Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kätte toimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult

2-13-40991 teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust ja seda, kas kaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Käesolev selgitus ei tähenda, et maakohus oleks andnud loa käesolevale otsusele apellatsioonkaebuse esitamiseks TsMS §637 lg.21 tähenduses. Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse apellatsioonkaebuse korras edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei anna pooltele luba edasikaebamiseks. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Põlva Heakorratööd OÜ esitas kohtule 17.10.2013.a. hagiavalduse Täisühingu Merelähedane vastu nõuetega: 1. välja mõista Täisühingult Merelähedane Põlva Heakorratööd OÜ kasuks võlgnevus 1200 eurot; 2. välja mõista Täisühingult Merelähedane Põlva Heakorratööd OÜ kasuks viivised summas 24.12 eurot ja alates 17. oktoobrist 2013.a seadusjärgne viivis tasumata põhinõudelt, so 1200 eurot, kuni põhinõude täieliku täitmiseni ning 3. jätta menetluskulud Täisühingu Merelähedane kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Põlva Heakorratööd OÜ ja Täisühing Merelähedane sõlmisid 2013.a mais töövõtulepingu, mille kohaselt pidi hageja teostama kostjale kaevetöid. Tasu kaevetööde eest oli vastavalt poolte kokkuleppele 45.00 eurot tunnis. Nimetatud summale lisandus käibemaks. Hageja tegi kostja tellimusel Narva Tööstuspargis kaevetöid perioodil alates 2013.a maist kuni 2013.a juulini. Hageja esitas kostjale kaevetööde teostamiseks kulunud töötunnid aktsepteerimiseks ja pärast seda, kui kostja oli töö tegemiseks kulunud ajaga nõustunud, esitas hageja kostjale arve. 11. juulil 2013.a väljastas hageja kostjale tehtud tööde eest viimase arve nr 1029, summas 2700 eurot maksetähtajaga 21. juuli 2013.a.. Varasemalt oli hageja väljastanud kostjale kaevetööde eest viis arvet (13.05.2013.a, 24.05.2013.a, 31.05.2013.a, 14.06.2013.a ja 28.06.2013.a), millised kostja tasus. Hageja 11. juuli 2013.a arve nr 1029 tasus kostja osaliselt. 26.juulil 2013.a tasus kostja hagejale arve nr 1029 alusel 1000 eurot ja 8. augustil 2013.a 500 eurot. Vaatamata korduvatele suulistele ja kirjalikele meeldetuletustele on kostjal kuni hagiavalduse esitamiseni arvest nr 1029 tasumata 1200 eurot. Hageja seisukoha kohaselt näeb VÕS § 635 lg 1 ette, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud

2-13-40991 tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Vastavalt poolte vahelisele kokkuleppele pidi hageja teostamata kostjale kaevetöid ja kostja pidi nende eest hagejale maksma. Kostja on jätnud hagejale tehtud tööde eest tasumata 1200 eurot. VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 tulenevalt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on rahalist kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1 nõuda kohustuse täitmist. Hageja nõuab kostjalt talle osutatud tööde eest 1200 euro välja mõistmist. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt lepingule või seadusele tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 01. jaanuari ja 01. juulit. Vastavalt Eesti Panga teadaannetele (avaldatud Ametlikes Teadaannetes) on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär alates 01. juulist 2013.a 0,5 %. VÕS § 113 ja § 94 tulenevalt on seadusjärgne viivis seega 8,5 %, so 0,023 % päevas. Hageja seisukoha kohaselt ei ole kostja täitnud lepingust tulenevat kohustust tasuda hagejale tehtud töö eest. Kostjal on hagejale tasumata 1200 eurot, mis muutus sisse nõutavaks 21. juulil 2013.a. Alates nõude sisse nõutavaks muutumisest kuni 16. oktoobrini 2013.a on kostja 1200 euro tasumisega olnud viivituses 87 päeva. Seadusjärgne viivis 1200 euro tasumisega viivitamise eest on 0.276 eurot päevas. Sisse nõutavaks muutunud viivis on seega 24.12 eurot. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sisse nõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt palub hageja alates 17. oktoobrist 2013.a mõista kostjalt välja seadusjärgne viivis tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täieliku täitmiseni. 17. oktoobri 2013.a seisuga on seadusjärgne viivis 0.276 eurot päevas. Palub hagi rahuldada. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 21.10.2013.a. määrusega võttis hagi menetlusse. Määruses selgitas kohus menetlusosalistele, et hagi menetletakse lihtmenetluses vastavalt TsMS §405 sätetele, mille kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: 1) protokollida menetlustoiminguid üksnes ulatuses, milles kohus peab seda vajalikuks, ja välistada protokollile vastuväidete esitamise õiguse; 2) määrata tähtaja seaduses sätestatust erinevana; 3) näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad; 4) tunnustada menetlusosalise lepingulise esindajana ka seaduses nimetamata isikuid; 5) kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all; 6) kalduda kõrvale menetlusdokumentide kätte toimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kätte toimetamisel; 7) loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist; 8) koguda tõendeid omal algatusel; 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata; 10) tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. TsMS §405 lg.1 nimetatud juhul tagab kohus

2-13-40991 menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit. Kohus võib TsMS §405 lg.1 nimetatud viisil asja menetleda, ilma et selle kohta oleks vaja teha eraldi määrust. Menetlusosalistele tuleb siiski teatada nende õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. Eraldi selgitas kohus menetlusosalistele nende õigust olla kohtu poolt ära kuulatud ning andis ära kuulamise taotluse esitamiseks pooltele 14- päevase tähtaja. Kohus pidas vajalikuks asjas kohtuistungi määramist ja poolte kohtuistungil ära kuulamist.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja, Täisühing Merelähedane, kirjalikus vastuses kohtule vaidles hagile vastu ja palus jätta rahuldamata hageja nõude. Täisühing Merelähedane võttis kirjalikus vastuses õigeks, et kostja tasus hageja poolt 11.07.2013.a esitatud arve nr 1029 osaliselt st kosta poolt aktsepteerinud summas 1500 eurot. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Summas 1200 euro väljamõistmine on positiivne asjaolu hageja jaoks. Seega, hageja peab tõendama, et temal on õigus nõuda ülal nimetatud summa väljamõistmist kostjalt. Kostja arvab, et hageja oma nõuet ei ole tõendanud. Kostja pakkus kirjalikus vastuses veel hagejale kompromissi, kuid oma kirjalikus seisukohas kostja vastusele hageja kompromissiga ei nõustunud. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL Hageja, Põlva Heakorratööd OÜ, seaduslik esindaja juhatuse liige Henn Asi palus kohtuistungil hagi rahuldamist täies ulatuses. Hageja esindaja selgitas kohtuistungil, et ta nõuab viimase arve tasumist summas 1200 eurot, mis lubati ära maksta. Maksmine jäi lubaduseks. Hiljem kostja väitis, et oli väljaspool Eestist. Hageja jääb oma nõude juurde. Kohtule on esitatud tööde teostamise leht, mis on allkirjastatud kostja poolt. Osa arveid on kostja poolt ära makstud. Hageja esindaja seisukoha kohaselt arvas kostja ilmselt, et hageja viimase arve tasumist ei hakata kohtu kaudu nõudma. Kostja lubas tasuda arve osade kaupa. Hageja tegi kaevetöid 50 tunni ulatus Narva Tööstuspargis. Peale viimase arve on kõik ülejäänud arved kostja poolt tasutud. Hageja esindaja võttis kohtuistungil õigeks, et hageja pidi ise tasuma kütuse eest kaevetöid teostanud kopa jaoks. Hageja esindaja oli kostjale tööde tegemise ajal kiiritusravil, millisel ajal kostja ise ostis kütet kopale ja esitas hagejale arve, summas 700 eurot. Hageja kandis kostjale üle 900 eurot. Kohtuistungil loobus hageja esindaja tunnistaja ülekuulamise nõudest (tasumata oli tunnistajatasu). Menetluskulud palus panna kostja kanda. Menetluskulude nimekirja esitada ei olnud. Kostja, Täisühingu Merelähedane, lepinguline esindaja, Deniss Matvejev, vaidles kohtuistungil hagile osaliselt vastu. Kostja esindaja võttis kohtuistungil õigeks, et võlgneb hagejale 446 eurot. Ülejäänud võlgnevust kostja esindaja hageja ees eitas, kuna kostjal on olemas päevik, kus 16 korda oli kostja töödejuhataja poolt kirjutatud, et ta andis raha ekskavaatori tankimise eest 100 eurot. Kokku summa moodustas 1600.00 eurot. 900 eurot tagastati kostjale hageja poolt. 