2-13-54526/22 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

N D esitas 18. novembril Viru Maakohtule pankrotiavalduse koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik ka võlgadest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Viru Maakohus kuulutas 22. novembril 2013 N D pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Hillar Villers. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 05. detsembril 2013, võlausaldajad üldkoosolekule ei ilmunud. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 13. märtsil 2014, võlausaldajatest osales koosolekul Swedbank AS-i esindaja. Tähtaegselt oli esitatud kolm nõudeavaldust kogusummas 3850,65 eurot, ühtegi vastuväidet polnud esitatud. Kõik esitatud nõuded olid kaitstud. Viru Maakohus kinnitas 12. mail 2014 jaotusettepaneku ning 30. mail 2014 esitas haldur kohtusse teate, et pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ning taotles lõpetada menetlus raugemisega. PANKROTIHALDURI ARUANNE (PankrS § 158 lg 3, lg 4, § 162 lg 2) Pankroti väljakuulutamise seisuga oli võlgnikul rahalisi vahendeid 79,24 eurot. Pankrotimenetluse kestel sai võlgnik sotsiaaltoetusi, mida kasutas igapäevaselt nii enda kui ka ülalpeetavate tarbeks, seega võib asuda seisukohale, et pankroti väljakuulutamise seisuga oli pankrotivaras 0 eurot. Menetluse käigus ei olnud laekumisi pankrotivarasse. PankrS 146 lg 1 p-de 1-3 alusel väljamakseid tehtud ei olnud; pankrotimenetluse kulud moodustavad 940 eurot koos käibemaksuga, nendest 760 eurot on halduri tasu ning 180 eurot on pankrotimenetluse kulud. Pankrotivara arvel ei ole võimalik katta kulusid, kulude katteks esitab haldur menetlusabi taotluse. Nimetatud kulud olid jaotusettepanekus kinnitatud. Pankrotimenetluses oli esitatud ainult II järgu nõuded ning jaotise alusel väljamakseid tehtud ei olnud. Võlausaldajate nõuded on 100% ulatuses jäänud rahuldamata. Müümata vara ei ole ning pankrotivaras pandiesemeid ei olnud. Pankrotimenetluses ei olnud hagisid esitatud ning haldur ei kavatse hagisid esitada. Välja maksmata pankrotimenetluse kulud moodustavad kokku 940 eurot. Pankrotihaldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku suutmatus leida tööd, tagatisvara müük ei katnud kohustusi. Pankrotihaldur leidis, et ei ole asjaolusid, mis võiks

Pankrotimenetluse lõpetamine Kohus leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Võlgnikul puudub igasugune vara ja sissetulek, millega katta pankrotimenetluse kulusid. PankrS § 158 lg 6 alusel avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande võimalusest maksta pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 1500 eurot. Võlausaldaja ega kolmas isik ei ole kohtu deposiiti nõutud summat tasunud, mistõttu tuleb N D pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu. PankrS § 65 lg-te 1 ja 2 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 66 lg 1 alusel lisaks tasule on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Selleks esitab haldur iga kolme kuu möödudes alates pankroti väljakuulutamisest pankrotitoimkonnale ja kohtule aruande sellel perioodil tehtud kulutuste kohta. Pankrotitoimkonnal ja kohtul on õigus nõuda haldurilt kuludokumentide ning täiendavate andmete esitamist. Kohus võib jätta kinnitamata nende kulutuste hüvitamise, millest pankrotitoimkonnale ja kohtule ei ole õigel ajal teatatud. Pankrotihaldur palus määrata halduri tasuks 760 eurot ning hüvitada halduri kulutused summas 180 eurot. Kohus leiab, et tasu ja kulutuste suurused on põhjendatud arvestades halduri töö mahtu ja keerukust. PankrS § 150 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. PankrS § 165 lg 3 alusel tuleb Hillar Villers vabastada pankrotihalduri kohustusest N D pankrotimenetluses.

Kohustusest vabastamise menetluse algatamine N D esitas kohtule koos pankrotiavaldusega taotluse võlgniku kohustustest vabastamiseks. PankrS § 169 näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh menetluse raugemisel. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse PankrS § 170 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides ja avalduses sisalduvad PankrS § 170 lg-s 2 nõutud kinnitused. PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole N D kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada N D kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Kohus leiab, et N D usaldusisikuks tuleb nimetada P K, kes on nõustunud usaldusisikuna jätkama. Usaldusisikul lasub kohustus kontrollida võlgniku arvelduskontodele laekuvaid summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta 15. detsembriks, väljamakseid võlausaldajatele. Nimetatud kohustuse täitmiseks tuleb usaldusisikule P K anda N Da arvelduskontode käsutusõigus. PankrS § 173 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Pensioniametile) teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab usaldusisik andma N D igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti N D töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.