuna arvestades mõlema poole huvi ja et tööandja on hagejat juba viiel korral eelnevalt hoiatanud Autobussi ekspluatatsiooni eeskirja p 15 rikkumise osas ning hageja poolt 06. veebruari 2013 koosolekul väljendatud seisukohta, et hageja ei ole kohustatud töökorralduse eeskirjadest kinni pidama, ei ole töösuhte jätkamine hagejaga võimalik. Samal seisukohal oli ka töötajate usaldusisik, kes samuti osales 06. veebruari 2013 koosolekul, kus arutati hageja poolt toime pandud Autobussi ekspluatatsiooni eeskirja p 15 rikkumisi. Kostja leiab, et töölepingu lõpetamine on õiguspärane ja kehtiv ning puudub alus töölepingu lõpetamiseks 08. aprillist 2013 ning samuti puudub hagejal õigus nõuda tööandjalt hüvitist töölepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaja järgimata jätmise eest ja hüvitist töölepingu õigusvastase ülesütlemise eest. Kostja väitel on hagejaga sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks hageja poolt Autobussi ekspluatatsiooni eeskirja p 15 rikkumine, mis väljendus kütuse kulunormi ületamises ja seeläbi kostjale kahju tekitamises. Autobussi ekspluatatsiooni eeskirja p 15 sätestab juhi kohustuse valida autobussi sõidukiirus ja mootori töörežiim selliselt, et oleks tagatud reisijate ohutus ja kõige ökonoomsem kütuse kulu, mis ei ületa kehtestatud kütusekulu piirnormi. Kütuse kulunormide kehtestamisel on arvestatud busside tehnilist seisukorda ja läbisõitu, konkreetsete liinide iseärasusi. Kütuse kulunormi suurendati 2010. aastal 10%. Autobusside igapäevase kütusekulu kindlakstegemiseks kinnitavad bussijuhid oma allkirjaga sõidulehel, et kõik esitatud andmed on õiged ja vastavad tegelikkusele. Sõidulehel märgitakse kütuse jääk paagis tööpäeva alguses ja tööpäeva lõpus ning tööpäeva jooksul tangitud kütuse kogus. Iga tööpäeva alguses saab bussijuht täis paagiga bussi ja tööpäeva lõpus tangib bussijuht kütusepaagi taas täis. Tööpäeva jooksul tangitud kütuse kogus vastab ühe tööpäeva jooksul kulunud kütusele. Hageja sõidulehtede kohaselt on hageja kulutanud kütust rohkem kui piirnormid seda lubavad. Kostja on teinud hagejale 5(10)
2-13-21917 kirjalikud hoiatused kütuse ülekulu osas 07. mail 2012, 11. juulil 2012, 11. oktoobril 2012, 14. novembril 2012 ja 06. veebruaril 2013, milles on märgitud, et hageja on põhjustanud süüliselt, raske hooletuse tõttu kütuse ülekulu ja seeläbi tekitanud kostjale varalist kahju. Hagejal saamata jäänud töötasu nõude osas märgib kostja, et Autoettevõtete Liidu ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu vahel 08. veebruaril 2012 sõlmitud üldtöökokkuleppe kohaselt on liiniloa või avaliku teenindamise lepingu alusel teenindavatel liinidel töötavate bussijuhtides brutopalk töötatud normtundide eest koos lisatasudega (sh seadusest, kollektiivlepingust ja töölepingust tulenevad tasud ja muud tasud) alates 01. veebruarist 2012 mitte väiksem kui 650 eurot ja alates 01. septembrist 2012 mitte väiksem kui 700 eurot kuus. Hageja väitel töötas ta alates 01. maist 2012 koormusega 0,95 ja seega oleks hageja pidanud saama perioodil 01. mai 2012 kuni 31. august 2012 töötasu 617,50 eurot kuus. Hagejaga sõlmitud töölepingu muudatus lisa 10 sätestab hageja töötasu alates 01. veebruarist 2012 määras 2,80 eurot tunnis ja lisa 11 töötasuks alates 01. juulist 2012 määras 3,00 eurot tunnis. Kostja leiab, et hagejale palga arvutamisel ja maksmisel on kostja neid nõudeid täitnud. Kostja ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu vahel 14. juulil 2011 sõlmitud kollektiivlepingu lisa 2 punkti 1 kohaselt makstakse bussijuhtidele lisatasu järgmistel tingimustel: reisijate korrektne põhjendatud kaebusteta teenindamine, süüliste avariideta töö, töödistsipliini, töölepingutingimuste, ametijuhendis- ja tööandja juures kehtestatud töökorraldusreeglite, ekspluatatsiooni- ja piletimüügi