lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-13-53872/10

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.07.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-53872/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.07.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1462
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsÜS § 157 lg 1Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude ja muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumineVÕSRS § 9 lg 4AegumineTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 190Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotusTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselTsÜS § 158 lg 1Aegumise katkemine nõude tunnustamisega

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.07.2014, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-53872

Tsiviilasi

EV hagi HS vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 034/2003/5075 6000 eurot

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.02.2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

EV apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja EV (IK XXXXXXXXXX, viibimiskoht

XXXXXXXX XXXXXX, XXXXXXXX XX)

Kostja HS (sünd XX.XX..XXXX, elukoht XX

XXXXXXXXX XX, XXXX XX XXXXXXXX,

XXXXXXXX XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Helen Reinvart

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Jätta Harju Maakohtu 21.02.2014 otsus lõppjärelduses muutmata; muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 09.09.20262-26-13272/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-14026/34Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.08.20262-25-17177/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.08.20262-26-14672/4Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.08.20262-26-7274/8
Ringkonnakohtu menetluskulud jätta EV kanda.
4.Välja mõista EVlt 700 (seitsesada) eurot riigilõivu riigituludesse. mille tasumisest EV oli vabastatud hagi ja apellatsioonkaebuse esitamisel. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja menetluse käik

1.EV esitas 14.11.2013 hagi Harju Maakohtusse HS vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 034/2003/5075.
2.Hagejalt mõisteti Tallinna Linnakohtu 17.09.2002 otsusega kriminaalasjas nr 1/2-34/02 tsiviilhagi katteks kostja kasuks välja 94 406 krooni. Kohtulahendi täitmiseks esitas kostja 29.10.2003 täitmisavalduse. Täiteasi nr 034/2003/5057 on kohtutäitur Kristiina Feinmani menetluses. Hageja leidis, et sundtäitmine on aegunud. Aegumine algas 29.10.2003, kui täitedokument esitati täitmiseks ja nõue aegus 29.10.2013. Seega tuleb täitemenetlus lõpetada. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja nõue ei ole aegunud. Hageja suhtes täidetakse Tallinna Linnakohtu otsust, mis jõustus 09.10.2003. Kostja esitas kohtutäiturile 29.10.2003 täiteavalduse. Hageja tasus koos HS perioodil 05.01.2004 - 21.12.2007 kostjale kohtuotsuse alusel 36 950 krooni ja täiteasjad nr 034/2003/5076 ja 034/2003/5080 on lõpetatud. Hagejalt välja mõistetud 94 406 krooni suuruse rahalise kohustuse täitmiseks on algatatud 31.10.2003 täitemenetlus täiteasjas nr 034/2003/5075. Hageja on tasunud nõude katteks 3742,18 krooni ja jääk on 5794,47 eurot.
4.Kohustuse täitmisele esitamise ajal 29.10.2003 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kehtestas täitedokumentidest tulenevatele nõuetele 30-aastase aegumistähtaja. TsÜS § 157 lg 1 alates 05.04.2011 jõustunud redaktsiooni, millega lühendati jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaega 10-le aastale, rakendamiseks võttis seadusandja vastu VÕSRS § 9 lg 4, mille järgi TsÜS § 157 lg 1 aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne 01.03.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 01.03.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1. VÕSRS § 9 lg 4 ei sätesta, millisest ajahetkest alates tuleb hakata arvestama enne 01.03.2011 tekkinud kohtulahendist tulenevate nõuete aegumist, kuid tõlgendades VÕSRS § 9 lg 4 esimest lauset koosmõjus sama lõike teise lausega saab järeldada, et lühemat ehk 10-aastast aegumistähtaega tuleb arvestada alates 05.04.2011, sest vastasel korral ei oleks vaja olnud reguleerida olukorda, kui enne kehtinud pikem aegumistähtaeg lõpeks varem kui alates 05.04.2011 kehtima hakanud lühem

aegumistähtaeg. Sellise regulatsiooniga on soovitud aegumistähtaega lühendada ja samaaegselt vältida seda, et aegumistähtaeg kujuneks seadusemuudatuse tõttu pikemaks kui 30 aastat. VÕSRS § 9 lg 4 esimesest lausest ei tulene, et 10-aastast aegumistähtaega tuleks arvestada varasemast ajast kui 05.04.2011, sest nimetatud sätte eesmärgiks ei ole enne 01.03.2011 tekkinud veel aegumata nõuete aegunuks tunnistamine, vaid eesmärgiks on veel aegumata nõuete aegumistähtaja lühendamine.

