Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-14-52593

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Osaühing T. J. Logistics esitas 29.05.2014 Pärnu Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Kohus 05.06.2014 määrusega võttis pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Ajutine haldur 25.06.2014 kohtule esitatud aruandes andis arvamuse, et OÜ T. J. Logistics on püsivalt maksejõuetu: äriühingul on teadaolevaid kohustusi kokku 32 155,97 €, sh maksuvõlg üle 15 014,50 € ja raamatupidamises kajastatud võlgnevused 11 tarnija ees summas 10 861 € (suurimad Nurme Teedeehitus AS 6241,37 €; Statoil Fuel@Retail Eesti AS 3469,34 € ja Tele2 Eesti AS 960,62 €). Mingit vara äriühingul ei ole, majandustegevus on lõppenud ning võimalused võlgniku majandustegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks puuduvad. Võlgniku ja AS DNB Pank vahel sõlmitud kolm liisingulepingut on 16.11.2013 lõpetatud seoses vara väljaostmisega, Maanteeameti andmetel on sõidukid 20.11.2013 registrist kustutatud seoses võõrandamisega ja sõidukitele on määratud transiitmärk. Pohjola Finance Estonia AS-iga sõlmitud 2 liisingulepingut lõpetati vastavalt 21.03.2012 ja 27.01.2014 seoses kliendipoolse vara väljaostuga. Olemasolevatel andmetel on kõik sõidukid võõrandatud välisriikide äriühingutele, mistõttu ajutine haldur on seisukohal, et tehinguid ei ole võimalik kehtetuks tunnistada. Lisaks on võlgnik teinud rohkem kui aasta tagasi tehinguid tema nimele registreeritud sõidukitega, mistõttu ei ole tegemist tagasivõidetavate tehingutega. Kinnistusraamatu andmetel müüs võlgnik koos hüpoteegipidajaga 14.03.2014 võlgnikule kuulunud tootmismaa sihtotstarbega kinnistu asukohaga Hoidla, Tori alevik, Tori vald, Pärnumaa, mis oli koormatud hüpoteegiga Swedbank AS kasuks. Kinnistu võõrandati hinnaga 27 500 €, käesoleval ajal koormab kinnistut hüpoteek 18 650 €. Kuigi tehing on tehtud ühe aasta jooksul enne ajutise pankrotihalduri nimetamist ning PankrS § 110 lg 1 p 2 alusel saaks kaaluda tehingu kehtetuks tunnistamist, leiab ajutine pankrotihaldur esialgsetel andmetel, et tehinguga ei kahjustatud võlausaldajate huve, kuna müügihind vastas Swedbank AS-i poolt tellitud hindamisaktile. Ajutine haldur tegi ettepaneku lõpetada menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu või alternatiivselt kuulutada välja võlgniku pankrot, kui makstakse pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Pankrotihaldur pöördus teadaolevate võlausaldajate poole, Maksu- ja Tolliamet teatas, et ei ole nõus tasuma pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratavat summat, teised võlausaldajad ei ole ajutisele haldurile vastanud. Pankrotiavalduse läbivaatamiseks 27.06.2014 peetud kohtuistungil ajutine haldur jäi aruandes kajastatu juurde. Pankrotimenetluse eeldatavate kulude suuruseks hindab ajutine haldur 2500 € ja palub selle summa nõuda deposiiti. Võlgniku esindaja M. Prikk jäi esitatud pankrotiavalduse juurde, kinnitas, et on tutvunud ajutise halduri aruandega ning tal ei ole aruandele ega tasu taotlusele vastuväiteid. M. Prikk selgitas, et võlgnikul ega M. Prikil endal juhatuse liikmena pankrotimenetluse läbiviimiseks vahendeid ei ole.

2 (4)

2-14-52593 27.06.2014 kohtumäärusega kohus määras deposiidisumma suuruseks 2500 eurot ja selle tasumiseks tähtajaks 30.07.2014. Sellekohane teade ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 27.06.2014. Keegi pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidisummat tasunud ei ole.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära halduri ja võlgniku esindaja seisukoha ning uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et menetluse lõpetamine raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata on põhjendatud. Võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks Kohus ajutise pankrotihalduri aruande ja selle lisade põhjal tuvastas, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi kokku vähemalt 32 155,97 €. Mingit vara osaühingul ei ole, majandustegevus on lõppenud. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise reaalseid võimalusi ajutine haldur ei tuvastanud. Seega esinevad pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg-s 1 nimetatud asjaolud menetluse raugemiseks. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik, samuti mitte võlgnik ise ei ole tundnud pankrotimenetluse läbiviimise vastu sellist huvi, et oleks tasunud kohtu nõutud summa deposiiti. Eeltoodut arvesse võttes kohus lõpetab OÜ T. J. Logistics pankrotiavalduse osas menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab menetluse raugemise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ja paneb PankrS § 29 lg 8 alusel ajutisele haldurile kohustuseks ettevõte likvideerida ja kustutada äriregistrist, mille järel ajutine haldur vabastatakse halduri kohustustest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 alusel kohus määrab osaühingu dokumentide hoidjaks juhatuse liikme Madis Priki. Menetluskulud ja ajutise halduri tasu PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab ülesannete täitmise kohta kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui x € (s.h seaduses ettenähtud maksud, v.a sotsiaalmaks). Ajutise halduri 25.06.2014 kulude aruande kohaselt kulutas Ly Müürsoo selles pankrotiasjas ajutise halduri ülesannete täitmiseks x tundi (järelepärimiste koostamine ja saatmine, tutvumine vastustega, kohtu poolt edastatud ja võlgniku poolt esitatud dokumentidega, dokumentide analüüs, suhtlemine võlgniku ja võlausaldajate esindajaga, aruande ettevalmistamine, kohtuistungil osalemine). Arvestusega x €/tund on ajutise halduri tasu kokku x €. Ülesannete täitmiseks on ajutine haldur teinud büroo-, side- ja transpordikulusid kokku 232 €. Seoses võlgnikul vahendite puudumisega taotleb ajutine haldur mõista tasu ja kulude katteks x € riigi vahenditest ning x € võlgnikult OÜ GetNetWork, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, kasuks.

3 (4)

2-14-52593 Kohus leiab, et taotletud tasu vastab asja keerukusele, kohtule esitatud ajutise halduri aruande sisule ja mahule ning ajutise halduri kvalifikatsioonile. Halduri tasu aruandes näidatud ajakulu erinevate ülesannete lõikes on mõistlik ja põhjendatud. Samuti on mõistlikud ja vajalikud ajutise halduri ülesannete täitmise kulud summas 232 €. Võlgniku esindaja tasu suurusele vastuväiteid ei esitanud. Eeltoodu alusel kohus määrab ajutise halduri tasu suuruseks x € ja kulude suuruseks 232 €. Põhjendatud on ajutise halduri taotlus hüvitada ajutise halduri tasu ja kulud seaduses sätestatud piirmäära x € ulatuses riigi vahenditest ning ülejäänud osas jätta võlgniku kanda. Ajutise halduri taotluse alusel kohus mõistab tasu ja kulud välja büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.