Pärnu Maakohus
Kohtunik
Sirje Lahesoo
Otsuse tegemise aeg ja koht
01.august 2014 Paide
Tsiviilasja number
2-13-41848
Tsiviilasi
AP hagi SK ja HP vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks
Hagihind
3500 EUR
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AP, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx xx xxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx, seaduslik esindaja VP, lepinguline esindaja Indrek Naur, vandeadvokaat Kostja: SK, isikukood xxxxxxxx, elukoht xxxxx xx xxxxx xxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxx, lepinguline esindaja Meelis Tomson, jurist Kostja: HP, isikukood xxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx xxx xxxxxxxx xxxxx xxxxxxx, lepinguline esindaja Meelis Tomson, jurist
Asja läbivaatamise aeg
kirjalik menetlus
Jätta hagi rahuldamata.
Jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
Pooled võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 442 lg 6).
10.09.2013 esitas AP Pärnu Maakohtusse hagiavalduse SK ja HP vastu tehingu (korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingu) kehtetuks tunnistamiseks. 02.12.2013, pärast korduvat hagiavalduse puuduste kõrvaldamist, võttis kohus hagi menetlusse. 06.12.2013 täiendas hageja hagiavaldust nõudega tuvastada HP kohustus tagasi anda kinnistu (registriosa nr xxxxxxx) omand SK ning anda nõusolek SK kandmiseks kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse. 15.04.2014 eelistungil andis kohus pooltele võimaluse ja tähtaja kompromissläbirääkimiste pidamiseks ja –lepingu kohtule esitamiseks. Pooled leppisid kokku, et juhul kui kompromissi ei saavutata, jätkatakse menetlust kirjalikus menetluses. 30.05.2014 määras kohus jätkata asja lahendamist kirjalikus menetluses TsMS § 403 alusel, teatas pooltele tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks, samuti otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ja viisi (tl 51). Määrus on kättetoimetatud kostjate esindajale 03.06.2014 (II kd tl 57), hageja esindajale 30.05.2014 (II kd tl 54). Tsiviilasi nr 2-13-41848
Tartu Maakohtu 26.11.2012 kohtuotsusega tsiviilasjas x-xx-xxxxx on SK (edaspidi kostja I) mõistetud välja elatis AP (hageja) ülalpidamiseks alates 01.12.2012 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja I ei täitnud ülalpidamiskohustust korrektselt, mistõttu VP (edaspidi hageja seaduslik esindaja) esitas 23.01.2013 täitmisavalduse kohtutäiturile. Kostja I täitis kohtuotsusest tulenevat ülalpidamiskohustust esmakordselt aprillis 2013, mil tasus tagantjärgi 2012 eest tekkinud elatisevõla. Alates 01.05.2013 lõpetas kostja I elatise maksmise. Hageja seaduslik esindaja esitas kohtutäiturile 25.04.2013 täitmisavalduse jooksva elatise sisse-nõudmiseks. Kuivõrd alates 01.05.2013 tekkis elatisevõlg, siis 03.06.2013 esitas V.P täitmisavalduse ka ajavahemikus 01.05.2013 kuni 03.06.2013 maksmata jooksva elatise võla summas 320 eurot sissenõudmiseks. Hageja seaduslik esindaja soovis, et sissenõue pöörataks kostjale I kuuluvale kinnisasjale (korteriomand asukohaga xxxxx x xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx), kuid selgus et see pole võimalik, kuna kostja I oli võõrandanud talle kuulunud korteriomandi 16.05.2013 asjaõiguslepingu alusel HP (edaspidi kostja II). Hagejale teadaolevalt on HP kostja I elukaaslane ning lapse isa (st kostja I lähikondne PankrS § 117 lg 1 p 2 mõttes). Kostjale I kuulunud korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingu kohaselt oli korteri-omandi ostuhind 3000 eurot. Korteriomandi turuhind oleks pidanud olema vähemalt 6920 eurot. Kostja I, müües korteriomandi 3000 euro eest, on müünud