eeskirjade täitmine. Nimetatud tingimuste mittetäitmisel võib tööandja vähendada tulemustasu kuni 100% vastavalt rikkumise raskusele kuni kolmeks kuuks. Tulemustasu vähendamise arutelule kaasatakse töötajate usaldusisik. Sama kollektiivlepingu lisa 2 p 2 kohaselt makstakse bussijuhtidele töötamisel bussiga pikkusega kuni 13 m lisatasu 0,45 eurot liinitunni, tellimusveotunni ja remondi paika sõidu tunni eest. Kostja tegi hagejale 07. mail 2012 hoiatuse nr 16, millega vähendas avaldaja töötasu kuni kuueks kuuks alates rikkumise kuupäevast bussijuhile määratava lisatasu võrra. Kuna kollektiivlepingu kohaselt võib lisatasu vähendada kuni kolmeks kuuks, muutis kostja 03. juuli 2012 hoiatuse nr 16 sõnastust ja vähendas lisatasu mittemaksmise perioodi kolmele kuule rikkumise päevast arvates, hageja on hoiatuse nr 16 muutmise kätte saanud 09. juulil 2012. Kostja nõustub, et jaanuarist 2012 kuni maini 2012 ei ole hagejat kollektiivlepingus sätestatud tingimuste rikkumisest kirjalikult teatatud ning seega on hagejal õigus saada selle aja eest lisatasu kokku 121,67 eurot. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud jätta hageja kanda.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja nõudeks on tuvastada kostja poolt hagejaga sõlmitud töölepingu nr 283 ülesütlemise tühisus ja lõpetada hageja tööleping 08. aprillist 2013, mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis ülesütlemisest vähem etteteatamise eest 1345,13 eurot, hüvitis töölepingu õigusvastase ülesütlemise eest 1995 eurot ja saamata jäänud töötasu 778,64 eurot. Kostja hagi õigeks ei võta. Töölepingu ülesütlemine ja hüvitised 6(10)
2-13-21917 Vaidlust ei ole, et hageja kui töötaja ja kostja kui tööandja sõlmisid 31. märtsil 2005 töölepingu nr 283, mille kohaselt asus hageja tööle bussijuhina. Kostja ütles 07. veebruaril 2013 töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 3 alusel töötajast tuleneval põhjusel, et hoiatusest hoolimata rikkus hageja korduvalt töökohustusi, mis seisnes Autobussi ekspluatatsiooni eeskirja p 15 rikkumises. Kostja on hagejale teinud 07. mail 2012, 11. juulil 2012, 11. oktoobril 2012, 14. novembril 2012 ja 06. veebruaril 2013 hoiatused, milles on märgitud, et hageja on põhjustanud süüliselt, raske hooletuse tõttu kütuse ülekulu ja seeläbi tekitanud kostjale varalist kahju. Hageja on hoiatused kätte saanud. TLS § 88 lg 1 p 3 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi ning vastavalt TLS § 104 lg 1 on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Kohus leiab, et hagejaga 31. märtsil 2005 sõlmitud töölepingu nr 283 kostjapoolne erakorraline ülesütlemine 07. veebruaril 2013 on tehtud seadusest tuleneval alusel ning vastab seaduse nõuetele. Vaidlust ei ole, et töölepingu ülesütlemine vastab vormilt TLS § 95 lg 1 ja lg 2 sätestatud nõuetele. Tööleping on üles öeldud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Tööandja on ülesütlemist põhjendanud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ülesütlemisavaldus ei ole tingimuslik. Hageja on ülesütlemisavalduse kätte saanud 07. veebruaril 2013, s.o kostja poolt töölepingu ülesütlemise päeval (TVK t.l.-8). Seega vastab ülesütlemisavaldus seaduse nõuetele. Kohus nõustub kostja väitega, et hageja on rikkunud Autobussi ekspluatatsiooni eeskirja p 15, mis väljendus kütuse kulunormi ületamises ja seeläbi kostjale kahju tekitamises. TLS § 15 lg 1 ja lg 2 p 1 ja p 5 kohaselt täidab töötaja oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. Kui seadusest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene teisiti, teeb töötaja kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi ning hoidub tegudest, mis kahjustavad teiste isikute vara, sealhulgas ka tööandja vara. Vastavalt töölepingu (TVK t.l.-69) p 2.3. on töötaja tööülesannete üksikasjalik kirjeldus esitatud Autobussijuhi ametialastes eeskirjades (TVK t.l.