lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-11852/7

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 27.08.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-14-11852/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.08.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1676
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

27. august 2014. a, Tartu

Tsiviilasja number

2-14-11852

Tsiviilasi

Anne Kuilli hagi Nikolai Fjodorovi kinnistusraamatu kannete parandamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 10. aprilli 2014.a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Anne Kuilli määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Anne Kuill (isikukood:

XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 10. aprilli 2014 määrus muutmata ja Anne Kuilli määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

vastu

ASJAOLUD

1.Anne Kuill (hageja, määruskaebuse esitaja) esitas 17. märtsil 2014 Tartu Maakohtule hagi Nikolai Fjodorovi vastu hagi, milles palub parandada ebaõigest esmakinnistamisest tulenevad kinnistusraamatu kanded. Hageja palub kustutada korteriomandite nr XXXXXXX ja nr XXXXXXX kanded, sulgeda registriosad ning avada uus registriosa, kuhu on sisse kantud I jakku katastriüksus XXXXX:XXX:XXXX, pindala 557 m2, maa sihtotstarve elamumaa 100%, asukoht X-XX, XXX; II jakku kinnistu kaasomanikena N. Fjodorov – 234/510 kaasomandi osa omanikuna, ja A. Kuill – 276/510 kaasomandiosa omanikuna; III jaos ning IV jaos kanded puuduvad. Alternatiivselt palub hageja sulgeda registriosa korteriomandi nr XXXXXXX osas tervikuna ning

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

korteriomandis XXXXXXX kustutada reaalosa kohta registriosa I jakku sisse kantud reaalosa andmed; II jakku kinnistu kaasomanikena kanda N. Fjodorov – 234/510 kaasomandi osa omanikuna, ja A. Kuill – 276/510 kaasomandiosa omanikuna; III jaos ning IV jaos kanded puuduvad. Lisaks palub hageja tuvastada N. Fjodorovi nõusolek ülalmärgitud kandemuudatuste tegemiseks ja lugeda, et kohtuotsus asendab eelpoolviidatud N. Fjodorovi nõusolekuid. Hagiavalduse kohaselt leppisid osapooled kaasomandi tekkimises kokku 29.10.1996 ja 17.12.1996 asjaõiguslepingutes. Aleksandra Eik omandas 27,6/51,0 mõttelist osa eluruumist üldpinnaga 51,0 m2 ning Jekaterina Fjodorova omandas 23,4/51,0 mõttelist osa eluruumist üldpinnaga 51,0 m2. Kuna notar ise ei koostanud erastamislepingut, vaid on kasutatud korterite erastamiseks Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud eluruumi ostu-müügilepingu blanketti, siis on blanketipõhiselt eluruumiks märgitud mitte elamu, vaid korter 1 aadressil X-XX, XXX-1 ning tõenäoliselt lihtsustamaks tekkinud kaasomanike posti- ja elukoha aadresse tähistati esimene elukohta aadress kui Y-YY, YYY ja teine kui Z-ZZ, ZZZ. Kaasomandisse erastamise osas kahtlust ei ole, kumbki erastas kaasomandisse 27,6 m2 ja 23,4 m2, üldpinnaga 51,0 m2. Kuna elamus oli ainult üks korter, siis ei saanud kumbki eelnevalt viidatud omandisse andmine moodustada 100% elamu korterite üldpinnast, kuid vaieldamatult omandas kumbki 100-protsendiliselt oma kaasomandiosa. Hageja on seisukohal, et ühepoolse kinnistamisavalduse esitamisel tõlgendati ekslikult erastamislepingutest tekkinud kaasomandit ainuomandina ning kinnistusraamatus paluti esmakinnistada kaks iseseisvat korteriomandit, mis kaasomandile omaste tingimustega ei ole kooskõlas KOS § 2 lg 1 reaalosa nõuetega. Kuna AÕS § 68 lg 3 seob omandi tekkimise üksnes seaduses sätestatud juhtudega, siis vastuolu korral seadusega pole korteriomandist tulenevat ainuomandit tekkinud. Kinnistusraamatusse on kantud korteriomandid, kuid tegelikult kehtib kinnistul tervikuna kaasomand. Kuna kinnistatud korteriomanditega varjatakse tegelikku kaasomandit, on tegemist näiliku tehinguga TsÜS § 89 lg 3 mõttes. Hageja on omandanud kaasomandi osa kinnistust, kuigi ta tehingu tegemise ajal uskus, et omandab korteriomandi. Kinnistusraamatu kande õigsuse eeldus AÕS § 56 lg 1 järgi kehtib, kuni keegi pole tõendanud vastupidist. Kostja pole siiani teinud midagi, et kinnistusraamatu kanded oleksid õiged. Hageja leiab, et ebaõige kinnisasja omandiõiguse vorm rikub omaniku õigusi, kuna omanik ei saa neid õigusi teostada.