korteri alla turuhinna ning seega on kahjustatud hageja huvisid. Samas on vähetõenäoline, et kostja I müüs korteriomandi kostjale II 3000 euro eest, sest kostja II on kostja I elukaaslane ja lapse isa. Seega on kostjate vahel sõlmitud lepingul kasvõi osaliselt kinke iseloom ning kostja I ja kostja II õigused ja kohustused ei olnud tasakaalus, st tehingupoolte saadu oli majanduslikus mõttes tasakaalust väljas. Kostja II tasus väidetavalt korteriomandi eest 3000 eurot sularahas, kuid sai selle eest vastu vähemalt 6920 eurot väärt oleva korteriomandi. Kostja II pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse hageja huvisid, kuna kostja II on kostja I lähikondne PankrS § 117 lg 1 p 2 mõttes (elukaaslane ja lapse isa) ning vaidlusalune tehing tehti 16.05.2013 ehk vähem kui 1 kuu enne hageja poolt täitemenetluse alustamist, s.o 03.06.2013. Eelkõige kostja I, kuid ka kostja II käitumine on olnud hageja suhtes pahatahtlik, tehingu sõlmimise eesmärgiks oli kõrvale hiilida ülalpidamiskohustuse täitmisest ja täitemenetluse edukast läbiviimisest. Kuivõrd kostja I ei täida jõustunud kohtuotsusest tulenevat ülalpidamiskohustust ning sissenõude pööramine kostja I varale ei ole tulemuslik, siis palub hageja tunnistada TMS § 188 lg 1 alusel või alternatiivselt, juhuks kui kohus leiab, et TMS §-s 188 lg 1 sätestatud üldalus ei kohaldu, TMS § 189 lg 2 alusel kehtetuks SK (isikukood xxxxxxxxx) ja HP (isikukood xxxxxxxxxx) vahel 16.05.2013 sõlmitud ja Paide notar Ene Nuka poolt tõestatud korteriomandi müügi- ja asjaõigusleping, mis on registreeritud notari ametitoimingute raamatus registri number xxx all. Lisaks märgib hageja hagiavalduse täienduses, et müügilepingu kehtetuks tunnistamisega kaasneb kostja II kohustus müügilepingu eseme omand kostjale I tagasi anda. Kinnisomandi tagasiandmiseks tuleb kanda kinnistusraamatusse kinnistu endine omanik SK. Eelnevast tulenevalt palub hageja kohtul tuvastada HP kohustus tagasi anda kinnistu, mis on registreeritud xxxxx xxxxxkinnistusosakonna xxxxx kinnistusjaoskonna kinnistusraamatus registriosa number xxxxxx, omand SK ning tuvastada HP nõusolek SK kandmiseks kinnistusraamatusse nimetatud kinnistu omanikuna.
Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata. Hageja väited on paljasõnalised ja tõendamata ning esitatud nõude alused ja ka nõue ise on ebaselge. Vaidlusalune ese võõrandati kostjale II seoses sellega, et kostjal I oli tekkinud hageja ees elatise võlgnevus ja olid võlgnevused ka kolmandate isikute ees. Hageja ees oli tekkinud võlgnevus seoses sama kohtuotsuse täitmisega, mille täitmiseks hageja käesoleval ajal soovib tagasivõitmist läbi viia. Kostja I oli olukorras, kus tema ja tema teise alaealise lapse eluase oleks täitemenetluse käigus võlgade katteks võõrandatud. Kuivõrd selle sama kohtuotsuse, mille täitmiseks hageja käesoleval ajal tagasivõitmist nõuab, alusel oli kostjal I hageja ees (koos täitekuludega) võlgnevus ca 3000 eurot ja ka vaidlusaluse korteri turuhind oli ca 3000 eurot, siis ei oleks eeltoodud eseme müügi arvelt olnud võimalik kustutada isegi selleks ajaks tekkinud elatise võlgnevust (koos täitekuludega). Nimelt on üldiselt teadaolev asjaolu, et täitemenetluse käigus võõrandatakse vara tunduvalt odavamalt turuhinnast – üldjuhul ca 50% odavamalt turuhinnast. Selleks, et tekkinud olukorda lahendada selliselt, et hageja ja kostja I saaksid võimalikult vähe kahju, nõustus xxxxx elav Kostja II kinni maksma nii kostja I elatise võlgnevuse ja ka muud kostja I võlgnevused tingimusel, et kostja I võõrandab vaidlusaluse korteriTsiviilasi nr 2-13-41848