-58-61), mille p 15. kohaselt on juht kohustatud valima autobussi sõidukiiruse ja mootori töörežiimi selliselt, et oleks tagatud kõige ökonoomsem kütuse kulu, mis ei ületa kehtestatud kütusekulu piirnormi. Hageja poolt põhjustatud kütuse ülekulu on tõendatud sõiduleht-volitustega (TVK t.l.-43), mille järgi moodustab 27. septembril 2012 kütuse ülekulu 7,16 l/100 km kohta; (TVK t.l.-44), mille järgi moodustab 28. septembri 2012 kütuse ülekulu 7,22 l/100 km kohta; (TVK t.l.-38), mille järgi moodustab 28. jaanuari 2013 kütusekulu 31,48 l/100 km kohta; (TVK t.l.-40, mille järgi moodustab 31. jaanuari 2013 kütusekulu 27,02 l/100 km kohta; (TVK t.l.-41), mille järgi moodustab 01. veebruari 2013 kütusekulu 18,06 l/100 km kohta (vt kostja tabelit t.l.-4), samal ajal, kui teistel juhtidel samal liinil 34-1 jääb kütusekulu alla normi, mida kinnitavad ka sõidulehtvolitused (TVK t.l.-42), (t.l.-8-10,16). Hagejale arvestatud kütuse kulu koondtabelist (TVK t.l.-7981 selgub, et perioodil 01. mai 2012 kuni 06. veebruar 2013 moodustab hageja poolt põhjustatud kütuse ülekulu kokku 1279,62 liitrit. Eriliselt tuleb rõhutada kütusekulu 07. juunil 2012, kus ülekulu moodustab 266,92 liitrit. Hageja poolt kütusekulu piirnormide ületamist kinnitas ka tunnistaja A. A (t.l.-160 pöördel), samuti hagejale tehtud hoiatused 07. maist 2012 (TVK t.l.-9), mille kohaselt 24. aprillil 2012 oli ülekulu 9 liitrit, 25. aprillil 2012 oli ülekulu 4 liitrit, 26. aprillil 7(10)
2-13-21917 2012 oli ülekulu 5 liitrit, 27. aprillil 2012 oli ülekulu 4 liitrit; 11. oktoobril 2012 tehtud hoiatus (TVK t.l.-10), mille kohaselt oli 27. septembril 2012 ülekulu 4 liitrit, 28. septembril 2012 ülekulu 4 liitrit; 14. novembril 2012 tehtud hoiatus (TVK t.l.-11), mille kohaselt oli 05. oktoobril 2012 ülekulu 3 liitrit, 15. oktoobril 2012 ülekulu 43 liitrit, 16. oktoobril 2012 ülekulu 11 liitrit. Kohus loeb tõendatuks, et hageja on põhjustanud töökohustuste täitmisel kütusekulu piirnormide ületamise perioodil 01. mai 2012 kuni 06. veebruar 2013. Hageja vastuväide, et kostja ei ole märkinud, et hageja oleks ületanud lubatud sõidukiirust või pannud toime muid kütuse kulu suurenemist mõjutavaid õigusvastaseid tegusid, ei ole põhjendatud, kuna Autobussijuhi ametialastes eeskirjade p 15. sätestab bussijuhile kohustuse mitte ületada kehtestatud kütusekulu piirnormi. Samuti ei ole põhjendatud hageja vastuväide, et töötajad tangivad kütust korra nädalas ja seega ei ole võimalik tuvastada, milline töötaja põhjustas kütuse ülekulu. Tegelikku igapäevast kütusekulu konkreetsel liinil tööandja kindlaks teinud ei ole. Hageja vastuväite lükkavad ümber sõiduleht-volitused, millest nähtub, et autobusse tangiti iga päev ning tankimist teostas sel päeval tööl olnud juht. Kohus loeb kostja poolt kehtestatud busside tankimise ja kulutatud kütuse arvutamise korra piisavalt selgeks, et tuvastada iga bussi või juhi osas eraldi võimalik kütuse ülekulu. Bussid tangitakse tanklas, kus on kalibreeritud kütuseloendurid, iga juht kontrollib vahetusse astumisel, kas kütusepaak on täis ning vahetuse lõppedes tangib taas paagi täis. Sellise meetodiga on piisavalt täpselt võimalik määrata vahetuses kulutatud kütuse hulk. Seda kinnitab ka tunnistaja A.A ütlused. Kohus järeldab, et hageja rikkus Autobussijuhi ametialaste eeskirjade p 15 ja seega ka töölepingu p 2.3. märgitud töökohustusi ning hageja poolne töökohustuse rikkumine TLS § 88 lg 1 p 3 mõttes andis kostjale õiguslikku aluse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Hageja väide, et kostja ei kasutanud töölepingu ülesütlemise õiguskaitsevahendit mõistliku aja jooksul peale hageja rikkumisest teadasaamist ja seega on ülesütlemine tühine, ei ole põhjendatud. Lähtuvalt TLS § 97 lg 3 võib tööandja TLS § 88 lõikes 1 nimetatud alusel töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kostja puhul on tegemist liinibussiveo korraldava ettevõttega. Põhjendatud on kostja väited, et konkurentsivõime säilimiseks on oluline jälgida kütuse kulunormidest kinnipidamist, kuna kulud kütusele moodustavad 1/3 kõigist kuludest. Samuti selgub 07. veebruari 2013 koosoleku protokollist (t.l.