TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohtu menetluses oli M.K. (edaspidi avaldaja) avaldus Meelis Kandle (edaspidi puudutatud isik) vastu lähenemiskeelu kohaldamiseks. Avalduse kohaselt muutus puudutatud isik pärast abiellumist 2012. aastal avaldaja suhtes vägivaldseks ning selline käitumine on muutunud avaldaja suhtes järjest sagedasemaks ja ohtlikumaks. Tartu Maakohus rahuldas 16. aprilli 2014 määrusega M.K. avalduse ning keelas esialgse õiguskaitse korras Meelis Kandlel läheneda M.K. le lähemale kui 15 meetrit tsiviilasja menetlemise ajal.
25.juunil 2014 esitas avaldaja kohtule nõudest loobumise avalduse. Avalduse kohaselt on avalduse esitamise ajaks poolte vahelised suhted muutunud, abielu lahutatud ning puudutatud isik on asunud elama mujale. Kuivõrd pooled enam kokku ei puutu, puudub vajadus lähenemiskeelu kohaldamiseks. Puudutatud isikul ei olnud vastuväiteid avaldusest loobumise osas ning puudutatud isik palus jätta menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isiku menetluskulud tsiviilasjas on 420 eurot koos käibemaksuga.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Tartu Maakohus jättis M.K. avalduse lähenemiskeelu kohaldamiseks 01. juuli 2014 määrusega läbi vaatamata ning lõpetas tsiviilasjas menetluse. Sama määrusega jättis maakohus menetluskulud avaldaja M.K. kanda ning mõistis avaldajalt Meelis Kandle kasuks välja menetluskuludena 420 eurot. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt ning TsMS § 168 lg-le 4 tuginedes kannab hageja kostja menetluskulud kui ta loobub hagist või võtab hagi tagasi, välja arvatud juhul, kui hageja loobub
hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Avaldaja loobus lähenemiskeelu rakendamise avaldusest seetõttu, et pooled on abielu lahutanud ning puudutatud isik elab mujal. Seega ei saa väita, et puudutatud isik oleks menetluse tõttu hoidunud avaldajale lähenemast ja menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 4 alusel avaldaja kanda. Puudutatud isik esitas menetluskulude nimekirja ning menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse. Avalduse kohaselt on puudutatud isiku menetluskulu 420 eurot. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt ja § 175 lg-le 1 tuginedes leidis maakohus, et advokaadi esitatud kulud on tehtud põhjendatud ulatuses.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Meeli Kannel esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, millega vaidlustab menetluskulude jaotust ja väljamõistmist. Määruskaebuse esitaja palub maakohtu määrus vaidlustatud osas tühistada ning teha asjas uus määrus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Määruskaebuse esitaja palub jätta menetluskulud vastustaja kanda. Määruskaebus on pealkirjastatud kui „Apellatsioonkaebus“. Määruskaebuse kohaselt: 1) on asjas määrava tähtsusega see, et määruskaebuse esitaja loobus avaldusest seetõttu, et vastustaja õigusvastane käitumine määruskaebuse esitaja suhtes lõppes. Vastustaja vägivaldne käitumine määruskaebuse esitaja suhtes lõppes just esialgse õiguskaitse korras lähenemiskeelu kehtestamise tõttu. Seega rahuldas vastustaja määruskaebuse esitaja nõude pärast avalduse esitamist; 2) võimaldab teistsugust menetluskulude jaotust ka TsMS § 172 lg 1, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Asjaolusid arvestades oleks õiglane jätta menetluskulud vastustaja kanda. Ka kohus hindas esitatud tõendite põhjal vastustaja käitumist selliseks, mis andis aluse esmase õiguskaitse kohaldamiseks.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
4.Vastustaja vaidles 08. juuli 2014 e-kirjaga määruskaebusele vastu ning leidis, et see tuleb jätta rahuldamata. Vastuse kohaselt: 1) menetletakse käesoleva tsiviilasjaga paralleelselt kriminaalasja, mistõttu puudus vajadus tsiviilmenetluse algatamiseks. Kuivõrd kriminaalmenetlus jätkub, ei saavutanud määruskaebuse esitaja tsiviilkohtumenetluse algatamisega mistahes eesmärke. Vastustaja suhtes on õiglane jätta menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda, kuna puudus vajadus tsiviilmenetluse algatamiseks; 2) ei ole määruskaebuse esitaja nõude rahuldamist põhjendanud. Vastustaja leiab, et keeruline on tugineda nõude rahuldamisele, kuivõrd esitatud nõude (lähenemiskeelu kohaldamine) iseloom ei võimalda selle rahuldamist vastustaja poolt olukorras, kui isikud ei puutu elukorralduse muutumisest tulenevalt kokku; 3) ei saa määruskaebuse esitaja TsMS § 178 lg 3 kohaselt nõuda menetluskulude hüvitamist.
