Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-14-20461 olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud Primatek Est OÜ esitas 27. mail 2014. a Viru Maakohtule hagiavalduse Paint-Tech OY vastu võla nõudes. 26. juuni 2014. a nõudekirjaga palus kohus palus hagejal kohtualluvuse valikut täpsustada. Primatek Est esitas oma seisukohad 30. juuni 2014. a e-kirjas. Kohtumääruse põhjendused Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja hagiavaldus tuleb hagejale tagastada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 371 lg 1 p 2 ja § 372 lg 7 alusel keeldub kohus asja menetlusse võtmast kui hagi ei allu sellele kohtule. Kui kohtule esitatakse avaldus, peab kohus TsMS § 75 lg 1 järgi kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule, ja seejärel kontrollima, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Seega tuleb kohtul avaldust saades kontrollida nii seda, kas Eesti kohus on rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi pädev õigust mõistma, kui ka seda, kas just see Eesti kohus, kuhu avaldus esitati, on riigisisese kohtualluvuse sätete järgi pädev asja lahendama. Asi allub TsMS § 70 lg 2 järgi üldjuhul Eesti kohtule, kui pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt võib Eesti kohus selle lahendada. Samas TsMS § 70 lg 4 alusel kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole teisiti reguleeritud Euroopa Liidu Nõukogu määrusega nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviilja kaubandusasjades (Brüsseli I määrus). Kostja esitas hagiavalduse ostu-müügi tehingust tuleneva võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja asukoht Soomes. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt allub hagi Viru Maakohtu Narva kohtumajale TsMS § 89 lg 1 alusel lepingukohustuste täitmise koha järgi. Olukorras, kus tegemist on lepinguga seotud vaidlusega, tuleb Brüsseli I määruse art 5 p 1 a kohaselt kohtualluvuse määramiseks tuvastada kohustuse täitmise koht. Müügi puhul täpsustab seda art 5 p 1 b, mille kohaselt on müügi puhul asjaomase kohustuse täitmise kohaks koht, kus lepingu kohaselt kaubad üle anti või kus need oleks tulnud üle anda. Hageja 30.juuni 2014 kohtualluvuse valiku täpsustuse kohaselt olid kostjale müüdud kaubad kostjale üle antud Soomes ehk. kostja asukohas. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et vaidlus alluks Eesti kohtule. Selles asjas ei ole ette nähtud erandlikku kohtualluvust ning pooled ei ole sõlminud ka kohtualluvuse kokkulepet. Kostja asukoht ei ole Eestis. Samuti ei anna alust Eesti kohtusse hagi esitamiseks valikulise kohtualluvuse sätted. Kohus ei nõustu hagejaga, et kohtualluvus tuleneb TsMS § 89 lg-test 1. Lähtuda tuleks TsMS § 89 lg 2 teisest lausest, mille kohaselt vallasasja müügilepingu puhul loetakse kohustuse täitmise kohaks 2(3)

2-14-20461 kohta, kus vallasasi anti ostjale üle või pidi üle antama. Kuna kostja müüdud kaubad ei olnud kostjale üle antud Eestis, ei tulene ka TsMS §-st 89 Eesti kohtualluvust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolev hagi ei allu Eesti kohtule, mistõttu tuleb selle menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 2 ja alusel keelduda. Kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ning tagastab selle hagejale. Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et hagiavaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg 1, hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.