Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

asjaoludega, va käesolevast kompromissist tulenevad nõuded.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 3 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse esitajale Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu Asjaolud 02.01.2014. a esitas hageja Diimo Liiva hagi kostja Virgo Raadla vastu laenuvõlgnevuse nõudes. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 4000 eurot, viivis summas 204,93 eurot, mis on arvestatud põhinõudelt kuni 31.12.2013 (k.a) ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja kohtukulud, so hageja poolt tasutud riigilõiv. 06.08.2014 võttis maakohus hagi menetlusse. 21.08.2014 esitasid pooled kohtule alljärgneva kompromissi.

Virgo Raadla kohustub kompromissi p.1 nimetatud summa osaliselt või tervikuna tähtpäevaks tasumata jätmise korral maksma hageja Diimo Liivale viiviseid määras null koma null kolm protsenti (0,03 %) tähtpäevaks tasumata võlast päevas kuni p.1 kokkulepitud kohustuse täieliku täitmiseni.

Hageja kinnitab, et tal ei ole pärast käesoleva kompromissi kinnitamist kostja suhtes mitte mingeid muid nõudeid seoses tema poolt Virgo Raadlale 25.04.2013.a. raha 4000,00 € üleandmisega, või muude tsiviilasjas nr. 2-14-31 hagi alusena esitatud asjaoludega, va käesolevast kompromissist tulenevad nõuded.

Pooled paluvad Pärnu Maakohtul kompromissileping määrusega kinnitada ja TsMS § 430 lg 1 alusel lõpetada tsiviilasja nr.2-14-31 menetlus.

Pooled paluvad kooskõlas TsMS § 403 lg.1 lahendada käesolev taotlus ja tsiviilasi edasi kirjalikus menetluses.

Pooled on TsMS § 168 lg.3 sätetel kokku leppinud, et menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud jäävad selle menetlusosalise kanda, kes need kandis.

Pooled on TsMS § 64 lg.2 sätetel kokku leppinud käesoleva kokkuleppe kinnitamise

määrusele edasikaebamise tähtaja lühendamises kolmele päevale.

Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas käesolevas kompromissis sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, et kui kohus on poolte kompromissi kinnitanud, siis ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle ning menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, s.t. jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue (TsMS § 432, § 457).

Diimo Liiva (*) taotleb TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel poole menetluses tasutud riigilõivu summas 150,00 eurot tagastamist ning palub vastava summa kanda Diimo Liiva arvelduskontole nr. * ,* Kohtumääruse põhjendus Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja 21.08.2014 a kohtule esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kohtule kirjalikult kinnitanud, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ja on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest ning lühendavad kaebetähtaja kolmele päevale. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromissilepingu kohaselt on pooled kokku leppinud menetluskulude jaotuses, mille järgi jäävad menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on kohtule esitatud kompromissilepingus taotlenud 1⁄2 riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Hageja tasus 31.12.2013 hagi esitamise eest riigilõivu 300 eurot. Riigilõivu tasus hageja Rahandusministeeriumi kontole viitenumbriga 2900072369. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt tuleb tagastada Diimo Liiva arveldusarvele nr * * 1⁄2 tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.