2.Kuulutada välja XXX(isikukood XXX) pankrot 14.11.2014.a (neljateistkümnendal novembril kahe tuhande neljateistkümnendal aastal) kell 16:00 (kuusteist null null).
4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 02.12.2014 kell 10:00. Üldkoosolek toimub Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas (Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja, Kentmanni tn 13, 15158 Tallinn, IV korrus, saal nr 418).
5.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude tähtajast (PankrS § 93 lg 1). Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
6.XXX(isikukood XXX) ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist (ärikeeld).
7.Avaldada pankrotimääruse kohta viivitamata teade väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade).
8.Määrata ajutise pankrotihalduri Andres Hermeti (Hermet, ) tasu suuruseks 560 (viissada kuuskümmend) eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 184,80 (ükssada kaheksakümmend neli koma kaheksakümmend) eurot ja kulutuste hüvitise suuruseks 50 (viiskümmend) eurot, milline summa sisaldab käibemaksu.
9.Välja mõista XXX(isikukood XXX) pankrotivarast Andres Hermeti (Hermet, ) kasuks ajutise pankrotihalduri tasu 560 (viissada kuuskümmend) eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 184,80 (ükssada kaheksakümmend neli koma kaheksakümmend) eurot ja kulutuste hüvitis 50 (viiskümmend) eurot, milline summa sisaldab käibemaksu.
10.Hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Andres Hermetile (Hermet, ) pankrotihalduri tasust 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) riigi vahenditest ning kanda hüvitatav summa Andres Hermeti (Hermet, ) pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX.
11.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
12.Toimetada kohtumääruse ärakiri kätte avaldajale ja pankrotihaldurile.
13.Saata kohtumäärus Riigi Tugiteenuste Keskusele. Menetluskulude jaotus
14.Jätta menetluskulud XXX(isikukood XXX) kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise kord Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolude kirjeldus
1.XXX(avaldaja, võlgnik) esitas 27.05.2014 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kokku on avaldajal 21.05.2014 seisuga võlausaldajate ees kohustusi 155 560,81 euro ulatuses (I kd, tl 3). Avaldaja töötasu ühes kuus on 450 eurot kuni 510 eurot. Kulud eluasemele ühes kuus on 275,50 eurot. Kulutused ravimitele ühes kuus on 20 eurot. Elamiseks vajalikud kulutused ühes kuus on 290 eurot kuni 350 eurot. Avaldaja peab tasuma üks kord poole aasta jooksul õppetasu 758 eurot. Avaldajat on toetanud vanemad ja ta on olnud sunnitud laenu võtma erinevatelt isikutelt (I kd, tl 3). Avaldajal puudub vara. Avaldaja palub kohtul välja kuulutada enda pankrot ning algatada tema suhtes kohustustest vabastamise menetlus.
2.06.10.2014 kohtumäärusega võttis kohus võlgniku pankrotiavaldus menetlusse ja nimetas ajutiseks halduriks Andres Hermeti. Ajutine haldur esitas 21.10.2014 kohtule kirjaliku aruande pankrotiseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vabatahtliku pensionifondi osak, mida pankrotivarasse ei arvata. Avaldaja igakuine sissetulek summas ligikaudu
500 eurot, millest pankrotivarasse saab arvata ligikaudu 145 eurot. Muu vara avaldajal puudub. Võlgniku sissenõutavaks muutunud kohustused moodustavad kokku ligikaudu 141 810,60 eurot.
3.14.11.2014 kohtuistungile ilmus ajutine haldur. Võlgnik ei ilmunud isiklikult istungile. Istungil osales kohtu loal võlgniku volitatud esindaja võlgniku õde XXX . Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kohus määras pankrotiavaldust lahendava kohtumääruse teatavakstegemise ajaks 14.11.2014 kell 16:00. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks määras kohus menetlusosalistega kooskõlastatult 02.12.2014 kell 10:00. Kohus ei koostanud vastavalt TsMS § 477 lg-le 8 istungi protokolli.
Pankrotihaldur Andres Hermet on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamiseks.