700.00 eurot on hagejal kostjale veel kütuse eest tasumata. Kostja esindaja leidis, et päeviku esitamine kohtule ei ole vajalik, kuna seal ei ole ekskavaatorijuhi allkirja saadud raha kohta. Kostja esindaja asus kohtuistungil seisukohale, et kui hageja tagastab kostjale raha ekskavaatori tankimise eest, siis kostja on nõus tasuma hageja arve täies ulatuses. Menetluskulud palus jagada poolt vahel proportsionaalselt. Menetluskulude nimekirja esitada ei olnud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2-13-40991 Kohus uurinud kõiki tõendeid, aga samuti arvestades lihtmenetluse erisustega, asus seisukohale, et Põlva Heakorratööd OÜ hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses lihtmenetluses. Tsiviiltoimiku materjalidega ja kohtuistungil antud Põlva Heakorratööd OÜ juhatuse liikme Henn Asi, aga samuti ka kostja, Täisühingu Merelähedane, lepingulise esindaja, Deniss Matvejevi, seletusega kohtuistungil luges kohus tuvastatuks faktilise asjaolu, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Põlva Heakorratööd OÜ ja Täisühingu Merelähedane vahel oli sõlmitud töövõtuleping hagiavalduses osundatud tingimustel ning, et kostja jätis osaliselt tasumata hageja 11. juuli 2013.a arve nr 1029. 26.juulil 2013.a tasus kostja hagejale arve nr 1029 alusel 1000 eurot ja 8. augustil 2013.a 500 eurot. Vaatamata korduvatele suulistele ja kirjalikele meeldetuletustele on kostjal kuni hagiavalduse esitamiseni arvest nr 1029 tasumata 1200 eurot. TsMS §238 lg.1 teise lause p.1 kohaselt ei ole tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune. Kohus asus seisukohale, et kuna Põlva Heakorratööd OÜ ja Täisühingu Merelähedane vahel oli sõlmitud töövõtuleping hagiavalduses osundatud tingimustel, hageja oli kostjale töö teinud ning hageja nõue kostja vastu oli muutunud sisse nõutavaks. Samuti puudub vaidlus selle üle, et kostja jätis osaliselt tasumata hageja 11. juuli 2013.a arve nr 1029. 26.juulil 2013.a tasus kostja hagejale arve nr 1029 alusel 1000 eurot ja 8. augustil 2013.a 500 eurot. Vaatamata korduvatele suulistele ja kirjalikele meeldetuletustele on kostjal kuni hagiavalduse esitamiseni arvest nr 1029 tasumata 1200 eurot. Samal põhjusel jättis kohus rahuldamata poolte taotlused tunnistajate ülekuulamiseks, kuna nende ütlused ei oleks kajastanud mitte poolte vahel töövõtulepingu sõlmimist ja töövõtulepingu täitmist nii hageja kui ka kostja poolt. Poolte esindajate selgituste kohaselt kohtuistungil pidi tunnistajate ütlused käsitlema hagejale kuuluva kopa tankimist kostja poolt ja selle eest tasumist, millised ütlused oleksid käesolevas tsiviilasjas mitteasjakohased. TsMS §206 lg.1 kohaselt on kostjal õigus muu hulgas hagi õigeks võtta. Kohus asus seisukohale, et kostja on pädev ise otsustama, millises ulatuses ta hagi õigeks võtab. Kostja võttis hagi osaliselt õigeks summas 446.00 eurot. Kohus luges tuvastatuks faktilise asjaolu, et Põlva Heakorratööd OÜ ja Täisühingu Merelähedane vahel on õiguslik vaidlus selle asjaolu üle, kas Täisühing Merelähedane peab tasuma Põlva Heakorratööd OÜ-le töövõtulepingu järgi täies ulatuses või mitte seoses kostja poolt hageja kopa tankimiseks kütuseraha andmisega. Põlva Heakorratööd OÜ ja Täisühingu Merelähedane vahelise õigusliku vaidluse lahendamiseks pidas kohus vajalikuks pöörduda Riigikohtu praktika poole. Riigikohus tsiviilasjas nr.3-2-1-14808 27.veebruaril 2009.a tehtud otsuse p.12 asus seisukohale, et kolleegium leiab, et kohtud on asjas ekslikult kohaldanud VÕS § 648 p 2. VÕS § 648 sätestab töövõtulepingus tasu vähendamise piirangud. VÕS § 648 p 2 kohaselt ei või tellija vähendada töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu, kui ta keeldus õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks. Seega on VÕS § 648 olemuselt erinorm, mis piirab VÕS §-s 112 sätestatud hinna alandamise võimalikkust töövõtulepingute puhul. Seega eeldas VÕS § 648 p 2 kohaldamine, et kostja on VÕS § 112 järgi alandanud hinda. Riigikohus on

2-13-40991 Maakohus nõustub Riigikohtu ja hageja seisukohaga ning asub seisukohale, et kuna kostja ei ole oma vastuväidetes viidanud ei VÕS §112 ega ka §648 lg.2, siis puudus kostjal õigus alandada hinda, sest hinna alandamise eesmärgiks on taastada lepingu mittekohase täitmisega rikutud tasakaal lepingupoolte kohutuste vahel, siis tuleb hinna alandamisel arvestada kohase ja mittekohase täitmise väärtuste omavahelist suhet. Samuti pole kostja viidanud hageja poolsetele töövõtulepingu rikkumistele, mille tõttu loeb kohus kostja vastuväited mitteasjakohasteks, paljasõnalisteks ja tõendamatuteks. Kohus asus seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele.

Riigikohus tsiviilasja nr.3-2-1-80-08 28.oktoobril 2008.a tehtud otsuse p. 16 asus seisukohale, et töövõtuleping on tasuline leping. Töövõtja põhikohustuseks on VÕS § 635 lg 1 kohaselt töö (valmis)tegemine, tellija põhikohustuseks aga töö eest tasu maksmine. Need kohustused on omavahel vastastikuses (sünallagmaatilises) suhtes. Hageja nõuab kostjalt lepingujärgse tasu maksmist. Selle nõude rahuldamiseks tuli kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud sisse nõutavaks (VÕS § 82 lg 7 mõttes) ja kas kostja on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Sama lahendi p.32 asus kolleegium seisukohale, et kokkulepitud tasu maksmata jätmisest saab tellija keelduda n-ö lõplikult üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, mille tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise võrra. Samuti vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganedes. Sama lahendi p.33 selgitab Riigikohus, et lisaks võib tellija keelduda VÕS § 111 lg 1 järgi tasu maksmast, kuni töövõtja on täitnud oma vastastikuse kohustuse, selle täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Vastastikuse lepingu täitmata jätmise vastuväide on olemuselt ajutine, st sellele saab tugineda üksnes seni, kuni teine pool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või kui täitmine on tagatud või kindel. Selle põhiliseks tagajärjeks on lepingupoole enda täitmise edasilükkamine, mitte aga sellest lõplik keeldumine. Seeläbi tagab VÕS § 111 lg 1 esmajoones lepingupoole jaoks vastusoorituse saamist. Et sellele sättele tugineda, peab tellijal olema õigus vastusooritusele. Seega peab tal olema nõue töövõtja vastu lepingu täitmiseks. Töövõtja lepingutingimustele mittevastava soorituse korral, esmajoones kvantitatiivselt osalise või ebakvaliteetse täitmise korral tagatakse kohustuse täitmisest keeldumise õigusega esmajoones tellija nõudeid kohaseks täitmiseks, st esmajoones lepingutingimustele mittevastava täitmise asendamiseks või parandamiseks VÕS § 108 lg 6 mõttes. Et tellija võiks VÕS § 111 lg-le 1 tuginedes keelduda lepingujärgset tasu maksmast, peab ta ühtlasi tuginema mingile nõudele töövõtja vastu, mille täitmist ta nõuab. Maakohus nõustub Riigikohtu ja hageja seisukohtadega ning luges tuvastatuks, et kostja ei ole esitanud selliseid asjaolusid oma vastuväidetes, mis annaksid temale aluse kas või ajutiseltki mitte maksta hagejale töövõtulepingu järgi tasumisele kuuluva töö eest, siis kuulub hagi rahuldamisele. Kostja vastuväited tuleb lugeda mitteasjakohasteks. Maakohus asus seisukohale, et töövõtulepingu järgi tehtud töö eest hagejale tasumist ei ole kostjal õigust siduda kostja poolt hageja kopa tankimise tasule viitamisega. Kostja ei ole hageja vastu eelpoolnimetatud alusel isegi nõuet esitanud. VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 tulenevalt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

2-13-40991 mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on rahalist kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1 nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sisse nõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodu alusel nõustub maakohus hageja ja Riigikohtu seisukohaga ja rahuldab Põlva Heakorratööd OÜ hagi ning mõistab Täisühingult Merelähedane välja Põlva Heakorratööd OÜ kasuks põhivõla, summas võlgnevus 1200.00 eurot, sisse nõutavaks muutunud viivise, summas 24.12 eurot ning viivise protsendina põhinõudelt (1200.00 eurot), VÕS §113 sätestatud määras, alates 17.oktoobrist 2013.a. kuni põhinõude täitmiseni. Kohus selgitab Täisühingule Merelähedane, et Põlva Heakorratööd OÜ kopa tankimise eest kütuseraha saamiseks tuleb temal esitada eraldi hagi Põlva Heakorratööd OÜ vastu mis tuleneb kas kahju tekitamisest või siis kütuse müügilepingust. Maakohus asus seisukohale, et töövõtulepingust tulenevaid nõudeid ja kütuse müügilepingust tulenevad nõuded ei ole üksteisega seotud ja on erinevad.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 sätetega hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud poolt, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus pani Täisühingu Merelähedane menetluskulud tema enda kanda ning Põlva Heakorratööd OÜ menetluskulud pani kohus Täisühingu Merelähedane kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.