MAAKOHTU LAHEND

2.Tartu Maakohtu 10. aprilli 2014 määrusega jättis kohus A. Kuilli hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel menetlusse võtmata. Maakohtu põhjenduste kohaselt on hageja sisuliselt samade nõuetega pöördunud kohtu poole varasemalt kolmel korral (tsiviilasjad nr 2-12-1500, 2-12-35720, 2-13-11010). Kohtud on jätnud hagid menetlusse võtmata, leides, et puudub õiguslik alus hagi rahuldamiseks. Hagi esitamise eesmärk ei ole käesolevaks ajaks muutunud. Hageja soovib parandada kinnistusraamatu kandeid ja läbi selle saada kinnisasja ainuomanikuks AÕS § 561 lg 1 alusel. Nii käesolevas kui eelnevates hagiavaldustes on hageja tuginenud samadele asjaoludele. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on korteriomandite ese ja sisu määratud 18.06.2001 asjaõiguslepinguga ning omanikeks on käesoleval hetkel hageja ja kostja. Seega on kinnistusraamatu kande ning korteriomandi seadmise aluseks kehtivad kinnistamisavaldus ning asjaõiguslepingud. Hageja õigusi ei ole rikutud ebaõige kandega AÕS § 65 lõike 1 alusel. Hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik, sest hageja õigusi ei saa rikkuda asjaolu, et kinnistusraamatusse on kantud korteriomandid ning hagejal ei teki kaasomandile omaseid õiguseid. Hagejale pidi korteriomandi ostmisel olema teada, et korteriomandite omanike vahelised suhted ei ole kaasomandisuhted. Hageja ei saa nõuda ühe korteriomanikuna teist korteriomandit kaasomandisse.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD

3.A. Kuill esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Maakohtu 10. prilli 2014 määrus tühistada. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei ole maakohus täitnud eelmenetluses mitte ühtegi kohtule pandud ülesannet. Maakohtu määruse kirjeldav osa piirdub ainult hagi 5. leheküljega. Kohtumääruses ei ole viidatud ühelegi asjaolule, mis on hagiavalduses esitatud alates 6. leheküljest. Samuti ei ole kohtumääruses analüüsitud mitte ühtegi hagile lisatud tõendit ega hinnatud nende tõendite sobivust ega ole tehtud järeldusi lisatud tõendite mittesobivuse kohta. Kogu eelmenetlus on läbi viidud hagi 5. lehekülje alusel. Maakohus on jätnud kirjeldamata faktilised ja õiguslikud asjaolud, jätnud põhjendamata tõendite hindamata jätmise ja nendest järelduste tegemata jätmise. Samuti on maakohus jätnud täitmata TsMS § 392 lg-s 4 sätestatud kontrollikohustuse, kuna kohtumääruses ei ole esitatud kohtu poolt väljaselgitatud ning kontrollitud asjaolusid ega neid tõendeid, mis kinnitavad kohtu järeldusi. Kohus pole eelmenetluses täitnud mitte ühtegi kohtule pandud ülesannet; 2) ei ole maakohus põhjendanud, millel põhineb tema seisukoht, et hagi esitamise eesmärk ei ole käesolevaks ajaks muutunud ja hageja on tuginenud samadele asjaoludele nagu eelnevates hagiavaldustes. Hageja hagi eesmärk on suunatud kaasomandi tekitamisele ega põhine kinnisasja heausksel omandamisel. Hagi põhineb eelkõige ebaõigel kinnisasja omandivormil, näivalt kehtivatel korteriomanditel, mis AÕS § 68 lg 3 järgi pole korteriomandite omandiõigustena tekkinudki, mis sisaldavad reaalosades kehtivat kaasomandit ning ei vasta eeltoodu alusel eluruumidele kehtestatud tingimustele; 3) ei ole maakohus põhjendanud, millisest õigusnormist tuleneb kinnistusraamatusse kinnistamise aluseks märgitud dokumendi õigsuse absoluutne kehtivus. Kui hagis kohtule esitatud AÕS ja KRS sätted isegi kinnistusraamatusse kantavatele (piiratud) asjaõigustele ning märgetele absoluutset õigsust ning kehtivust ei anna (AÕS § 56 lg 1), siis peab kohtu seisukoht, et kinnistamise alusena märgitud kandedokument on ilma eranditeta õige ja absoluutselt kehtiv, põhinema õigusnormil, mitte tautoloogial (kanne on õige, kuna kanne ütleb, et kanne on õige). Asjaõiguses kehtib numerus clausus’e põhimõte, st kokkuleppega ei saa luua seaduses sätestamata asjaõigusi ega muuta asjaõiguse seaduses sätestatud olemust. Kohus ei ole viidanud õigusnormile, mis sätestaks, et kinnistusraamatusse kantakse asjaõiguslepingud, ehkki kande tegemise eelduseks on asjaõiguslepingu olemasolu (väljavõte asjaõiguslepingust). Kui selline õigusnorm puudub, siis ei ole võimalik asjaõiguslepingu osas tugineda kinnistusraamatu kandele. Arusaamatuks jääb, kuidas on kohus teinud järeldusi kehtiva kinnistamisavalduse olemasolu kohta; 4) puuduvad kohtumääruses hageja esitatud rikutud õigused, mida kohus oleks kirjeldanud ja hinnanud ning millele tuginevalt järeldaks, et neid õigusi ei ole rikutud. Hageja ei ole esitanud oma õiguse rikkumisena asjaolu, et ta omandas korteriomandi ja eeldas kaasomandiõigusi. Maakohtu seisukoht on meelevaldne, kuna TsMS § 392 lg 1 ja lg 4 kohustused on täitmata; 5) ei ole maakohus viidanud õigesti TsMS § 371 lg 2 p-le 1. Kuna hagi on jäetud läbi vaatamata, peaks õiguslik alus tulenema TsMS §-ist 423. Kuna kohus pole hagi eesmärki hinnanud hagis esitatud asjaoludele ning tõenditele tuginevalt, vaid hagivälise ettekujutuse alusel, siis ei saa ka kohtu järeldus olla õige, et hagi eesmärki ei ole võimalik saavutada. Õigusnorm on olemas kinnistusraamatusse kantavate (piiratud) asjaõiguste ning märkuste eeldusliku õigsuse ja kehtivuse kohta (AÕS § 56), mille hulka kuulub ka omandiõiguse õigsuse eeldus, mitte absoluutne kehtivus, mistõttu omandiõigust tuleb kohtul kahtluse korral kontrollida. Puudub õigusnorm, mis nõuaks kinnistusraamatusse asjaõiguslepingu kandmist. Asjaõiguslepinguid kontrollitud ei ole, tõendid on jäetud hindamata, järeldused ja seisukohad ei ole seotud hagiga, kuna hagi on jäetud läbi vaatamata, v.a 5. lehekülg. Ometi on hagis esitatud asjaolud õiged, kontrollitavad ja tõenditega kinnitatavad. Eeldades nende õigsust, tuleb hagi menetlusse võtta ja rahuldada;