14.augustil 2014 esitas vastustaja vastuse apellatsioonkaebusele, milles palub jätta menetluskulud M.K. kanda ning lõpetada tsiviilasjas menetluse. Vastuse selgitused ja põhjendused ühtivad 08. juuli 2014 e-kirjas toodud seisukohtadega.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ning Tartu Maakohtu 01. juuli 2014 määrus tuleb menetluskulude jaotamise osas tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus peab vajalikuks eelkõige selgitada pooltele, et käesoleval juhul lõpetas maakohus asjas menetluse põhjendatud määrusega kooskõlas TsMS § 429 lg 1, § 431 lg 1 ja § 477 lg 1. TsMS § 433 lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Seega ei muuda määruskaebuse esitaja poolt termini „Apellatsioonkaebus“ vale kasutamine määruskaebust apellatsioonkaebuseks.
6.Kooskõlas TsMS § 659 ja § 651 lg-ga 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Määruskaebuse esitaja esitas määruskaebuse maakohtu määruse peale üksnes menetluskulude jaotamise ning väljamõistmise osas. Määruskaebuse esitaja ei vaidle maakohtu poolt menetluse lõpetamisele, väljamõistetud menetluskulude põhjendatusele ja vajalikkusele vastu ega esita vastuväited väljamõistetud menetluskulude rahalisele suurusele.
7.Määruskaebuse esitaja esitas 14. aprillil 2014 Tartu Maakohtule avalduse lähenemiskeelu rakendamiseks. Ühtlasi palus määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse korras keelata Meelis Kandlel läheneda määruskaebuse esitajale. 15. aprillil 2014 esitas määruskaebuse esitaja avalduse täienduse. Tartu Maakohus rahuldas 16. aprilli 2014 määrusega M.K. taotluse ning rakendas esialgset õiguskaitset. Maakohus keelas esialgse õiguskaitse korras Meelis Kandlel läheneda M.K. le lähemale kui 15 meetrit tsiviilasja menetlemise ajal. Meelis Kannel sai kohtumääruse
21.aprillil 2014 kätte. Määrusega mittenõustumisel oli Meelis Kandlel aega 15 päeva selle vaidlustamiseks, kuid Meelis Kannel ei ole seda teinud. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt kinnitas Meelis Kannel telefonikõnes kohtule, et ta on nõus lähenemiskeelu kohaldamisega kohtumenetluse ajaks ning ta on nõus elama menetluse ajal oma ema elukohas Põlvamaal. 20. mail 2014 toimunud kohtuistungil kinnitas Meelis Kannel, et Eestis oleku ajal elab ta Põlvamaal ning peale poolte abielu lahutamist puudub tal vajadus määruskaebuse esitajaga kokku puutuda. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd vastustaja muutis oluliselt oma käitumist, s.o asus elama mujale ning sellega ei ohustanud enam määruskaebuse esitaja elu ja tervist, alles pärast esialgse õiguskaitse rakendamist ning lähenemiskeelu avalduse esitamist kohtule, samuti ei vaielnud vastustaja esialgse õiguskaitse korras lähenemiskeelu kohaldamisele vastu, oli M.K. 14. aprilli 2014 avalduse esitamine põhjendatud. Õige on määruskaebuse esitaja väide, et ka maakohus luges esialgse õiguskaitse korras lähenemiskeelu kohaldamist vajalikuks ning põhjendatuks. Avaldusest loobumise tingis vastustaja käitumise muutumine.
8.Maakohus võttis vastu avaldaja loobumise avaldusest ja lõpetas tsiviilasja menetluse. TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel ning maakohtu määrust selles osas vaidlustatud ei ole. Kuna tegemist on hagita asjaga, kuulub menetluskulude osas kohaldamisele TsMS § 172. TsMS § 172 lg 1 lause 2 kohaselt, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 7 esimese lause kohaselt, kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole õiglane jätta menetluskulud määruskaebuse esitaja, s.o avaldaja kanda. Vastustaja kinnitas maakohtule, et avalduses nimetatud ajal, s.o märtsis 2014 oli poolte vahel tüli, mille tagajärjel Meeli Kannel ei ööbinud kodus. Seega oli M.K. hirm oma elu ja tervise pärast põhjendatud ning tal oli seaduslik alus avalduse esitamiseks. Võttes arvesse asjaolu, et lähenemiskeelu kohaldamise avalduse esitamine oli põhjendatud, lähenemisekeelu rakendamise vajadus langes ära just käesoleva menetluse raames ning pärast esialgse õiguskaitse korras lähenemiskeelu rakendamist, leiab ringkonnakohus, et on põhjendatud jätta menetluskulud nii maakui ka ringkonnakohtus poolte endi kanda.
9.Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et algatatud kriminaalmenetluse korral oli põhjendamatu esitada lähenemiskeelu kohaldamise avaldus tsiviilkohtumenetluses. Lähenemiskeeldu on võimalik määrata iseseisva tsiviilõigusliku kaitsevahendina isikuõiguse rikkumise korral (VÕS § 1055 lg 1 alusel) ning lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks ka üheks hagita menetluse asjaks (TsMS § 544 jj). Seega oli määruskaebuse esitajal iseenesest õigus vastav avaldus kohtule esitada.
10.TsMS § 178 lg 3 järgi määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.