-12), et hageja ei tunnista oma rikkumist ning leiab, et hageja ei pea ka edaspidi midagi selleks ette võtma, et vähendada kütusekulu. Hageja on seisukohal, et ta ei pea üldse kinni pidama mingitest kütuse kulunormidest, mis kohtu arvates tähendab sisuliselt, et hageja jätkaks ka edaspidi tööülesannete täitmisel kostjale kahju tekitamist üleliigse kütusekulu tekitamise läbi. Kohus leiab, et kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei oleks mõistlikult nõuda pooltelt lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni. Seega on täidetud TLS § 97 lg 3 tulenevad eeldused ning kostja võis töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata. Kohus ei tuvastanud töölepingu ülesütlemise tühisust ning kohus ei lõpeta töölepingut TLS § 107 lg 2 alusel hageja märgitud kuupäeval. Kuna kohus ei tuvastanud töölepingu ülesütlemise tühisuse aluseid ega lõpeta töölepingut TLS § 107 lg 2 alusel, puudub kohtul alus ka TLS § 100 lg 5 tuleneva hüvitise ja TLS § 109 lg 1 tuleneva hüvitise kostjalt välja mõistmiseks. 8(10)
2-13-21917 Kohus leiab, et hageja nõuded tuvastada hagejaga sõlmitud töölepingu nr 283 ülesütlemise tühisus ja lõpetada hageja tööleping 08. aprillist 2013 ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis ülesütlemisest vähem etteteatamise eest 1345,13 eurot, hüvitis töölepingu õigusvastase ülesütlemise eest 1995 eurot tuleb jätta rahuldamata. Saamata jäänud töötasu Hageja väitel on kostja alusetult alandanud hageja töötasu põhjusel, et hageja on rikkunud Autobussi ekspluatatsiooni eeskirja p 15 nõudeid. Hageja on seisukohal, et töötasu alandamine ei ole põhjendatud. Kostja poolt hinna alandamine ei ole vastavuses hageja poolt tekitatud kahju suurusega. Lähtuvalt VÕS § 112 lg 1, kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kohus tuvastas, et hageja on rikkunud Autobussi ekspluatatsiooni eeskirja p 15 nõudeid ja sellega rikkunud töölepingut. Kostja on hagejale esitanud VÕS § 112 lg 2 kohased avaldused, hoiatused
2-13-21917 Vastavalt TLS § 84 lg 1, töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning lähtuvalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista vähem makstud töötasu kokku 778,64 eurot. Hagi hind Kostja taotluses vaadata töövaidlusasi läbi hagimenetluses vaidlustas kostja töövaidluskomisjoni otsuse osas, millega rahuldati hageja nõuded tuvastada hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus, mõista kostjalt hageja kasuks välja töölepingu ülesütlemise eest hüvitis 1995 eurot, mõista hagejalt kostja kasuks välja töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatamise eest hüvitis 1345,13 eurot ning mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 778,64 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. Lähtuvalt TsMS § 125 määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Vastavalt TsMS § 134 lg 1 ja lg 3, hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded ning kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Hüve väärtuseks, mida hageja on õigustatud tuvastusnõude rahuldamise korral saama, on hüvitised 1995 + 1345,13 = 3340,13 eurot, mille liidetakse töötasu nõue 778,64 eurot. Kokku moodustavad nõuded 4118,77 eurot. Hagihind on 4118,77 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Kohus rahuldas hagi osaliselt ja seega jätab kohus kooskõlas TsMS § 163 lg 1 poolte menetluskulud poolte endi kanda. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.