II.
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
5.Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. Võlgnik esitas kohtule võlgniku pankrotiavalduse. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vabatahtliku pensionifondi osak, mida pankrotivarasse ei arvata. Avaldaja igakuine sissetulek summas ligikaudu 500 eurot, millest pankrotivarasse saab arvata ligikaudu 145 eurot. Muu vara avaldajal puudub. Võlgniku sissenõutavaks muutunud kohustused moodustavad kokku ligikaudu 141 810,60 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgniku teadaolevad kohustused ületavad tema vara kordades ning võlgnikul muu vara puudub. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ja võlgniku igakuine sissetulek ei võimalda olemasolevaid kohustusi täita ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
6.Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks, seega tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise aeg on 14.11.2014 kell 16:00.
7.Pankrotihaldur Andres Hermet on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamisega käesolevas tsiviilasjas. Andres Hermet vastab PankrS § 56 nõuetele ning on põhjendatud nimetada ta käesolevas asjas pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5). Kohus määrab Andres Hermeti pankrotihalduriks.
8.PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
9.PankrS § 33 lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded.
10.Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks seitse tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 560 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks ning vajalike kulutuste katteks 50 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 560 eurot ja pankrotimenetluse kulude katteks 50 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti kuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ning kulutused on põhjendatud. Kohus mõistab ajutise halduri kulutuste hüvitise ja tasu välja pankrotivarast.
11.Ajutise halduri aruandest nähtuvalt ei ole võlgnikul pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara. Kohus kuulutas sellele vaatamata välja võlgniku pankroti PankrS § 171 lõike 11 alusel. PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast, kui pankrotiavaldus rahuldatakse. PankrS § 65 lg 11 kohaselt on pankrotihalduril võimalik sellises olukorras pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks esitada taotlus menetlusabi saamiseks. PankrS § 23 lg 4 näeb ette ajutise halduri tasu ja kulutuste osalise hüvitamise riigi vahenditest üksnes siis, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Eeltoodust tulenevalt ei näe seadus ette võimalust hüvitada ajutise halduri tasu ja kulutusi riigi vahenditest, kui võlgniku pankrot kuulutatakse välja PankrS § 171 lõike 11 alusel. Kui võlgnik ei oleks esitanud avaldust enda kohustustest vabastamiseks, oleks kohus lõpetanud pankrotiavalduse menetluse ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning ajutisel halduril oleks tekkinud PankrS § 23 lg 4 alusel võimalus tasu osaliseks hüvitamiseks riigi vahenditest. Põhjendamatu on kohelda erinevalt ajutisi haldureid sõltuvalt sellest, kas füüsilisest isikust võlgnik esitab avalduse enda kohustustest vabastamiseks või mitte. Kohtu hinnangul esineb seaduses lünk, sest puudub regulatsioon, mis võimaldaks ajutisel halduril saada tasu oma töö eest olukorras, kus võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, kuid kohus kuulutab pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel. Kohus täidab lünga seadust tõlgendades. Kohtu hinnangul tuleb PankrS § 23 lg-d 4 tõlgendada selliselt, et kohtul on võimalik määrata nimetatud sätte alusel ajutise halduri tasu ja kulutuste osaline hüvitamine ka siis, kui võlgniku avalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot PankrS § 171 lõike 11 alusel, kuid võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse kulude katmiseks vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab ajutise halduri tasu hüvitamise 397 euro ulatuses (s.h seaduses ettenähtud maksud, v.a sotsiaalmaks) riigi vahenditest.
12.PankrS § 3 lg 2 sätestab, et pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita
menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulud pankrotimenetluse kuludeks. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Viidatud pankrotiseaduse sätetest nähtuvalt kuuluvad menetluskulud pankrotiavalduse rahuldamise korral tasumisele pankrotivarast. Seetõttu on seaduse mõttega kooskõlas ja õiglane pankrotiavalduse rahuldamise korral menetluskulude võlgniku kanda jätmine. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 ja PankrS § 150 lg 2 alusel võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.