lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-55278/2

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 29.08.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-14-55278/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.08.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1048
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Tsiviilasja number

2-14-55278

Määruse tegemise aeg ja koht

29. august 2014, Pärnu

Tsiviilasi

R.T.’i ja D.T.’i hagi V.H. ja K.H. vastu

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I: R.T. (isikukood x, elukoht x) Hageja II: D.T. (isikukood x, elukoht x ) Kostja I: V.H. (isikukood x) Kostja II: K.H. (isikukood x, elukoht x)

RESOLUTSIOON

Jätta R.T.i ja D.T.i hagi V. H. ja K. H. vastu omavahel sõlmitud ja muude allkirjastatud dokumentide juriidiliselt korrektselt vormistamise nõudes või kokkuleppe mittesaavutamisel tehtud osamaksete tagastamiseks, tehtud investeeringute ja saamata tulu hüvitamiseks menetlusse võtmata ja tagastada hagi koos lisadega selle esitajatele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1.01.08.2014 saabus Pärnu Maakohtule R.T.i ja D.T.i hagi, milles nad paluvad hagejate ja kostjate vahel sõlmitud ja muude allkirjastatud dokumentide juriidiliselt korrektselt vormistamist (notariaalset). Kokkuleppe mittesaavutamisel nõuavad hagejad tasutud osamaksete tagastamist, tehtud investeeringute hüvitamist ja saamata jäänud tulu seoses talumajapidamise sunnitud lõpetamisega järgneva 9 aasta eest, mis oli ostu-müügi lepingu järgselt määratletud. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostjad hagejatega kirjaliku ostu-müügi lepingu ja allkirjastati kaks dokumenti, mis volitavad hagejaid tegema kinnistuga seotud toiminguid. 17.06.2014 nõudsid kostjad hagejate väljakolimist ja väitsid, et pole eelmainitud dokumente näinud. Hagiavalduselt riigilõivu tasutud ei ole.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

2-14-55278

2.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel ei saa avaldust menetlusse võtta lahendamiseks tsiviilkohtumenetluse korras maakohtus, kuna ei ole selge, millise rikutud õiguse kaitseks avaldus on esitatud ja avaldusega taotletud eesmärki ei ole kehtiva seaduse alusel võimalik avalduses esitatud asjaoludel saavutada. Nimetatud puudust ei ole võimalik kõrvaldada hagi käiguta jätmise ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise teel.
3.TsMS § 3 lg 1 kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt on pooled sõlminud kinnistu ostu-müügilepingu lihtkirjalikus vormis. Hagejad nõuavad kostjatelt lepingu notariaalset vormistamist. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 kohaselt tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Seadusega kehtestatud vorminõude järgimata jätmise korral on tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 kohaselt tühine. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ja seda ei pea täitma (TsÜS § 84 lg 1). Seega hagejatel ei ole õiguslikult võimalik nõuda kostjatelt lepingu notariaalset vormistamist, kui kostjad ise sellega ei nõustu.
4.TsÜS § 84 lg 1 teise lause kohaselt tagastatakse tühise tehingu alusel saadu vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1033 lg 2 järgi juhul, kui saaja uskus saadu omamise kestmisse ja on sellest tulenevalt teinud kulutusi, peab ta saadu välja andma või selle väärtuse hüvitama üksnes juhul, kui talle hüvitatakse tema poolt tehtud kulutused. Seega on õiguslikult võimalik hagejate nõue

kostjate vastu kinnistu ostuhinna katteks tasutud osamaksete tagastamiseks ja tehtud investeeringute hüvitamiseks.

5.Samas ei nähtu hagiavalduses kirjeldatud asjaoludest ega hagiavaldusele lisatud tõenditest, et poolte vahel oleks sõlmitud lihtkirjalik ostu-müügileping kinnistu ostmiseks. Avaldusele on lisatud V. H. teatis, millega ta annab x kinnistu hagejate käsutusse ja kasutusse, ning kostjate volikiri, millega antakse R. T.-le õigus kostjaid esindada X kinnistuga seotud asjaajamistes, v.a notariaalsed tehingud. Valduse üleandmisest ei saa teha järeldust, et poolte vahel oli kokkulepe x kinnistu müümiseks. Volikirjast tulenevalt oli R. T. käsutusõigus piiratud kinnistu kasutamisega seotud, lihtkirjalikku vormistamist võimaldavate tehingutega.
6.Hagiavaldusele lisatud ostu-müügilepingust ei nähtu, mida müüdi, mis hinnaga ning kes oli müüja ja kes ostja. Samuti ei ole hagiavalduses nimetatud ega sellele lisatud tõendeid, millest nähtuks, et hagejad on mingeid osamakseid tasunud või teinud investeeringuid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 punktide 1 - 3 kohaselt tuleb hagiavalduses muu hulgas märkida hageja selge nõue (hagi ese), hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ning tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Hagejad ei nimeta ka oma nõudes tasutud osamaksete summat ega investeeringute suurust. Hagiavalduse asjaoludes ei nimetata, et sõlmiti ostu-müügileping just kinnistu ostmiseks, ei kirjeldata, kes, millal ja kellele kui suuri osamakseid on tasunud, mida tagasi nõutakse. Ei kirjeldata väidetavate investeeringute sisu, suurust ega tegijat.
7.Samuti ei ole hagejad hagiavalduses nimetanud hagihinda ega tasunud riigilõivu. Hagiavalduse puuduste tõttu ei ole ka kohtul võimalik määrata hagihinda ega nõutava riigilõivu suurust. TsMS § 147 lg 1 kohaselt tasutakse riigilõiv lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

2-14-55278 Eeltoodust tulenevalt ka osamaksete ja investeeringute hüvitamise nõude osas on hagiavaldus sedavõrd puudulik, et selle menetlemine ei ole võimalik ning puuduste kõrvaldamine tähendab täiesti uue ja senisest oluliselt erineva hagiavalduse vormistamist. Kohus ei pea otstarbekaks võimaldada seda teha puuduste kõrvaldamise käigus.

8.TsMS § 371 lg 1 punktides 9 ja 10 sätestatakse, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud hagiavalduse olulisi nõudeid või kui esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Esitatud hagiavalduse ja selle lisadest järelduvalt D.T.ile kinnistuga seoses mingeid õigusi ei antud, ostu-müügilepingust ei selgu, milline oli D. T. seos lepinguga, mistõttu ei ole hagi esitatud D. T. rikutud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. TsMS § 371 lg 2 p 2 esimese ja teise alternatiivi kohaselt võib kohus sellisel juhul jätta hagiavalduse menetlusse võtmata.
9.Kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest määrusega. TsMS § 372 lg 4 alusel kohus märgib määruses menetlusse võtmisest keeldumise põhjused. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). See tähendab, et puuduste kõrvaldamise järel võivad hagejad sama nõudega samade kostjate vastu uuesti kohtusse pöörduda.
10.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetlusekulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS 168 lg 1 alusel jäävad avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel menetluskulud hagejate kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja