• Hageja: Marek Rosenberg (ik: 38404102759; elukoht: XXXX ) • Hageja volitatud esindaja: Grete Lüüs (Eesti Õigusabi Selts, reg. kood 80337475) • Kostja: OÜ Oolup (reg.kood 10183220; asukoht: Kurista küla Võnnu vald Tartumaa 62401; e-post: [email protected] ) • Kostja volitatud esindaja: Indrek Keis (AB Tarmo Pilv ja Partnerid; asukoht: Ülikooli 8 Tartu 51003; tel: 74844000; e-post: [email protected]) 5. august 2014
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Marek Rosenbergi hagi OÜ Oolup vastu osaliselt.
2.Tuvastada, et Marek Rosenbergi ja OÜ Oolup vahel sõlmiti tööleping 01.06.2012. a.
3.Jätta rahuldamata Marek Rosenbergi nõue töötasu tuvastamiseks.
Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotus Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3, 6). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega
kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD
1.Marek Rosenberg (hageja) esitas 30.12.2013 Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse Oolup OÜ (kostja) vastu. Töötaja palus töösuhte tuvastamist alates septembri kuust 2011. a ja tervisekahju hüvitamist TTOS § 14 lg 5 p 6 alusel. (töövaidlusasi nr 4.2-1/2975-2013).
2.24.02.2014. a esitas Marek Rosenberg töövaidluskomisjonile täiendava avalduse, milles esitas järgmised nõuded: töösuhte alguse tuvastamise nõue; töötasu tuvastamise nõue summas 1080,91 eurot kuus (bruto); lõpparve (kasutamata puhkusepäevade hüvitis) tasumise nõue; kohustada tööandjat esitama korrektne ja allkirjastatud tööleping, koos märkega töölepingu lõpetamise kohta. Täiendatud avalduses loobus hageja tervisekahjustusest tingitud rahalise hüvitise nõudest.
3.Töövaidluskomisjon rahuldas 17.04.2014. a otsusega hageja avalduse osaliselt. Otsusega tuvastati Marek Rosenbergi töötasuna 700 eurot kuus (bruto), töösuhte algusajana 01.09.2011. a ja kohustati OÜ-t Oolup väljastama Marek Rosenbergile kirjalik tööleping töövaidluskomisjonis tuvastatud tingimustel. Lõpparve väljamõistmise nõudes kohaldati aegumist.
4.Hageja ei ole töövaidluskomisjoni otsust vaidlustanud. Kostja esitas 13.05.2014. a kohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras osas, millega loeti Marek Rosenbergi töötasuks 700 eurot kuus ning kohustati väljastama Marek Rosenbergile kirjalik tööleping töövaidluskomisjonis tuvastatud tingimustel. Kostja palub tuvastada OÜ Oolup ja Marek Rosenbergi vahel sõlmituks tööleping järgmistel tingimustel: Marek Rosenbergi töötasu on 320 eurot kuus; töösuhte algusaeg 01.02.2013.a.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
5.Hagiavalduse kohaselt töötas hageja OÜ-s Oolup paberilõikajana alates 01.09.2011.-st. Kuna tööandja ja töötaja vahel ei olnud kirjalikku töölepingut sõlmitud, siis palub hageja tuvastada tööle asumise aeg, milleks on 01.09.2011. a. Hageja sõnul ei olnud tööandja nõus kirjalikku töölepingut vormistama, vaatamata hagejapoolsele nõudmisele. Hageja sõnul kinnitavad tema varasemat töösuhte algust kostja poolt tehtud mitmed maksekorraldused tema elukaaslase arvelduskontole (TVK toimik tl 53,54,57,58) ja töövaidluskomisjonile esitatud fotod, mis on tehtud temast OÜ-s Oolup töötades (TVK toimik tl 59-63). Töölepingu sõlmimisel lepiti kokku ka töötasus, milleks hageja sõnul oli 1080.91 eurot. 04.10.2013.a. esitas hageja avalduse töösuhte lõpetamiseks (TVK toimik lk. 16) 08.10.2013.a. sõlmisid hageja ja OÜ Oolup (kostja) seaduslik esindaja Alar Astel kokkuleppe (TVK toimik lk 17), pealkirjaga “hüvitise lepe”. Kokkuleppe kohaselt tasus kostja hagejale 4 000 eurot ning hageja kinnitas mistahes pretensioonide puudumist kostja suhtes. Kokkuleppes sätestatud 4 000 eurot on hagejale tasutud ning selle üle puudub poolte vahel vaidlus. Hageja palub tuvastada töösuhte algusaeg 01.09.2011 a ning töötasu suurus 850 eurot (neto), lisaks palub kohustada tööandjat väljastama kirjalik tööleping tuvastatud tingimustel. KOSTJA SEISUKOHT (tl. 1-7)
6.Kostja ei nõustu hagejaga töösuhte algusaja osas, kuivõrd hageja asus paberilõikajana OÜ-s Oolup tööle 01.02.2013. a. Kostja tõdeb, et M. Rosenberg on käinud ka enne töösuhte algust OÜs Oolup mõnel korral abiks, kuid lühiajaline tegevus suurte ajaperioodide vahel ei tähenda kostja hinnangul tähtajatu töölepingu sõlmimist. Kuigi hageja väidab, et töösuhe algas 01.09.2011.a, ei ole hageja oma väiteid tõendanud. Hageja ei ole tõendanud, et ta on enne 01.02.2013.a. saanud perioodiliselt töötasu, mille maksmine oleks loogiliseks eelduseks tähtajatu töölepingu tuvastamiseks. Kostja märgib, et hageja tööle asumist alates 01.02.2013. a. kinnitavad ka hageja töötasu pealt kostja poolt tasutud maksud. Seetõttu tuleb kostja ja hageja vahel sõlmitud ning hageja poolt 04.10.2013. a avaldusega lõpetatud tööleping lugeda sõlmituks 01.02.2013. a. Ülaltoodust lähtuvalt palub kostja tuvastada Marek Rosenbergi ning OÜ Oolup vahelise töösuhte algusajana 01.02.2013. a.
7.Kostja ei nõustu ka hageja väidetega selles, et kokkuleppeline netopalk oli 850 eurot kuus. Töövaidluskomisjoni istungil täpsustas hageja brutopalgaks 1080,91 eurot kuus. Kostja leiab, et hageja palga tuvastamise nõue on pahatahtlik, põhjendamatu ning täielikult tõendamata. Hageja nõuab töötasu tuvastamist ulatuses mida ei ole kunagi talle ega teistele samal ametikohal töötajatele makstud. Samas kinnitab hageja, et töötasu nõue tal puudub. Töövaidluskomisjoni järeldus, et Marek Rosenbergi töötasu oli 700 eurot kuus ei ole põhjendatud. Komisjon on ekslikult leidnud, et sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu on 700 eurot kuus. Töövaidluskomisjoni istungil kuulati üle kostja töötaja I. Lindeberg, kes oma ütlustes kinnitas oma töötasuks 700 eurot kuus. Paraku jättis komisjon tähelepanuta selle, et ülekuulatud kostja töötaja tööstaaž on 17 aastat. On ilmne ning igati loogiline ja tavapärane praktika, et pikaajalisele töötajale, kes omab rohkem kogemusi ning stabiilsust, makstakse suuremat töötasu kui uuele töötajale, kes on muuhulgas ka katseajal. Hageja käsitlus selles, et kokkuleppeline netopalk oli 850 eurot kuus on meelevaldne, kuivõrd OÜ Oolup on tasunud hagejale töösuhte ajal 01.02.2013. a kuni töölepingu lõppemiseni 05.10.2013. a töötasu 320 eurot. Eelnevast tulenevalt palub kostja tuvastada Marek Rosenbergi tegelik töötasu, milleks oli 320 eurot kuus.
8.Kostja selgitab M. Langile tehtud ülekannete osas, et 08.06.2012. a maksekorraldus Merike Langile (hageja elukaaslane) summas 120 eurot tasuti hagejale selle eest, et viimane aitas kostjat mõne päeva jooksul jooksvate ülesannetega. Ülejäänud maksekorraldused on tehtud ajavahemikus 23.09.2013. a kuni 30.10.2013. a. Üheti näitab ülekannete jäämine niivõrd kitsasse ajavahemikku just seda, et hageja sõlmis OÜ-ga Oolup töölepingu 2013. a. Enne 2013. a ei ole tehtud ülekandeid tähtajatu töölepingu raames töötasu maksmiseks. Kostja selgitab, et tegi ülekandeid hageja elukaaslase arveldusarvele hageja enda soovi alusel, kuna teadaolevalt oli ning võib tänaseni olla M. Rosenbergi pangakonto kohtutäiturite kontrolli all, mistõttu hageja ei soovinud ülekannete tegemist enda pangakontole. Märkimisväärne on see, et palga maksmise korral on maksekorralduse selgituseks „palk“ (nt 23.09.2013.a. ülekanne), kuid muudel juhtudel on selgituseks ülekande aluseks olev asjaolu, nt „ravimite eest“ (09.10.2013.a. ülekanne). Seega ei tõenda tehtud ülekanded hageja ja kostja vahelise töösuhte olemasolu alates septembrist 2011. a.
9.Hageja ja kostja sõlmisid 08.10.2013. a kokkuleppe, milles hageja kinnitab pretensioonide puudumist. Kostja hinnangul tuleneb poolte vahel 08.10.2013.a. sõlmitud kokkuleppest, et pooltel puuduvad mistahes nõuded teineteise suhtes. Muuhulgas kinnitas hageja ka nende nõuete puudumist, mis hageja esitas töövaidluskomisjonile. Arvestades 08.11.2013. a kokkulepet, palub kostja jätta hageja nõuded täielikult rahuldamata.
10.Lisaks viitab kostja ITVS §-le 6 lg 1, mis sätestab, et töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud juhul. Hageja esitas töötasu tuvastamise nõude töövaidluskomisjonile 24.02.2014. a täpsustatud avalduses. Kostja väitel on hageja sellekohane nõue aegunud, kuivõrd hageja oleks pidanud vastavasisulise nõude esitama 4 kuu jooksul pärast töölepingu lõppemist 05.10.2013.a. (s.o hiljemalt 05.02.2014.a.). Kostja taotleb töötasu tuvastamise nõude osas aegumise kohaldamist. KOHTUISTUNG 05.08.2014
11.Hageja esindaja jäi hagiavalduses esitatud nõuete juurde. Hageja taotleb töösuhte algusaja tuvastamist alates septembrist 2011. a. Hageja seletuste kohaselt alustas ta tööd 01.09.2011. a ja on seda tõendanud töövaidluskomisjonile esitatud tõenditega. Hageja esitas fotomaterjali, millest nähtub, et hageja on teinud tööd tööriietes ja töö asukohas. Fotodel on aeg, mis näitab, et hageja tegi tööd 2011 aastal. Tööle asumise aeg on tõendatud ka hageja elukaaslase ütlustega. Elukaaslane on isik, kes teab asjaolusid, mis ajal algas tema elukaaslase töösuhe ning millist töötasu talle maksti. Tööandja ei olnud nõus sõlmima kirjalikku töölepingut ning seetõttu ei ole hagejal teisi meetmeid oma nõuete tõendamiseks, kui fotod ja tunnistaja ütlused. Töövaidluskomisjonile on esitatud pangakonto väljavõtted, millest nähtub, et kostja on teinud ülekandeid hageja elukaaslasele ka varasemalt, kui 2013.a.
12.Töötasu tuvastamise nõudes märgib esindaja järgmist: Marek Rosenberg esitas töövaidluskomisjonis nõude tuvastada töötasu suurust 1080,91 eurot. Hageja taotleb mitte muuta töövaidluskomisjoni otsust, millega rahuldati hageja nõue töötasu 700 eurot tuvastamise osas. Pooled leppisid töösuhte alguses kokku, et töötasu makstakse 850 (neto) eurot kuus. Töötasu maksti enamasti sularahas, seetõttu ei saa töötasu maksmist tõendada pangakonto väljavõttega. Selline oli poolte vaheline kokkulepe ja sellist summat tööandja tasus. Tööandja väite osas, et töötasu suuruse tuvastamise nõue on aegunud, kuna see esitati hageja viimaste seisukohtadega, märgib esindaja, et hageja nägi töölepingu projekti esmakordselt, kui kostja esitas selle töövaidluskomisjonile. Sellest sai hageja teada, et tema töötasu suuruseks on arvestatud 320 eurot. Nimetatud asjaolu ei ole tõene. Töövaidluskomisjonis üle kuulatud tunnistaja, kes samuti töötas OÜ-s Oolup paberilõikajana, on kinnitanud, et tema töötasu oli 700 eurot. Eeltoodust tulenevalt palub hageja jätta töövaidluskomisjoni otsus muutmata töötasu suuruse 700 eurot tuvastamise osas.
13.Tööandja on oma 24.02.2014. a avalduses viidanud 08.10.2013. a kokkuleppele, milles pooled leppisid kokku töölepingu lõpetamise hüvitises. Vaidlust ei ole hüvitise leppe kehtivuse osas ja see tuleks jätta tähelepanuta.
