Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

aastal. Pangakonto saab avada ka Eestis. Avaldaja suurimad võlausaldajad asuvad Eestis, vaid üks välismaal asuv võlausaldaja saab vajaduse korral esitada omapoolse nõude Eestis. Maakohtu määrus Maakohus keeldus 08.06.2014 määrusega pankrotiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg. 1 p. 2 alusel, kuna kohus tuvastas, et võlgniku põhihuvide kese on Saksamaa Liitvabariigis ning võlgniku vastu põhimaksejõuetusmenetluse algatamiseks on pädev Saksamaa Liitvabariigi kohus. Võlgniku elukoht on käesoleval hetkel välisriigis (Saksamaal). Rahvusvahelise kohtualluvuse sätetega määratakse TsMS § 70 lg. 1 järgi kindlaks see, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Kui kohtule esitatakse avaldus, peab kohus TsMS § 75 lg. 1 järgi kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule ja seejärel kontrollima, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Seega tuleb kohtul avaldust saades kontrollida nii seda, kas Eesti kohus on rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi pädev õigust mõistma, kui ka seda, kas just see Eesti kohus, kuhu avaldus esitati, on riigisisese kohtualluvuse sätete järgi pädev asja lahendama. Euroopa Liidu Nõukogu 29.05.2000 määrus nr. 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta art. 2 (a) järgi on maksjõuetusmenetluseks määruse art. 1 lõikes 1 nimetatud maksejõuetusmenetlus, mis hõlmab kõiki võlgniku võlakohustusi. Need menetlused on loetletud lisas A. Lisa A järgi on Eestis maksejõuetusmenetluseks pankrotimenetlus. Määruse art. 3 (1) esimene lause sätestab, et maksejõuetusmenetluste algatamiseks on pädevad selle liikmesriigi kohtud, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Määruse artikkel 2 esimene lause sätestab, et kui võlgniku põhihuvide kese asub liikmesriigi territooriumil, on teise liikmesriigi kohus võlgniku vastu maksejõuetusmenetluse algatamiseks pädev ainult juhul, kui kõnealusel võlgnikul on tegevuskoht selles riigis. Euroopa Liidu määruse preambula punkt 13 järgi on põhihuvide kese koht, kus võlgnik tegeleb regulaarselt oma huvide realiseerimisega ja on seetõttu kolmandate isikute poolt tuvastatav. Võlgnik õpib XXXXXX XXXXXXXXXXX (registreeritud alates 17.10.2005) ja töötab alates 10.08.2011 XXXXXXXXX ettevõttes R „A“. Võlgnik esitas kohtule 01.06.2008 sõlmitud üürilepingu, millest nähtuvalt on tema elukoha aadressiks XXXXXXXXXXXXX XX, XXXXX XXXXXX. Võlgnikul on pangakonto Saksamaa pangas (XXXXXXXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXXXXXX). Võlgnik on 25.01.2014 sõlminud XXXXXXXXX Saksamaal laenulepingu NT. NT on üheks võlausaldajaks ja tema elukoht asub XXXXXXXXX Saksamaal. Eeltoodud andmetest nähtuvalt õpib võlgnik alates 2005 sügisest Saksamaal ja alates 2011 töötab Saksamaal ja talle makstakse töötasu. Eeltoodud asjaoludest nähtub, et avaldaja tegeleb regulaarselt oma huvide realiseerimisega Saksamaal ja on seetõttu kolmandate isikute poolt Saksamaal tuvastatav. Eeltoodust tulenevalt tuvastas kohus, et võlgniku põhihuvide kese on Saksamaa Liitvabariigis, kus võlgnik käesoleval hetkel elab, õpib ja töötab. Kohus ei saa tuvastada selle põhjal, et avaldaja on Eesti kodanik, Eesti on avaldaja kodumaa ning avaldaja elukoht on rahvastikuregistri andmetel registreeritud aadressil XXXXXXXXX XX-XXX Tallinn, et avaldaja põhihuvide kese asub Eestis. Isiku põhihuvide kese ei sõltu kodakondsusest või kodumaast ja põhihuvide kese ei tähenda ainult elukohta. Põhihuvide kese on koht, kus isik tegeleb regulaarselt oma huvide realiseerimisega ja on seetõttu kolmandate isikute poolt tuvastatav. Avaldaja väljatoodud asjaoludest nähtuvalt ei ole avaldaja põhihuvide kese Eestis. Käesoleval hetkel ei ela ja ei tööta avaldaja Eestis.