omandi kostjale II. Kuivõrd kostja II ei omanud kostjaga I tehingu tegemise ajal ega ka viimase aasta jooksul enne tagasivõidetavat tehingut ühist majapidamist ega olnud ka kostja I abikaasa, siis ei ole kostja II näol tegemist kostja I lähikondsega. Hageja ei ole tõendanud, et korter müüdi turuhinnast madalama hinnaga või et tehinguga oleks muul viisil võlausaldajate huve kahjustatud. Samuti ei ole tõendatud, et lepingul oli vähemalt osaliselt kinke iseloom. Vastuseks hagiavalduse täienduses esitatud nõudele tuvastada HP kohustus anda tagasi kinnistu (registriosa xxxxxxx) omand SK ning tuvastada HP nõusolek SK kandmiseks kinnistusraamatusse nimetatud kinnistu omanikuna, teatavad kostjad, et nad seda nõuet ei tunnista. Hageja on esitanud uue nõude ja vähemalt osaliselt muutnud ka hagi alust, mis on vastuolus TsMS § 376 lg-s 1 sätestatule, mille kohaselt hagimenetluse kestel võib muuta vaid hagi eset või alust. Lisaks ei ole hagejal TsMS § 3 alusel õigus eelnimetatud tuvastusnõuet esitada. Hageja õigused, juhul kui kohus tema esmases avalduses esitatud nõuded rahuldab, on kaitstud seaduse, so TMS § 195 lg 1 alusel, mille kohaselt kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Kohtutäitur korraldab saadu jaotamise sissenõudjate vahel vastavalt nõuete esitamise järjekorrale. Hageja nõuab registriandmete muutmist eesmärgiga vaidlusalune ese ümber vormistada kostja II nimelt kostja I nimele, samas kui TMS § 195 lg 1 järgi peaks kostja II hagi rahuldamise korral vaidlusaluse eseme andma üle hoopis kohtutäiturile. Seega on hageja nõue vastuolus seadusega. Tuvastusnõue tuleks jätta läbivaatamata.
Kostjale II ning lepingu punkt 5.3. kohaselt oli korteriomandi ostuhind 3000 eurot (vt ka I kd tl 1523).
kohtuotsuse alusel, mille täitmiseks hageja käesoleval ajal tagasivõitmist nõuab, oli Kostjal I hageja ees (koos täitekuludega) võlgnevus ca 3000 eurot ja ka vaidlusaluse korteri turuhind oli ca 3000 eurot, siis nõustus Kostja II kinni maksma nii Kostja I elatise võlgnevuse ja ka muud Kostja I võlgnevused tingimusel, et Kostja I võõrandab vaidlusaluse korteriomandi Kostjale II, mida Kostja I ka tegi. Kostja II tasus aga kohtutäiturile Kostja I eest selleks hetkeks täitemenetluses olevad Kostja I võlad koos täitekuludega summas 2907.69 eurot. Kostjad on esitanud tõendina 25.04.2013 maksekorralduse nr 597, millest nähtub, et HP on kohtutäitur Heimo Vilpuu’le tasunud 1500 eurot selgitusega „SK xxxxxxxxxx“ (II kd tl 27) ja 26.04.2013 maksekorralduse, millest nähtub, et H P on tasunud kohtutäitur Heimo Vilpuu ́le 1407.68 eurot selgitusega „SK xxxxxxxxxxx“ (II kd tl 29). Kohus loeb eelnevaga tõendatuks, et vaidlusalune tehing oli rahaline. Tõendamist ei ole leidnud, et tehing oleks kasvõi osaliselt kinke iseloomuga. Kohus on uuritud tõendeid hinnates seisukohal, et SK ei võõrandanud HP vaidlusalust korteriomandit alla selle turuhinna. Seega ei ole kostjad korteriomandi registriosa nr xxxxxxx) 16.05.2013 müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimisega kahjustanud hageja huve. Ainuüksi seetõttu puudub alus nimetatud tehingu kehtetuks tunnistamiseks. Arvestades aga asjaoluga, et korteri müügihinna ligikaudses väärtuses tasuti täitemenetluses Kostja I võlgnevused, sh ka võlgnevused hageja ees, ei saa tehingut ka seetõttu hageja huve kahjustavaks pidada. Eeltoodut arvestades on hageja on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Eelnevast tulenevalt puudub vajadus analüüsida, kas Kostja II näol on tegemist Kostja I lähikondsega või mitte. Kuna kohus jätab vaidlusaluse tehingu kehtetuks tunnistamata, puudub vajadus hageja esitatud tuvastusnõuete läbivaatamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.