5.Lisaks leidis kostja, et hageja oma 02.02.2011 pöördumises tunnustas nõuet TsÜS § 158 lg 1 mõttes. Isegi juhul, kui kohus leiab, et kostja vastuväide nõude aegumisele ei ole asjakohane, on nõude aegumine 02.02.2011 katkenud ja alates 03.02.2011 uuesti alanud ning nõue täiteasjas 034/2003/5075 aegub alles 03.02.2021. Esimese astme kohtu otsus
6.21.02.2014 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Kohus leidis, et Tallinna Linnakohtu 09.10.2003 jõustunud otsusega tunnustatud nõue ei ole aegunud. Perioodil 01.07.2002 - 04.04.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 sätestas, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg on 30 aastat. Alates 05.04.2011 kehtiva TsÜS § 157 lg 1 redaktsiooni kohaselt on see tähtaeg 10 aastat. Pikemalt aegumistähtajalt lühemale ülemineku rakendamist on reguleeritud VÕSRS § 9 lg-s 4. Selle lõike esimese lause kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele. Sellisena reguleerib nimetatud lause uue, lühema aegumistähtaja kehtimist tagasiulatuva toimega. VÕSRS § 9 lg 4 teise lause kohaselt, kui enne 01.03.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui VÕSRS § 9 lg 4 esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 01.03.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg-t 1. Teises lauses on seega üritatud reguleerida juhtumit, mil varem kehtinud 30-aastane aegumistähtaeg lõpeks lühemale tähtajale ülemineku tõttu võlausaldaja jaoks liiga vara. Teise lausega on püütud uut aegumistähtaega osal juhtudel pikendada.
8.Sellise tõlgenduse on andnud VÕSRS § 9 lg 4 kohaldamisele Riigikohus lahendis nr 32-1-116-13. VÕSRS § 9 lg 4 teise lause alusel on selgelt arusaadav seadusandja soov aegumistähtaja olulist lühenemist võlausaldaja huvides osaliselt tasakaalustada üleminekuperioodi kehtestamisega. Seetõttu on võimalik VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes järeldada, et enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 01.03.2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi. Eeltoodu alusel ei lõppenud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 29.10.2013 nagu leiab hageja. Nõude aegumistähtaeg lõppeks 05.04.2021. Hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks aegumise tõttu tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus
9.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada.
10.Maakohus on ekslikult leidnud, et kostja nõue ei ole aegunud. Kui muudeti TsÜS § 157, siis peaksid need muudatused laienema ka kohtuotsuse, mis oli tehtud 17.09.2002, täitmisele. Kehtiva seaduse järgi on hagejal õigus nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist 10 aastat pärast sundtäitmise alustamist.

Vastustaja seisukoht

11.Kostja palub jätta maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu põhjendused

12.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid otsust tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel osaliselt muuta põhjenduste osas. Maakohus on ekslikult aegumise ümberarvutamisel aegumise algusajaks nimetanud 05.04.2011, kuigi VÕSRS § 9 lg 4 seob selle 01.03.2011. Seega on ebaõige maakohtu seisukoht, et nõude aegumistähtaeg lõppeks 05.04.2021. Enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 01.03.2011 kulgema kümne aasta pikkune ja seega 01.03.2021 lõppev aegumistähtaeg.
13.Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõigust ja lähtunud Riigikohtu praktikast TsÜS § 157 lg 1 VÕSRS § 9 lg 4 kohaldamise osas.
14.TsÜS § 157 muudatused, millega lühendati jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaega 30 aastalt 10 aastale laienevad ka kohtuotsuse, mis oli tehtud 17.09.2002, täitmisele, kuid teatud üleminekuperioodiga. Pikemalt aegumistähtajalt lühemale ülemineku rakendamist reguleeriti VÕSRS § 9 lg-ga 4. Nimetatud sätte alates 05.04.2011 kehtiva sõnastuse kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lg 1 aegumise kohta sätestatut, s.o 10-aastast aegumistähtaega ka enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele, kuid juhul kui enne 01.03.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohane, s.o 30aastane aegumistähtaeg lõpeks varem kui eelnevalt nimetatud tähtaeg, s.o 05.04.2021, siis kohaldatakse aegumisele enne 01.03.2011 kehtinud TsÜS § 157 lõiget 1.
15.Käesolevas tsiviilasjas algas nõude aegumistähtaeg 09.10.2003. Kuna enne 01.03.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohane aegumistähtaeg ei lõpeks varem kui hetkel kehtiva TsÜS § 157 lg 1 esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldub TsÜS § 157 lg 1 kehtiv sõnastus ning nõude aegumistähtaeg on 10 aastat alates 01.03.2011.
16.Selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-2-1-4-14 tehtud kohtumääruse p-ga 11 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-116-13 tehtud otsuse p-dega 11-13, kus Riigikohus on TsÜS § 157 lg 1 ja 2 koostoimes VÕSRS § 9 lg-ga 4 tõlgendades leidnud, et enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 01.03.2011 kulgema kümne aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi. Menetluskulude jaotus ja selgitus
17.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
18.TsMS § 190 lg-te 2 ja 4 alusel tuleb EVlt välja mõista riigilõiv riigituludesse, mille tasumisest EV oli vabastatud - hagi esitamisel 350 eurot ja apellatsioonkaebuse esitamisel 350 eurot, see on kokku 700 eurot.
19.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Margo Klaar

Imbi Sidok-Toomsalu

Gaida Kivinurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-26-2037/20Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium