Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

menetluskulud

on

IV. Tagastada AS-le PlusPlus Capital pool menetluses tasutud riigilõivust ehk 22 (kakskümmend kaks) eurot 50 senti. Tagastatav summa kanda PlusPlus Inkasso OÜ arvele XXX.

1(3)

2-14-10340 Kohtumäärus saata pooltele ja peale jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele riigilõivu tagastamise osas (määruse p IV).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

PlusPlus Capital AS esitas 07.03.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A L 200,86 euro saamiseks. Kohus tegi 24.03.2014 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 15.04.2014 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus 15.05.2014 määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude võlgniku vastu üle Viru Maakohtule asja hagimenetluses menetlemiseks. Viru Maakohus 16.05.2014 määrusega kohustas avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavalt riigilõivu. Avaldajale on kohtumäärus toimetatud kätte 05.06.2014. Pooled esitasid 12.06.2014 Viru Maakohtule kompromissi, milles paluvad lõpetada tsiviilasja menetlus kompromissi sõlmimisega. Kompromissis jõudsid pooled kokkuleppele võlgnevuse suuruses ja selle tasumise korras ning leppisid ka kokku menetluskulude kandmise osas. Hageja palub tagastada talle pool riigilõivu summas 22,50 eurot. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi sõlmimise ning menetluse lõpetamise tagajärgedest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud poolte kompromissiga, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis et poolte taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p 3 makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. Vastavalt TsMS § 486 lg 4 kohus menetleb kompromissilepingut käesoleva seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses käesoleva seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

2(3)

2-14-10340 Kohus leiab, et pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus seaduse või heade kommetega ega riku olulist avalikku huvi ja seda on võimalik täita, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Samuti selgitab kohus pooltele, et juhul, kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Lähtuvalt TsMS § 1741 lg 1 asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Pooled on kompromissis menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ning seega tuleb poolte menetluskulud jaotada vastavalt kokkuleppele, menetluskulud on kompromisslepinguga rahaliselt kindlaks määratud. Kompromissis pooled paluvad tagastada hagejale pool riigilõivust, st 22,50 eurot hageja arveldusarvele EE562200221052058070 Swedbank AS. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 1 pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Käesolevas menetluses oli hageja maksnud riigilõivu 45 eurot. Makse tegi PlusPlus Inkasso OÜ 07.03.2014 Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE932200221023778606 viitenumbrile 2900072369, selgitus: riigilõiv Aktsiaselts PlusPlus Capital avalduse eest A L. Kohus rahuldab taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks ja tagastab hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust ehk 22,50 eurot. /Digitaalselt allkirjastatud/ Pille Aver kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.