Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

2-13-49400

2-13-49400 Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide kohaselt sõlmisid pooled 2006. aastal veekasutuse ja kanalisatsiooniteenuste lepingu, mille alusel müüs hageja kostja aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx alevikus veevärgivett ja kanalisatsiooniteenust. Kostja rikkus lepingute ja ei tasunud hagejale vee ja kanalisatsiooniteenuse eest nõuetekohaselt. Kostjal on tekkinud hageja ees võlg summas 2378,45 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast ehk alates 04.03.2014. a VÕS §-s 113 sätestatud määras kuni põhinõude täieliku täitmiseni Kohus arvestas kohtuotsuse tegemise aja seisuga, s.o perioodi 04.03.2014. a – 15.08.2014. a eest viiviste suuruseks kokku 78,38 eurot (2378,45 eurot x 0,02 % x 165 päeva), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 2456,83 eurot, millest moodustab 2378,45 eurot põhivõlg ja 78,38 eurot 15.08.2014. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ka alates 16.08.2014. a sissenõutavaks muutuva viivise protsendina tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu kokku summas 225 eurot, millest 61,86 eurot on tasutud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja täiendavalt 163,14 eurot hagi esitamisel hagimenetluses. Kohus leiab, et hageja on riigilõivu tasunud seaduses ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

2-13-49400 Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 162 eurot, millele lisandub käibemaks 20 %, kokku summas 194,40 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu kuulub kostja poolt hüvitamisele osaliselt. Hageja on lisanud menetluskulude nimekirjale hageja lepingulise esindaja Julianus Inkasso OÜ arved, mille selgitustest nähtub, et lepingulise esindaja tasu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest on 32 eurot, millele lisandub käibemaks 20 %, ja tasu hagiavalduse koostamise eest on 130 eurot, millele lisandub käibemaks 20 %. Kohus leiab, et arvestades eeldatavat esindaja töömahtu on tasu taotletud ulatuses mõistlik. Taotletav tasu ei ületa ka Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude piirmäära. Kohtu leiab aga, et kostja poolt hüvitamisele ei kuulu hageja lepingulise esindaja tasult arvestatud käibemaks. TsMS § 174 lg 6 näeb ette, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on kinnitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluses, et on käibemaksukohuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega ei kuulu hageja lepingulise esindaja tasult arvestatud käibemaks kostja poolt hüvitamisele. Kostjapoolt kuulub hagejale hüvitamisele hageja lepingulise esindaja tasu ilma käibemaksuta, summas 162 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 387 eurot, millest moodustab 225 eurot hageja poolt menetluses tasutud riigilõiv ja 162 eurot lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjatelt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.