Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

2-13-54526 kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) N D kohustustest vabastamine ei vabasta N D solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui N D solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet N D vastu; 4) Kui N D on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohus algatas 22. augusti 2014 määrusega N D (edaspidi ka võlgnik) kohustustest vabastamise menetluse ning määras N D usaldusisikuks N D kohustustest vabastamise menetluses P K. Viru Maakohus sama määrusega kohustas usaldusisikut esitama üks kord aastas 15. detsembriks kohtule aruande. Usaldusisik esitas kohtule 22. detsembril 2015 aruande 2014-2015 aastate eest. Aruandele on lisatud võlgniku pangakonto väljavõtte ajavahemiku 16. detsember 2014 – 16. detsember 2015 eest ja võlgniku tööleping, mille kohaselt töötab võlgnik FIE-s M alates 01. juulist 2015 ja saab töötasu summas 390 eurot kuus. 2016 ja 2017 aastate eest on jäetud aruanded usaldusisiku poolt kohtule esitamata.

2(9)

2-13-54526 Võlgnik esitas kohtule 12. juunil 2018 taotluse usaldusisiku vahetamiseks seoses sellega, et usaldusisik P K ei saa usaldusisiku kohustustega hakkama ja palub määrata võlgniku täida usaldusisiku kohustusi. Usaldusisik esitas 14. juulil 2018 kohtule avalduse, mille kohaselt on ta nõus võlgniku taotlusega, kuna ei saa täita usaldusisiku ülesandeid. Viru Maakohus vabastas 09. oktoobri 2018 määrusega usaldusisiku P K võlgniku kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesannete täitmisest enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist, jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku määramata ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik esitas 16. aprillil 2018 kohtule aruande 2016-2017 aastate eest, mille kohaselt on võlgniku ülalpidamisel 3 alaealist last ja selle tõttu ta ei saanud töötada ega töökohta leida Sillamäe linnas. Ainsaks sissetulekuks on sotsiaaltoetused lastele ja võlgniku pension. Aruande kohaselt maksab võlgnik välja 25 eurot võlausaldajale MTA-le ja iga-aastaselt 100 eurot pankrotimenetluse eest. Aruandele on lisatud pangakonto väljavõtte 2016-2017 aastate eest. Võlausaldaja I vastuse kohaselt laekus selle perioodi jooksul võlausaldajale 88,06 eurot. Võlausaldaja I ei esitanud seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta. Võlausaldaja II vastuse kohaselt oli 29. aprillil 2014 koostatud jaotusettepaneku kohaselt Maksuja Tolliameti jaotise suuruseks võlgniku pankrotimenetluses 841,52 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse perioodil (s.o ajavahemikul 22. august 2014 – 22. august 2019) on võlgnik teostanud Maksu- ja Tolliametile makseid summas 841,52 eurot. Lisaks on võlgnik tasunud jooksvaid maksukohustusi. Seega 18. märtsi 2020 seisuga ei ole võlgnikul tasumata nõudeid Maksu- ja Tolliametile. Maksuhalduril puudub teave selle kohta, et võlgnik oleks rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, mistõttu maksuhalduril ei ole vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas. Võlausaldaja on käesolevaga avaldanud andmed võlgniku poolt kohustuse täitmise kohta ning ei pea vajalikuks enda täiendavat ärakuulamist kohtu poolt enne võlgniku kohustustest vabastamise otsustamist. Maksu- ja Tolliamet jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldaja III vastuse kohaselt pole võlgnik võlausaldajale menetluse kestel ühtegi väljamakset teinud. Võlausaldajale teadaolevalt on usaldusisik esitanud vaid ühe aruande 22. detsembril 2015. Esitatud aruandes nähtusid võlgniku sissetulekuna peamiselt alimendid P K, samuti töötukassa hüvitised. Näiteks 2015 aasta oktoobris oli võlgniku sissetulekuks 1102 eurot. Arvelduskonto väljavõtte järgi võib eeldada, et võlgnikul on 2 alaealist last. Seega oleks 2015 oktoobril kuulunud võlausaldajatele väljamaksmiseks 339 eurot, võlausaldajale 220,45 eurot. Selliselt on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg-st 3 tulenevat loovutuskohustust. Aruande kohaselt on võlgnik alates 01. juulist 2015 asunud tööle, töötasuga 390 eurot kuus. Töötasu laekumisi pangakonto väljavõtetelt ei nähtu. See annab võlausaldajale põhjendatud kahtluse, et võlgnik on varjanud oma sissetulekuid. Selline tegevus on PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud vara varjamise kohustuse rikkumine. Samuti annab selline vara varjamine võlausaldajale kahtluse, et võlgnikul võib olla arvelduskonto mõnes teises krediidiasutuses, millest pole võlgnik usaldusisikut teavitanud. Võlgniku käitumises on tuvastatav ka süüline iseloom. Võlgnik ei ole esitanud kogu teavet oma varalise seisu kohta. Võlausaldajale ei ole teada, kuidas laekub võlgnikule tema töötasu, samuti ei ole võlausaldajale teada, kas võlgnik on otsinud tasuvamat tööd või on võlgniku sissetulek endiselt 390 eurot kuus. Samuti ei ole võlgnik selgitanud, miks ta pole menetluse kestel oma kohustusi täitnud. Võlgniku käitumine menetluse ajal ei ole mitte kuidagi olnud suunatud võlausaldaja nõuete rahuldamisele, pigem on võlgnik oma tegevuse/tegevusetusega kahjustanud 3(9)

2-13-54526 võlausaldaja huve ning selline käitumine on kohustustest vabastamise menetluses lubamatu. Võlausaldaja palub lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning jätta võlgniku kohustustest vabastamata. Võlgniku ärakuulamisel teatas võlgnik kohtule, et ta oli tööl käinud 2018 aastal. Võlgnikul on 3 last ja ainuke sissetulekuks on lastetoetused ja praegu juba mitu kuud saab töövõimetuspensioni. Võlgnik ei ole Swedbankale midagi maksnud. Võlgnik soovis nendega maksgraafikut koostada, kuid ei saanud nendega ühendust võtta ja keegi ei esitanud võlgnikule infot. 2018 aastal 09.0431.12 töötas ja sai palka summas 500 või 600 eurot kuus. Võlgnik ei tea kui palju maksis võlausaldajatele, kuna tal on mäluprobleemid ja raskused psüühikaga. Kui midagi laekus, siis võlausaldajad kohe võtsid maha. Konkreetselt palju oli, võlgnik ei oska öelda. Praegu võlgnik ei tööta. Sillamäe linnas ei ole midagi, kus töötada, on olemas ainuke ettevõtte, aga sel töötavad 12 t, võlgnikul on 3 last, ta proovis, jättis lapsi vanema lapsega öösiti, katsus seal töötada, kuid see ei ole reaalne. Võlgnik palub vabastada teda võlgadest võlausaldajate eest. Võlgnik andis ärakuulamisel vande pankrotiseaduse § 175 lg 4 alusel, millega võlgnik kinnitas, et kohtule esitatud andmed kohustuste täitmise kohta on võlgnikule teadaolevalt õiged.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud usaldusisiku aruannete, samuti võlausaldajate seisukohtade ning võlgniku selgitusega, leiab, et võlgniku taotlus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamiseks kuulub rahuldamisele. Võlausaldaja III taotlus võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks tuleb jätta rahuldamata. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 2 teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Viru Maakohus 22. augusti 2014 määrusega algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Seega on käesolevaks ajaks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle viie aasta, mistõttu otsustab kohus tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS §-le 175. Kohtuistungil esitas võlgnik kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Kohus kuulas kohtuistungil võlgniku vande all. Võlausaldajad ei soovinud olla ärakuulatud kohtuistungil. Võlausaldaja I ei esitanud seisukohta kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta. Võlausaldaja II jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldaja III ei ole nõus võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamisega. PankrS § 175 lg 2 alusel keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Seega peab kohus hindama, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4). 4(9)

2-13-54526 Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistlikult endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Viru Maakohus 12. mai 2014 määrusega kinnitas pankrotimenetluse jaotusettepaneku, mille kohaselt on tunnustatud võlausaldajate nõudeid kokku summas 3850,65 eurot, s.o võlausaldaja I – 504,94 eurot, võlausaldaja II – 841,52 eurot ja võlausaldaja III – 2504,19 eurot. Kohus tuvastas võlgniku aruannete ja selgituste ning võlausaldajate vastuste alusel, et kohustusest vabastamise menetluse perioodil on võlgnik teostanud võlausaldajale I makseid summas 88,06 eurot ja võlausaldajale II 841,52 eurot, kokku 929,58 eurot, seega 24% võlausaldajate nõuetest summas 3850,65 eurot. Võlgnik ei ole võlausaldajale III teinud ühtegi väljamakset. Kohus tuvastas, et kinnistusraamatu andmetel ei ole võlgniku nimele kinnisasju registreeritud. Äriregistri andmetel ei ole taotleja seotud ühtegi ettevõtjaga. Liiklusregistri andmetel ei ole võlgniku nimele sõidukeid registreeritud. Rahvastikuregistri andmetel on võlgnikul 3 alaealist last. Sotsiaalkindlustusameti andmetel on võlgnikule välja makstud perioodil 22. august 2014 kuni 22. augustine 2019 - lapsetoetus kogusummas 11820,32 eurot; lapsehooldustasu kogusummas 2761,68 eurot ning lasterikkapere toetus kogusummas 7800 eurot. Töötamise registri andmetel töötas võlgnik töölepingu alusel ajavahemikul 01. juuli 2015 – 01. detsember 2015 FIE K juures ja ajavahemikul 09. aprill 2018 – 31. detsember 2018 OÜ-s W. Võlgniku pangakonto väljavõttest ja kohtule esitatud aruannetest nähtub, et võlgnik sai arveldusarvele kohustustest vabastamise menetluse kestel, s.o 2014-2015 aastatel - Eesti Töötukassa töötutoetused keskmiselt 90 eurot kuus; 2016 aastal - Eesti Töötukassa toetused keskmiselt 300 eurot kuus; 11. novembril 2016 S AS hüvitis summas 1924,65 eurot ja 14. novembril 2016 S AS hüvitis summas 771,96 eurot; 2017 aastal – 05. oktoobril 2017 S AS hüvitis summas 679 eurot; 2017-2018 aastatel – sularaha sissemaksed võlgniku pangaarvele keskmiselt 250-300 eurot kuus. PankrS § 173 lg-te 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal eelkõige kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; samuti ei tohi võlgnik varjata oma vara ega sissetulekuid. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. PankrS § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 132 lg 2 sätestab, et kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. TMS § 132 lg 3 kohaselt mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu 5(9)

2-13-54526 sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Sätet ei kohaldata, kui sundtäitmisel on elatise nõue. Seega võib võlgnik endale jätta üksnes 25% sissetulekutest, kuid vähemalt miinimumpalgale vastav summa ühes kuus ja lisaks 1/3 miinimumpalgast iga ülalpeetava kohta. 75% sissetulekutest või miinimumpalka (+ ühe ülalpeetavate eest arvestatud summa) ületav osa sissetulekutest tuleb enda usaldusisiku ülesannetes võlgnikul hoiustada oma muust varast eraldi ja üks kord aastas võlausaldajale välja maksta. Võlgniku ülalpidamisel on kolm alaealist last, mistõttu pidanuks ta võlausaldajate jaoks hoiustama raha juhul, kui tema sissetulekud, millele seaduse järgi saab sissenõuet pöörata, ületanuks summa, mis vastab Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalgale + 3/3 alampalgast kolme alaealise ülalpeetava kohta. Seega oli 2014 aastal selleks summaks 710 eurot (alampalk 355 eurot + 3/3 alampalgast kolme lapse eest); 2015 aastal - 780 eurot (alampalk 390 eurot + 3/3 alampalgast kolme lapse eest); 2016 aastal - 860 eurot (alampalk 430 eurot + 3/3 alampalgast kolme lapse eest), 2017 aastal - 940 eurot (alampalk 470 eurot + 3/3 alampalgast kolme lapse eest), 2018 aastal - 1000 eurot (alampalk 500 + 3/3 alampalgast kolme lapse eest) ja 2019 aastal 1080 eurot (alampalk 540 eurot + 3/3 eurot alampalgast kolme lapse eest). TMS § 131 lg 1 kohaselt ei saa sissenõuete pöörata muu hulgas järgmistele sissetulekutele:1) riiklikud peretoetused; 5) Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks ning 7) seadusel põhinev elatis. Toimiku materjalidest selgub, et võlgnik on saanud kohustustest vabastamise menetluse ajal lapsehooldustasu, peretoetusi laste kasuks, töötukassatoetusi ja kolm korda hüvitise väljamaksed. Kohus tuvastas, et võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid minimaalselt (929,58 eurot või 24% võlausaldajate nõudest), kuid võlgniku poolt esitatud ja kohtu poolt kogutud tõenditest nähtuvalt ei ole võlgnik saanud sissetulekut, millele oleks olnud võimalik ja lubatud sissenõuet pöörata. Võlgnikul on ülalpidamisel kolm alaealist last, mistõttu suureneb mittearestitav osa veel 3/3 võrra (TMS § 132 lg 2). Võlgnik on saanud ka sotsiaaltoetusi, millele samuti ei saa sissenõuet pöörata TMS § 131 lg 1 p 1 alusel. Võlgniku sissetulekud kogu kohustustest vabastamise menetluse ajal koosnenud töötasu alammäärast, peretoetustest, elatusrahast ja töötukassa toetustest. Seega on võlgnik omanud püsivat sissetulekut, kuid sellest ei ole jätkunud kohustuste eest tasumiseks. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Võlausaldaja III peamisteks argumentideks on see, et võlgniku käitumine menetluse ajal ei ole mitte kuidagi olnud suunatud võlausaldaja nõuete rahuldamisele, pigem on võlgnik oma tegevuse/tegevusetusega kahjustanud võlausaldaja huve ning selline käitumine on kohustustest vabastamise menetluses lubamatu. Võlgnik on menetluse kestel rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 6(9)

2-13-54526 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, rikkudes nimetatud kohustust süüliselt ning olles kahjustanud sellega võlausaldaja huve. Võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-st 3 tulenevat loovutuskohustust, võlgnik on varjanud oma sissetulekuid (PankrS § 173 lg 2). Kohtu arvates ei ole võlausaldaja III etteheide PankrS § 173 rikkumiste osas põhjendatud. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma võimetele ja oskustele vastavalt täitnud PankrS § 173 lg 1, 2 ja 3 tulenevaid kohustusi ning temal piisava sissetuleku puudumise tõttu puudus tal tulu, mida usaldusisikule loovutada ja millest võlausaldajatele väljamakseid teha. Kohus leiab, et võlgnikule ei saa etteheiteid teha ka selles, et ta oleks varjanud enda vara või ei oleks andnud kohtu nõudel teavet. Kohtu hinnangul piirasid perekondlikud põhjused (olles kolme lapse vanem) oluliselt võlgniku võimalusi kogu võlgadest vabastamise menetluse kestel leida nii head tööd kui ka tegeleda tulutoovama tegevusega. Kohtul ei ole tõendeid, et võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu hoidunud tööle minemast ja võlausaldajate nõuet rahuldamast. Võlgnikule ei saa ette heita, et võlausaldajate huvidele on ta eelistanud oma alaealiste laste huvisid. Praegu on võlgniku sissetulekuks peretoetused ja elatusrahad määras, millele sissenõuet pöörata ei saa. Kohtule ei ole teada ja kohtu teostatud päringutest ei nähtunud, et võlgnikul oleks varjatud vara või sissetuleku allikaid. Võlgnik on esitanud kohtule andmed ja tõendid selleks, et põhjendada oma võimetust tegeleda tulutoovama tegevusega. Kohus, olles hinnanud kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 toodud kohustust. Asjaolu, et võlgniku sissetulekust ei piisanud kõikidele võlausaldajatele tasumiseks, ei nähtu võlgniku süüd. Kuivõrd võlgnikul puudub vara ning elatub mittearvestitavatest tulust, siis ei ole kohustustest vabastamise menetluse vältel olnud võimalik kõikidele võlausaldajatele täies määras väljamakseid teha. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole tahtlikult PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi rikkunud. Võlgnik on kohtu hinnangul PankrS § 173 sätestatud kohustuste täitmisel olnud piisavalt hoolas ning teinud mõistlikke pingutusi. Võlgnikul on kolm alaealist ülalpeetavat, võlgnik töötas 2015 aastal 5 kuu jooksul ja 2018 aastal 9 kuu jooksul ning võlausaldajate jaoks hoiustamiseks kohustuslike sissetulekute puudumisele vaatamata on võlgnik teinud makseid 929,58 euro ulatuses (või 24% võlausaldajate nõudest). Ka ei leia kohus, et võlgniku käitumises esineks võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud süülist tegevust. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu 4. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14, ja selles viidatud 17. aprilli 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 11). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul on võlgnik isik, keda tuleb lugeda eriti raskes olukorras olevaks võlgnikuks. Kohus, olles kaalutlenud võlausaldajate õiguste kaitset ning võlgniku käitumist ja olukorda, leiab, et võlgnik on oma võimete kohaselt teinud kõik endast oleneva töö leidmiseks ja tulu saamiseks. Võlausaldajatele tasumine on olnud võimatu objektiivsetel põhjustelt – väike sissetulek ja kolm alaealist ülalpeetavat. Kohtu arvates on võlgnik piisavalt põhistanud, miks ta ei saanud kohustustest vabastamise menetluse kestel töötada ega töökohta leida. 7(9)

2-13-54526 Kohtu hinnangul on võlgnik tegelenud kohustustest vabastamise menetluses mõistlikult tulutoova tegevusega (PankrS § 173 lg 1) ja täitnud ka PankrS § 173 lg 4-s sätestatud kohustust. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik oleks kohustustest vabastamise menetluses rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud informeerimiskohustust. Võlgnik on kohtule teatanud oma elukoha ja töökoha andmed, pangaarve väljavõtted. Kuna usaldusisik ei esitanud kohtule tähtaegselt aruandeid, esitas võlgnik kohtule taotluse usaldusisiku vahetamiseks seoses sellega, et usaldusisik P K ei saanud usaldusisiku kohustustega hakkama. Kohus rahulas võlgniku taotluse ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Pärast seda on võlgnik esitanud vajalikud usaldusisiku aruanded vähese viivitusega. Kohtule pole teada, et võlgnik oleks kohustustest vabastamise menetluse jooksul vara pärinud (PankrS § 173 lg 6). PankrS § 175 lg 3 alusel ei või keelduda kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohus kuulas ära võlgniku kohtuistungil. Võlausaldajad selleks soovi ei avaldanud. PankrS § 175 lg 4 alusel peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus on võlgnikult teavet küsinud ja saanud seda kohtuistungil. Võlgnik on andnud kohtule vande all teavet kohustuste täitmise kohta. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi, võlgnik ei ole rikkunud süüliselt võlausaldaja huve ning on teinud menetluse aja jooksul pingutusi, et leida mõistlikult tulutoovat tegevust ning puuduvad PankrS § 175 lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et võlgnikku on võimalik PankrS § 175 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Arvestades, et kohus vabastab võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, jätab kohus võlausaldaja III taotluse võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks rahuldamata. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kohus kohustas võlgnikku kohustustest vabastamise menetluses võlgniku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Võlgnik on kohtule esitanud aruande ja kohus loeb PankrS § 172 lg 4 toodud kohustuse täidetuks. Kuna kohus lõpetab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, tuleb võlgniku vabastada usaldusisiku kohustustest võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. 8(9)

2-13-54526 Kohus selgitab, et vastavalt PankrS § 176 on võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed järgmised: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üle antut võlausaldajalt tagasi nõuda. Kohus selgitab, et PankrS § 177 lg 1 esimese lause järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7). Menetluskulud Kohus algatas võlgniku kohustusest vabastamise menetluse võlgniku avalduse alusel, kelle huvides tehakse lahend. Kohtu hinnangul on võlgnik TsMS § 172 lg 1 kohaselt menetluskulusid kandma kohustatud isikuks. Seetõttu kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus tuvastas, et võlausaldajad on osalenud menetluses oma töötajate kaudu, mistõttu ei saa nendel olla lepingulise esindaja kulusid. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et võlausaldajad oleks teinud muid toiminguid, millega kaasneksid võlausaldajale menetluskulud. Kohus järeldab, et võlausaldajatel menetluskulud puuduvad. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.