Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Avaldajal tasuda OÜ-le Civilex pangakontole nr EE312200221055387366 Swedbank AS pankrotimenetlusega seotud kulud summas 84 (kaheksakümmend neli) eurot ja 96 senti (s.h käibemaks).

Menetluskulud jätta avaldaja (pärija) kanda. 1(7)

2-14-51856

Avaldada teade pankrotimenetluse Ametlikud Teadaanded.

Saata kohtumäärus menetlusosalistele.

raugemise

tõttu

lõpetamisest väljaandes

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib võlgnik (võlgniku asemel pärija) esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohtumääruse peale võib määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik (võlgniku asemel pärija) ja ajutine haldur. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KÄIK

Viru Maakohtu 16. mai 2014 kohtumäärusega võeti võlgniku pärandvara pankrotiavaldus menetlusse ja nimetati ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalaus. Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule aruande. Ajutise pankrotihalduri aruanne I Võlgniku üldandmed: I. V., isikukood xxx, surnud xxx.a. Rahvastikuregistri andmetel oli I. V. perekonnaseisult abielus alates 19.11.1988 kuni 22.07.2013 T. V.’ga (i.k. xxx). Rahvastikuregistri andmetel on pärandajal üks laps: I. V. (i.k. xxx, eluk. xxx). 10.03.2011 sõlmisid abikaasad I. V. ja T. V. abieluvaralepingu. Lepingu kohaselt pooled lõpetasid nende vahel kehtiva varaühisuse varasuhte ja kehtestasid uue varasuhtena varalahususe varasuhte. Abielu lõppes ühe abikaasa surmaga. Pärija andmetel oli pärandaja viimaseks elukohaks Toila vald. Kohtumääruse kohaselt on I. V. pärimismenetluse läbi viinud Jõhvi notar Ülle Mesi. Notari kinnitusel esimese, teise ja kolmanda järjekorra pärijad ning abikaasa loobusid pärandist. 2(7)

2-14-51856

II Andmed võlgniku vara kohta: Ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemisel pärinevad registrite, krediidiasutuste, kohtutäituri, notari poolt esitatud materjalidest ja antud selgitustest. I. V. pärandvara inventuuri on koostanud kohtutäitur Risto Kütt.

-

2-14-51856 2.2.4 Nõuded kolmandate isikute vastu Nõudeid kolmandate isikute vastu ei ole tuvastatud. Seega, pärandvaras puudub kinnisvara ja vallasvara, samuti puuduvad rahalised vahendid. Pärandvaraks on kohustusliku pensionifondi osakud, mille prognoositav realiseerimisväärtus on 649,61 eurot. III Andmed võlgniku kohustuste kohta: Ajutisele haldurile teadaolevalt on pärandvaral alljärgnevad kohustused:

2-14-51856 Ajutine haldur on seisukohal, et kohtu kaudu pärandaja ja tema abikaasa vahel sõlmitud abieluvaralepingu ja ühisvara jagamise lepingu tagasivõitmine ei ole eelduslikult perspektiivikas, sest pärast vara jagamist ainuomanikuks saanud T. V. sai koos varaga ka varal lasuvad kohustused, mille ta käesolevaks ajaks on tasunud. Seega, ei ole eelduslikult võimalik tõendada, et tehingud olid võlausaldajaid kahjustavad või tekitasid pärandaja maksejõuetuse. Juhul, kui huvitatud isikud soovivad pankroti väljakuulutamist ja selle käigus võimalike tagasivõitmise hagide esitamist, siis tuleks tasuda kohtudeposiiti rahalisi vahendeid vähemalt 4000 € ulatuses. Käesolevas menetluses on tuvastatud, et pärandajale kuuluvate pensionikonto osakute arvelt on võimalik tasuda ajutise halduri tasu ja kulud.

-

Juhul, kui võlausaldajad või pärija või muu huvitatud isik rahalisi vahendeid pankrotimenetluse läbiviimiseks ei ole nõus tasuma, siis teeb ajutine haldur Viru Maakohtule ettepaneku PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel: lõpetada I. V. pärandvara pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu; avaldada teade väljaanded Ametlikud Teadaanded; mõista välja ajutise halduri tasu ja kulud vastavalt esitatud taotlusele.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega ning kuulanud ära ajutise halduri ja avaldaja, leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 2 kohaselt võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku vara moodustab ca 650 eurot, kohustused moodustavad ca 53 000 eurot. Ajutise halduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgniku pärandvaras on rahalisi vahendeid, kuid summa ei kata võlgniku kohustusi ja pankrotimenetluse kulusid. Samuti kohustused iga päevaga suurenevad viiviste tõttu, sissetulekuid aga ei ole. Seega leiab kohus, et on kindlaks tehtud, et võlgniku pärandvara on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1-3 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohtul puuduvad andmed isikute kohta, kellel oleks huvi pankrotimenetluse jätkamise vastu ning kes sooviksid pankrotimenetlust finantseerida. 5(7)

2-14-51856 Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku pärandvara ei kata tema kohustusi ja võlgniku kohustused suurenevad. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku pärandvara pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus lõpetab pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Ajutise halduri tasu Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 6,7 tundi ning ajutise halduri tasu moodustab 368 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 121,44 eurot. Pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste suuruseks on ajutine haldur nimetanud 84,96 eurot. Nimetatud summa koosneb vajalikest kuludest pankrotimenetlusega seotud dokumentide paljundamisel ja trükkimisel, tasuliste päringute tegemisel ning tööruumi rentimisel. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 368 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks, ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused suuruses 84,96 eurot (sisaldab käibemaksu) on põhjendatud täies ulatuses. Kohus määrab ajutise halduri tasu suuruseks kokku 368 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ja ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste suuruseks 84,96 (sisaldab käibemaksudu) eurot. Pankrotimenetlusekulud tasutakse üldjuhul pankrotI.ast lähtuvalt PankrS § 150 lg-st 2. kuna antud asjas ei ole pankrot välja kuulutatud, jätab kohus kulud pärija kanda. Vastavalt kogumispensionide seaduse § 28 lg 1 osakuomaniku surma korral lähevad osakud üle pärijale. Sama seaduse § 31 lg 21 sätestab osakute ülekandmise ja tagasivõtmise korra. Juhul, kui I. V. pankrot oleks välja kuulutatud, siis oleks pankrotihalduril investeerimisfondide seaduse § 109 lg 7 alusel õigus esitada registripidajale avaldus kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmiseks. Kuna pankrot jäi välja kuulutamata, on vastav õigus võlgniku pärijal ehk avaldajal Toila vald. Avaldajal on võimalik katta pankrotimenetluse kulud pärandvara arvel. PankrS § 29 lg 4 kohaselt kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/digitaalselt allkirjastatud/ Helgi Vinni 6(7)

2-14-51856 Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.