Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-14-20227 Käesolev määruse peale võib võlgnik 15 päeva jooksul selle kättesaamise päevast arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Menetlusabi andmise osas võib määruskaebuse samas korras esitada Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu. Sisulised asjaolud 25.05.2014 esitas T&M Project OÜ juhatuse liige Raavo Raadik pankrotiavalduse T&M Project OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pärnu Maakohtu 29.05.2014 määrusega võeti pankotiavaldus menetlusse ja nimetati ajutiseks pankrotihalduriks Raivo Piirla. 19.06.2014 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande, milles palus määrata T&M Project OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks tasutav deposiit (mittemaksmisel lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu) ja määrata T&M Project OÜ dokumentide hoidjaks Raavo Raadiku. Samuti palus ajutine haldur välja mõista oma tasu X eurot, millest X .00 eurot riigi vahenditest ning X eurot võlgnikult. Ajutise pankrotihalduri 19.06.2014.a esitatud aruande kohaselt krediidiasutuste poolt ajutisele pankrotihaldurile avaldatud andmete kohaselt:

2-14-20227 2.3.M.K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Tallinn), võlgnevus kokku 217.00eurot. Kokku võlad 51857,44 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et nii likviidsuspõhine kui bilansiline maksejõuetus oli äriühingus tekkinud hiljemalt 01.12.2013.a. enamus kohustusi oli selleks ajaks juba tekkinud kaasa arvatud Maksu-ja Tolliametile ja mida äriühing ei olnud suuteline täitma, seega esines likviidsuspõhine maksejõuetus, esitatud bilanss kinnitab omakapitali väärtuseks 31.12..2013.a. seisuga 45934eurot, seega ka bilansiline maksejõuetus. Maksjõuetuse põhjuseks on endise juhatuse liikme M.K. juhtimisvead, nimelt enamus kohustusi tekkisid maksude maksmata jätmisel Maksu ja Tolliametile, juhatus on jätnud tasumata oma majandustegevuse läbiviimisel deklareeritud käibemaksu vähemalt summas 10136,91eurot (s.o kahe kuu eest) ja tööjõumaksud vähemalt 35027,52eurot, sisuliselt majandas äriühing perioodil 08.07.2013.a.- 31.12.2013.a võõra kapitali see on maksmata maksude arvelt, tasudes „maksuvabalt“ endale ja töötajatele töötasusid ja esitas arveid koos käibemaksuga mida ei tasutud. Kokkuvõtvalt on maksejõuetuse põhjuseks juhtimisvead, mille sisuks on maksude maksmisest kõrvalehoidumine, juhatuse liikme M.K. valed finantsotsuseid seisnesid selles et juhatus ei hinnanud adekvaatselt majandustulemit ja ei võetud vastu otsuseid, mis oleksid stabiliseerinud äriühingu majandustegevuse ja ei esitanud õigeaegselt pankrotiavaldust. Juhatuse liige oma kohustusi äriseadustikust tuleneval viisil täitnud ei ole ja majanduslikku põhjendust miks ei esitatud pankrotiavaldust endise juhatuse liikme M.K. puudub. Juhatuse liikme kohustuste mittetäitmisega on seotud juhatuse liikme hoolsuskohustusega seotud küsimused, s.o kas juriidilise isiku juhatuse liikme õigusvastane tegevus tõi kaasa kohustused ja kahju juriidilisele isikule, mis toob omakorda kaasa vastutuse juhatuse liikmele. Kahju hüvitamise esitamise õigus on juriidilisel isikul (pankrotihalduril) ja seadusega ettenähtud juhtudel võlausaldajatel. Haldur on hinnanud ettevõtet püsivalt maksejõuetuks alates 01.12.2013.a. ja leiab et juhatuse liige on pankrotiavalduse esitamisega hilinenud ja seega hoolsuskohustust rikkunud. Võimalike tagasivõitmise ja tagasinõuete esitamise võimaluste tuvastamiseks tuleb analüüsinud võlgniku majandustehinguid tervikuna, antud juhul haldur ettevõtte raamatupidamise alusdokumentidega pole saanud tutvuda, neid pole esitatud. Pangadokumentidega tutvumisel tuleks välja tuua ebatavapäraseid väljamakseid (sularaha väljavõtmised pangaautomaadist) juhatuse liikmele M.K. kokku 17951.-eurot, mille kohta puuduvad alusdokumendid ja selgitus mis otstarbeks kasutati rahalisi vahendeid ja ebatavapärane ostu –müügi tehingut Tarmek OÜ summas 18000.-eurot. Ebatavapärasena tundub 30.12.2013.a. väljamakse M.K.ile 1400.-eurot selgitusega ehitusmaterjalid, samas kui 27.12.2013.a. äriühing võõrandati uuele omanikule. Äriühingu pankroti välja kuulutamise korral pole välistatud juhatuse liikme vastu kahjutasu nõude esitamine seoses hoolsuskohustuse rikkumisega ja rahaliste vahendite mittesihipärase kasutamisega seonduvalt. Ajutine haldur peab märkima aruandes ka seda, kas võlgniku majandustegevust saab jätkata või tervendada, selles osas arvestades äriühingu finantsmajanduslikku seisundit, edasise majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimalused puuduvad. Aruandes tuleb anda arvamus, kas juhatuse liikmed on toime pannud kuriteoga tunnustega teo, selles osas märgib ajutine haldur et selliseid tehinguid ja tõendeid võlgniku majandustegevuses pole tuvastatud. Ajutine haldur täienduses kohtule selgitab, et kuna juhatuse liige õigeaegselt pankrotiavaldust ei esitanud siis KarS § 385.1 näeb ette vastutuse pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest. Võlgniku kohustused moodustavad vähemalt 51857,44 eurot, puudub likviidne vara mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada, haldur leiab et esinevad tagasivõitmise võimalused, kuid arvestada tuleb sellega, et menetluse käigus võivad selguda uued asjaolud, mis raskendavad tagasivõitmist. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine pankrotihaldur on praeguses menetluses leidnud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Aruandes olen välja toonud äriühinguga seotud probleemid ja seda et 3 (5)

2-14-20227 pankroti välja kuulutamine annab võimaluse võlgniku tehingute analüüsimiseks ja sellel teel rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kohtule esitatud ajutise pankrotihalduri aruande koostamisel on ajutine pankrotihaldur teinud alljärgnevaid toiminguid ja kandnud ajakulu järgmiselt:

2-14-20227 kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui X eurot (sh seaduses ettenähtud maksud v.a. käibemaks). Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule taotluse kulutuste ja tasu kindlaksmääramises summas X eurot, millest palus välja maksta riigi vahenditest X eurot ning X eurot võlgnikult. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tasu tuleb välja mõista vastavalt soovitule, tasu suurus on kooskõlas pankrotihalduri poolt tehtud töö mahu ja tema kutseoskustega. Tasu ja kulude suurusele ei ole vastuväiteid esitatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.