2-14-8302/15 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

2.Tagastada hageja poolt tasutud riigilõivust pool, s.o 50 EUR Jõgeva Majandusühistu arveldusarvele nr EE351010102032049008 (selgitus “kompromiss tsiviilasjas 2-148302”). Saata määrus riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv Kohus leidis Hageja esitas kohtule hagi, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt välja põhivõlg 395.88 eurot ja viivis 354.12 eurot. Nõue tuleneb hageja ja kostja I vahel 04.05.2012.a sõlmitud järelmaksuga müügilepingust, mida kostja II on käendanud Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjate esindaja leidis, et käendusleping on tühine ja palus seetõttu jätta hagi kostja II suhtes täielikult rahuldamata. Samuti palus kostjate esindaja, et kohus annaks kostjale I aega läbirääkimisteks hagejaga. Kostja I tunnistas põhivõlga ja viivised seadusjärgses ulatuses. Kostja I leidis, et viiviste suuruse osas on lepingus sisalduv tingimus tüüptingimusena tühine. Hageja esitas 14.05.2014.a kohtule täiendava seisukoha, kus avaldas, et loobub hagist kostja II suhtes. Samuti vähendas hageja viiviste osas oma nõuet kostja I vastu ja nõustus seadusjärgse viivise välja mõistmisega. Hageja ja kostja I kohtuväliselt kompromissi ei saavutanud. Kostja II loobumisele vastuväiteid ei esitanud Kohus korraldas 21.08.2014.a kohtuistungi, millel hageja ja kostja I saavutasid kompromissi. Pooled palusid menetluse lõpetada ning hageja taotles poole riigilõivu tagastamist. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et hageja loobumine nõudest kostja II vastu on võimalik vastu võtta ja kostja II suhtes menetlus lõpetada. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 2 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale

vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Käesolevalt ei ole kostajatel vastuväited kostja II suhtes menetluse lõpetamisele. Menetluskulude osas kostja II nõuet ei esitanud. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja ja kostja II kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et kompromissi läbi on võimalik parimal viisil tagada, et kostja suudaks kohustuse täita ilma enda igapäevast elukorraldust liigselt kahjustamata. Samas saaks kohustus täidetud hagejale vastuvõetava tähtaja jooksul. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Hageja teatas, et loobub kompromissi korral esindamisega seotud kulude nõudest osaliselt ja palus kostjalt välja mõista pool tasutud riigilõivust ning esindamisega seotud kulud osaliselt. Kostjad mingeid nõudeid menetluskulude osas ei esitanud. Pooled leidsid, et kompromissis mitte märgitud menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kohus määrab menetluskulude jaotuse vastavalt kokkuleppele. Hageja taotles hagilt tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust muu hulgas kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi eelnevalt kindlaks, et hageja esindaja IDR Inkasso OÜ on 21.02.2014.a tasunud rahandusministeeriumi kontole viitenumbriga 2900072699 riigilõivu 100€. Hagejale tuleb pool nimetatud riigilõivust tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/