Riigikohus märkis tsiviilasjas nr. 3-2-1-114-12 määruse punktis 14, et Euroopa Liidu määruses nähakse ette võimalus korraldada põhimaksejõuetusmenetlus, mis algatatakse liikmesriigis, kus asub võlgniku põhihuvide kese, ning teisene maksejõuetusmenetlus, mille algatamine on võimalik liikmesriigis, kus asub võlgniku tegevuskoht. Üldjuhul algatatakse esmajärjekorras põhimaksejõuetusmenetlus. Sellisel menetlusel on üldine kohaldamisala ja selle eesmärk on hõlmata kõiki võlgniku varasid. Erinevate huvide kaitsmiseks võimaldab määrus algatada paralleelselt põhimenetlusega teiseseid menetlusi. Teisesed menetlused võib algatada liikmesriigis, kus asub võlgniku tegevuskoht. Määruskaebus Võlgnik palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja rahuldada tema pankrotiavaldus. Võlgnik jääb selle juurde, et tema põhihuvide kese asub Eestis. Tema suurim võlausaldaja AS Eesti Krediidipank (põhivõlg 142 610 eurot, solidaarne vastutus perekonnaliikmetega) ja ka Swedbank AS (põhivõlg 4950,81 eurot) asuvad Eestis. EL Nõukogu määrus nr. 1346/2000 alusel saab välismaal asuv võlausaldaja vajaduse korral esitada oma nõude Eestis. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 08.06.2014 määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ja tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada. Maakohus leidis õigesti, et käesoleval juhul kuulub kohaldamisele EL Nõukogu määrus nr. 1346/2000. Nimetatud määruse art. 3 lg. 1 kohaselt maksejõuetusmenetluste algatamiseks on pädevad selle liikmesriigi kohtud, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Määruse preambula punktis 12 sätestatakse, et määruse alusel on võimalik algatada põhimaksejõuetusmenetlus liikmesriigis, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Sellisel menetlusel on üldine kohaldamisala ja selle eesmärk on hõlmata kõiki võlgniku varasid. Erinevate huvide kaitsmiseks võimaldab määrus algatada paralleelselt põhimenetlusega teiseseid menetlusi. Teisesed menetlused võib algatada liikmesriigis, kus asub võlgniku tegevuskoht. Teiseste menetluste mõju piirdub kõnealuses riigis asuva varaga. Põhimaksejõuetusmenetluse ja teisese menetluse kooskõlastamist käsitlevad kohustuslikud eeskirjad tagavad menetluse ühtsuse kogu ühenduse territooriumil. Võlgnik on tunnistanud, et tema põhihuvide kese on Eestis muu hulgas seetõttu, et tema suurimad võlausaldajad AS Eesti Krediidipank ja Swedbank AS asuvad Eestis. Maakohus ei ole vastupidist tuvastanud, sest vastava eelduse ümberlükkamiseks ei piisa sellest, kui väidetakse, et võlgnik käesoleval hetkel elab, õpib ja töötab Saksamaa Liitvabariigis. Kohus on vaid tuvastanud, et võlgniku tegevuskoht asub Saksamaa Liitvabariigis. Seega ei saa välistada, et võlgniku põhihuvide kese asub Eestis ning pankrotiavalduse Eesti kohtusse esitamine võib olla võimalik. Kuivõrd maakohus ei ole kontrollinud muid pankrotiavalduse esitamise eeldusi, tuleb saata tsiviilasi avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule.

Tiit Kollom

Ulvi Loonurm

Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.