14.Hageja poolt kohtuistungil antud seletustest nähtub, et kui ta tööle asus, küsis ta kirjalikku töölepingut, kuid seda talle ei antud. Töölepingu sõlmimisel lepiti kokku tööajas, milleks oli 8 tundi päevas, 40 tundi nädalas, st kella 8-st 17-ni, vahel töötas ka 12-st 20-ni. Tasu maksti tükitöö eest, 20 senti kilogrammi pealt. Päevas lõikas umbes 2 tonni paberit. Hageja kirjutas tehtud töö kogused üles ja esitas tööandjale. Palka maksti sularahas iga nädalalõpp. Vahel 200 eurot, vahel 250 eurot, olenes tehtud töö hulgast. Allkirja raha saamise kohta ei andnud. Saamata jäänud töötasu nõuet ei ole esitanud, kuna tööandja on kogu töötasu korrektselt välja maksnud. Töösuhte algusaega ja töötasu suurust on vaja tuvastada töötukassa jaoks, samas märgib, et käesoleval ajal töötab juba uues töökohas.
15.Kostja esindaja jääb oma vastuväidete juurde. Palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
16.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
17.Poolte vahel on vaidlus töösuhte algusaja tuvastamise üle. Hageja sõnul sõlmiti tööleping 01.09.2011.a. Kostja sellega ei nõustu, kuivõrd töölepingul on sõlmimise kuupäevaks märgitud 01.02.2013.a ja sellest ajast alates on kostja tasunud makse hageja töötasust lähtudes. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kirjalik tööleping poolte vahel puudub. Nii hageja kui kostja on avaldanud, et tööleping on allkirjastamata vastaspoole keeldumise tõttu. Hageja sõnul nägi ta kirjalikku töölepingu projekti esmakordselt siis, kui tööandja selle 20.01.2014 töövaidluskomisjonile edastas. Hageja juhib tähelepanu, et esitatud töölepingu projekti kohaselt on tööleping sõlmitud määramata ajaks ning tööleping lõpetatakse 05.10.2013 vastavalt § 79 alusel. Hageja viitab, et kui tegemist on töölepingu projektiga, mida töötaja väidetavalt keeldus allkirjastamast, siis kuidas saab projekti sisse kirjutada töölepingu lõppemise aeg, mis sai teatavaks alles töötaja 04.10.2013 tehtud avaldusega. Töölepingu seaduse (TLS) § 4 lg 2 teise lause kohaselt loetakse tööleping sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Hageja seletuste kohaselt asus ta tööle 01.09.2011. a, kostja väidete kohaselt 01.02.2013.a. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on seisukohal, et pooled jätsid kasutamata võimaluse tõendada töösuhte algusaega tunnistajate, st töökaaslaste ütlustega. Kuna vastavasisulist taotlust kohtule ei esitatud, minetasid pooled vastava võimaluse, millest tulenevalt teeb kohus otsuse olemasolevate esitatud tõendite alusel. Hageja on esitanud maksekorralduse nr 473 (TVK toimik tl 53), millest nähtub, et OÜ Oolup juhatuse liige Alar Astel on teinud 08.06.2012 hageja elukaaslasele (Merike Lang) ülekande summas 120 eurot. Tunnistaja Merike Langi poolt antud ütlustest nähtub, et hageja soovil kandis tööandja hageja töötasu hageja elukaaslase arvelduskontole. Ka kostja on möönnud asjaolu, et hageja käis hooajalisi töid tegema ning hageja soovil kanti tasu tehtud töö eest üle hageja elukaaslase arvelduskontole. Kohus on seisukohal, et hageja nõue tuvastada töösuhte algusajana 01.09.2011 ei ole tõendamist leidnud, küll on aga kohtu arvates võimalik tuvastada töösuhte algusajana juuni 2012. a, kuna 08.06.2012 on kostja teinud ülekande M. Langile, kes polnud kostja töötaja. Kohtu arvates on tunnistaja ütlused selles, et hageja palvel kanti hageja töötasu osaliselt tema arvelduskontole eluliselt usutavad. Ka kostja on kohtuistungil möönnud, et M. Rosenberg on käinud ka enne töösuhte algust OÜ-s Oolup mõnel korral abiks. Kohus on seisukohal, et eeltooduga on tõendatud kostja ja hageja tööalane seotus alates juunist 2012. a. Kuna kostja ei ole ümberlükanud hageja poolt esitatud asjaolusid, millest nähtub tööandja poolne ülekannete tegemine hageja elukaaslasele, siis asub kohus seisukohale, et hageja töötas OÜ-s Oolup alates juunist 2012. a. Kostja esitatud vastuväite osas, mille kohaselt käis hageja enne töösuhte algust OÜ-s Oolup mõnel korral abiks, asub kohus seisukohale, et kostja pole seda tõendanud, kuna kostja ei esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid hooajatööde tegemist ja sellest tulenevat vajadust lisatööjõu järgi. Kohus ei nõustu ka kostja väidetega selles, et töösuhte algusaega tõendab aeg, millest alates kostja on tasunud hageja töötasu pealt makse. Kohus on seisukohal, et nimetatud asjaolu ei tõenda seda, et töösuhte algusajaks oli 1.02.2013.a. Hageja seletuste ja tunnistaja ütlustega on tõendatud, et kostja maksis iga nädal hagejale töötasu 200-250 eurot. Kuna hageja seletuste ja
tunnistaja ütlustega on tõendatud asjaolu, et kostja maksis hagejale töötasu sularahas, st ümbrikupalka, siis on tõendatud hageja ja kostja tööalane seotus varasemalt kui 01.02.2013. a. Kuna eeltooduga on tõendatud, et hageja asus tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest, loeb kohus töösuhte algusajaks 01.06.2012. a. Töövaidluskomisjonile esitatud fotode osas, peab kohus vajalikuks märkida, et kuna esitatud fotodel puudub fotode jäädvustamise kuupäev, ei ole nende kaasabil võimalik tuvastada töösuhte algusaega 01.09.2011. Seega jätab kohus esitatud fotod tähelepanuta.
19.Poolte vahel on vaidlus ka töötasu tuvastamise osas. Kostja on esitanud töötasu tuvastamise nõudele aegumise vastuväite, kuna hageja on vastava nõude esitanud pärast nõude esitamise tähtaja möödumist. ITVS § 6 lg 1 sätestab, et töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud juhul. Tööleping avaldajaga lõpetati 05.10.2013.a. hageja avalduse alusel (TVK toimik lk 16). Poolte vahel puudub vaidlus töölepingu lõppemise osas. Hageja on vastava nõude esitanud töövaidluskomisjonile 24.02.2014 ning põhjendab nõude esitamise aega sellega, et ta nägi töölepingu projekti alles kostja poolt töövaidluskomisjonile esitatud vastuse lisana. Töölepingu projektist nähtus töötasu suurus, so 320 eurot. Hageja märgib, et töötasu väljamõistmise nõuet tal kostja vastu esitada ei ole, kuna kostja tasus talle poolte vahel kokkulepitud töötasu, so iga nädal 200-250 eurot. Hageja esitas töötasu tuvastamise nõude seoses Töötukassasse pöördumisega. Käesoleval ajal otsene vajadus töötasu tuvastamiseks puudub, kuna hageja on asunud tööle. Seega oleks kostja väitel tulenevalt ITVS § 6 lg 1 nõude esitamise viimaseks tähtajaks olnud 04.02.2014. a. Kuna hagejale sai teatavaks töölepingus kirjendatud töötasu suurus alles töövaidluskomisjoni menetluse ajal (kostja esitas vastuse koos töölepingu projektiga töövaidluskomisjonile 20.01.2014), kuid tema väidete kohaselt maksti talle töötasu, milles pooled suuliselt kokku leppisid, so 850 eurot kuus, ei ole töötasu tuvastamise nõue aegunud. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul algas töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg alates 20.01.2014-st, seega ei olnud 24.02.2014 vastava nõude esitamise tähtaeg lõppenud. ITVS § 6 lg 1 kohaselt saab esitada nõude töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks. Käesoleval juhul ei ole hageja kohtu ette toonud põhjendusi, millised on hageja rikutud õigused, millele ta kaitset soovib. Hageja on esitanud töötasu tuvastamise nõude, samas on ta kohtuistungil kinnitanud, et saamata jäänud töötasu väljamõistmise nõue tal puudub, kuna kostja on talle OÜ-s Oolup töötamise ajal tasunud kokkulepitud töötasu. Ainuüksi põhjendus, et töötasu tuvastamise nõue on oluline töötukassa jaoks, ei ole seotud hageja õiguste rikkumisega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus töötasu tuvastamise nõude rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, asub seisukohale, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.