6) ei ole maakohus selgitanud välja hageja nõudeid. Hageja on esitanud esimese nõudena ebaõigest esmakinnistamisest tuleneva kinnistusraamatu paranduskande kaasomandikandeks. Kohus ühe seisukohana sätestab, et on tuvastanud paranduskandena ainuomandinõude AÕS § 561 lg 1 alusel ning kohe seejärel viitab tuvastatud nõudele, et hageja jääb ise korteriomanikuks, kuid nõuab kostja korteriomandit kaasomandisse. Hagis esitatud hageja kaasomandi paranduskannet kohus ei tuvasta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Maakohus keeldus õigesti hagi menetlusse võtmisest, mistõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.
5.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et maakohus ei ole täitnud eelmenetluse ülesandeid vastavalt TsMS §-le 392. Ringkonnakohus juhib A. Kuilli tähelepanu sellele, et maakohus on õigesti viidanud TsMS § 371 lg 2 p-le 1, sest on jätnud hagi menetlusse võtmata, mitte ei ole jätnud hagi läbi vaatamata, nagu on väidetud määruskaebuses. Menetlusse võtmise otsustamisel ei lahenda kohus asja sisuliselt, seega on asjakohatu määruskaebuse esitaja etteheide tõendite hindamata jätmise osas. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene seadusest kohtule kohustust korrata kohtulahendis kõiki menetlusosalise poolt esitatud väiteid. Maakohtu määruses on märgitud hageja nõuded ja nõude aluseks olevad asjaolud. Kõikide hageja väidete määruses esitamata jätmine ei tähenda, et kohus ei oleks hageja väiteid arvestanud.
6.Maakohus leidis oma määruses põhjendatult, et hageja ei saa nõuda ühe korteriomanikuna teist korteriomandit kaasomandisse ja sellest tulenevalt ei saa kinnistusraamatust nähtuv õiguslik olukord rikkuda hageja õigusi. Maakohus ei pidanudki seega täiendavalt analüüsima, kas ja milliseid hageja õigusi saaks olemasolev kinnistusraamatu seis rikkuda, kuna maakohus asus juba seisukohale, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik.
7.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et nõude aluseks olevad asjaolud ei ole muutunud võrreldes hageja poolt esitatud hagidega tsiviilasjades nr 2-12-1500, nr 2-12-35720 ja nr 2-1311010. Isegi kui hageja on sõnastanud oma nõudeid mõnevõrra erinevalt, on hageja eesmärk (saavutada korteriomandi muutmine kaasomandiks) jäänud samaks. Kohtud on korduvalt selgitanud hagejale, et tema eesmärk ei ole kehtivate õigusaktide alusel saavutatav. Käesolevas tsiviilasjas ei ole hageja esitanud asjaolusid ja põhjendusi, mis võimaldaksid asuda eeltoodud tsiviilasjades tehtud kohtulahenditest erinevale seisukohale. Ringkonnakohus ei korda maakohtu määruses esitatud põhjendusi.
8.Eeltoodust tulenevalt ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu määrus muutmata. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 kohaselt A. Kuilli kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja