Otsuse avalikult teatavaks- 22. august 2014, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht 2-14-51324 Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tartu linna hagi Helja Partsi vastu eluruumi vabastamise ja 700,06 euro nõudes
Tsiviilasja hind
829,30 eurot
Menetlusosalised ja nende hageja Tartu linn Tartu Linnavalitsuse kaudu (Raekoda, esindajad 50089 Tartu; e-post [email protected]); kostja Helja Parts (isikukood 45509092736; viibimiskoht
XXXXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tartu linna hagi Helja Partsi vastu.
2.Kohustada kohtuotsuse jõustumisel Helja Partsi andma Tartu linnale üle eluruumi XXXXX valdus.
3.Eluruumi valduse üleandmata jätmise korral tõsta Helja Parts välja eluruumist aadressil XXXXX teist eluruumi vastu andmata täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Välja mõista Helja Partsilt Tartu linna kasuks eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulude ja viivise võlgnevus 700,06 eurot Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna arvelduskontole EE731010220027983019 SEB Pank.
5.Jätta menetluskulud Helja Partsi kanda.
6.Välja mõista Helja Partsilt Tartu linna kasuks menetluskulu 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot.
7.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue ja põhjendused (tl 2-6)
Hagiavalduse kohaselt kuulub Tartu linnale Tartu linnas asuv eluruum XXXX. Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni 28. mai 2012 otsusega nr 197 anti Helja Partsile üürile eluruum aadressil XXXX sotsiaalüürilepingu alusel tähtajaga kuni 10. juuli 2013. 11. juunil 2012 sõlmisid Tartu linn ja Helja Parts eluruumi XXXX kasutamiseks sotsiaalüürilepingu nr 4063 tähtajaga kuni 10. juuli 2013. Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakond teavitas
27.märtsi 2013 kirjaga nr 4-7.1/07224 kostjat, et 11. juunil 2012 sõlmitud sotsiaalüürileping nr 4063 eluruumi XXXX kasutamiseks lõpeb 10. juulil 2013 tähtaja möödumisega. Nimetatud kirjas selgitati, et kostjal on võimalus taotleda uue sotsiaalüürilepingu sõlmimist, mille taotlemiseks tuleb esitada vormikohane taotlus ning teised nõutavad dokumendid 2 kuud enne kehtiva üürilepingu tähtaja möödumist, seega hiljemalt 10. mail 2013, sotsiaalabi osakonna elukohajärgse piirkonnakeskuse sotsiaaltöötajale. Juhul, kui kostja ei soovi uue sotsiaalüürilepingu sõlmimist taotleda, paluti eluruum tähtaja möödumisel vabastada ja võtmed üle anda Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonnale. Linnavarade osakond tegi 21. jaanuaril 2014 kirjaga nr 4-2/01802 kostjale täiendava ettepaneku esitada vormikohane taotlus uue sotsiaalüürilepingu sõlmimiseks elukohajärgse piirkonnakeskuse sotsiaaltöötajale või vabastada eluruum ning tuua selle võtmed hiljemalt 5. veebruariks 2014 Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonda. Ka nõuti 21. jaanuari 2014 kirjaga võlgnevuse tasumist hiljemalt 5. veebruariks 2014. Samas selgitati, et kui kostja maksevõime ei võimalda kohest võla tasumist, siis on võimalik sõlmida võla tasumiseks maksegraafik. Sotsiaalabi osakonna sotsiaaltöötajad on teinud XXXX eluruumi korduvaid kodukülastusi, kuid eluruumis ei ole keegi viibinud ja ust ei ole avatud. Kostja viibib alates 2013 maikuust Soomes Hämeenlinna vanglas. Kostja on hagejale
24.märtsi 2014 kirjaga teatanud, et pole nõus loobuma eluruumis olevatest isiklikest asjadest ja soovib eluruumi kasutamist jätkata pärast vanglast vabanemist. Kostja võlgnevus hagejale
1.aprilli 2014 seisuga on 700,06 eurot. Neil asjaoludel nõuab Tartu linn hagis Helja Partsi vastu VÕS §-de 108 lg 1; 272 lg 4 p 4; 276 lg 1; 292 lg 1; 309 lg 1; 334 lg 1 ja AÕS § 80 lg 1 alusel kohustada kostjat vabastama XXXX eluruum ning määrata otsuse täitmise viis kindlaks selliselt, et kui kostja keeldub XXXX eluruumi vabatahtlikult vabastamast, siis tõsta ta nimetatud eluruumist välja teist eluruumi vastu andmata täitemenetluse seadustikus sätestatud korras; välja mõista kostjalt eluasemekulude võlgnevus 700,06 eurot Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna arveldusarvele 10220027983019 SEB Pangas. Hageja lisas oma nõude põhjendamiseks kohtule kinnistusregistriosa väljavõtte, eluasemekomisjoni 28. mai 2012 otsuse, sotsiaalüürilepingu nr 4063, teate sotsiaalüürilepingu lõppemisest, eluruumi vabastamise nõuded, Helja Partsi kirja ja väljavõtte eluruumi XXXX hooldus- ja kommunaalteenuste arvestusest (tl 7-19). Kostja vastus hagile (tl 31) Kostja märgib kirjalikus vastuses, et tal poleks võlga, kui ta poleks sattunud Soome vanglasse Hämeenlinna, kus ta on viibinud juba üle aasta. Vanglast vabanedes soovib ta hakata võlga maksma ja selleks sõlmida maksegraafiku. Hageja arvamus kostja vastuse kohta (tl 35-37) Hageja on seisukohal, et kuna Helja Partsi ja linna vahel sõlmitud sotsiaalüürileping korterile XXXX lõppes 10. juulil 2013, siis Helja Partsil puudub seaduslik alus pärast vanglast vabanemist kasutada seda korterit oma elukohana. Kostjal tuleb eluruum vabastada ja linnale üle anda. Kui kostja vabaneb vanglast ja vajab sotsiaaleluruumi, siis tuleb tal esitada vastav taotlus eluruumi saamiseks. Esitatud taotlust menetletakse vastavalt ettenähtud korrale ja eluasemekomisjon võtab vastu otsuse sotsiaaleluasemeteenuse vajajana arvele võtmise rahuldamise või taotluse rahuldamata jätmise kohta. Kui kostjal on vanglast vabanemisel reaalselt olemas rahalised vahendid võla vabatahtlikuks tasumiseks, on hageja valmis kaaluma maksegraafiku sõlmimist. Kohtu põhjendused 2(3)
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 404 lg 1 alusel menetleb kohus hagi kirjalikus menetluses (tl 44-45).
2.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kohtule esitatud hagi tuleb rahuldada.
3.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nende vahel oli sõlmitud 11. juunil 2012 sotsiaalüürileping nr 4063, mille alusel hageja andis kostja kasutusse eluruumi asukohaga XXXX tähtajaga 10. juuli 2013 (tl 9-12). Vaidluse all ei ole ka asjaolu, et üürilepingu tähtaja möödumisel ei ole kostja hagejale eluruumi tagastanud ning et kostja võlgnevus väljastatud arvete alusel hooldus- ja kommunaalteenuste eest seisuga 31. märts 2014 on 700,06 eurot.
4.TsMS § 231 lg 4 sätestab, et omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohtu hinnangul on kostja selgesõnalise vaidlustamata jätmisega võtnud hageja nõuded omaks.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 309 lg 1 kohaselt lõpeb tähtajaline üürileping tähtaja möödumisega. Vastavalt VÕS § 334 lõikele 1 peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Hageja ja kostja vahel oli eluruumi XXXX kasutamiseks sõlmitud tähtajaline sotsiaalüürileping, mis lõppes 10. juulil 2013. Seoses lepingu lõppemisega puudub kostjal õiguslik alus eluruumi kasutamiseks ja tal tekkis kohustus hagejale eluruum tagastada.
6.Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kuivõrd kostja ei ole oma üürilepingujärgset kohustust tasuda eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud vastavalt esitatud arvele nõuetekohaselt täitnud ja rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel, siis vastutust välistavaid asjaolusid ei esine.
7.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Tartu linna hagi Helja Partsi vastu ning kohustab kohtuotsuse jõustumisel kostjat andma hagejale üle eluruumi XXXX valduse. Valduse üleandmise kohustuse mittetäitmisel tõsta kostja välja eluruumist aadressil XXXX teist eluruumi vastu andmata täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulude ja viivise võlgnevuse 31. märtsi 2014 seisuga 700,06 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi täies ulatuses, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
9.Hageja menetluskuluks on riigilõiv 125 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.