Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Anne Randjärv
Otsuse teatavakstegemise
4.07.2014 Rapla Kohtumaja kantselei kaudu
aeg ja koht Tsiviilasja number
2-13-43901
Hagi ese
Valduse rikkumisest tulenev nõue
Hagi hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Mats Arnik xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxx-xxxxxxx Esindaja: vandeadvokaat Natalia Suvorova Advokaadibüroo Legalia, e-post: [email protected]
esindajad
Kostja: Priidik Arnik xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx xxxx, xxx, xxxxxxxx xxx.xx (xxxxxxxxxxxx) Esindaja: vandeadvokaat Veljo Viilol Veljo Viiloli Advokaadibüroo, e-post: [email protected]
Istungi toimumise aeg
23.05.2014
Hagi rahuldada. Kohustada Priidik Arnik’ut lõpetama Mats Arnik’u valduse rikkumine T-R kinnistul (registriosa nr.xxxxxx) asukohaga xxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx ja likvideerima kinnistu põhjapoolses osas tema poolt tehtud ebaseaduslikud ehitised, s.h poollagunenud ja põlengukahjustustega hoone. Kui kostja ei täida ebaseaduslike rajatiste likvideerimiskohustust mõistliku aja jooksul, on hagejal õigus vajalikud toimingud ise teostada ja nõuda kostjalt lammutus - ja koristuskulude hüvitamist pooles ulatuses.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud kannab kostja, v.a kostja õigusabikulud ja ekspertiisikulud, millised tuleb jätta riigi kanda. Hagejal on õigus 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates taotleda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja seisukoht Hagejale kuulub xxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxx T-R kinnistu, kus asuvad tema elu - ja abihooned. 1990-ndatel aastatel rajas Priidik Arnik kostjale kuuluval kinnistul endise sepikoja kohale omavoliliselt ja õigusliku aluseta ehitise, kus ta enne xxx xxxxxxxxxxxxx paigutamist elas ja mida ta peale A elama asumist on kasutanud päevasel ajal. Nimetatud ehitise ümber rajas kostja ebaseaduslikult ümarpalkidest piirde. Rapla Maakohtu 26.09.2002 otsusega /t.l.7-8/ kohustati kostjat piirdeaed kui ebaseaduslik ja omavoliline ehitis kõrvaldama, millist kohustust kostja ei täitnud. 26.01.2013 toimunud tulekahjus põles Priidik Arniku poolt endise sepikoja kohale tehtud omavoliline ehitis. 5.02.2013 on Kohila Vallavalitsus andnud hagejale ja kostjale soovituse poollagunenud ja põlengukahjustustega hoone lammutada, kui ohtlik ja vaadet risustav. Hageja on saatnud kostjale 8.02.2013 ja 10.06.2013 teatised /t.l.9,10/ hoone lammutamiseks. Kostja teadetele reageerinud ei ole, vaid jätkab hagejale kuuluval kinnistul ebaseaduslikku ehitustegevust. Hageja on pöördunud ehitiste lammutamisega tegeleva firma poole, kuid firma keeldub ilma kohtuotsuseta töid alustamast. Ise hageja kostja poolt loodud rajatisi puutuda ei julge, kuna kostja on ähvardanud teda tappa ning rikkunud tema põllutöömasinaid.
Hageja taotleb kostja kohustamist lõpetada tema valduse rikkumine ja kõrvaldada hagejale kuuluva kinnistu põhjapoolsest osast ebaseaduslikult ehitatud puidust poolpõlenud ja poollagunenud ehitis. Juhul, kui kostja hoone kõrvaldamiskohustust ei täida, palub hageja luba nimetatud toimingu tegemiseks ja õigust lammutamiskulud sisse nõuda kostjalt. Kostja seisukoht Kostja möönab, et hoone põlenud osa tuleks lammutada ja sellega ta ka tegelevat. Kuna tal on praegu käsi haige,võtab see töö aega. Kogu hoone lammutamist kostja vajalikuks ei pea, samuti jääb kostjale arusaamatuks, miks ta ei võiks käia ja tegutseda T-R kinnistul, mis on tema kodukoht. Kostja arvates on tal sellele kinnistule sama suur õigus kui vennal, kuigi viimane on selle endale saanud. Kostjal on seal oma asjad, mida tal ei ole käesoleval ajal kuhugi viia. Venna masinid ei ole tema rikkunud, vend valetab tema peale. Kostja esindaja on seisukohal, et puuduvad õiguslikud vastuväited hageja nõudele põlenud hoone lammutada, kuid esindaja hinnangul oli poolte vahel suuline kinnistu kasutusõiguse leping, mistõttu ei ole tegemist omavolilise ja ebaseadusliku ehitisega. Hageja on kohtuistungil kinnitanud, et ei keelanud kostjal kinnistul viibimist ja kuna puudus selgesõnaline kokkulepe, mida kostja kinnistul teha tohib, ei olnud välistatud tema poolt sinna ka ajutise ehitise püstitamine. Seega oli kostjal hoone püstitamiseks hageja vaikiv nõusolek, mistõttu tuleb hoone lammutamise kulud jätta hageja kanda. Käesoleval ajal kostjal kinnistul viibimiseks omaniku luba puudub, mistõttu puuduvad õiguslikud vastuväited nõudele valduse rikkumise lõpetamiseks. Esindaja hinnangul võiks hageja anda vennale mingi osa maast kasutada, et suhteid parandada. Kostja on nõus lagunenud ja põlenud hooneosa lammutama, kui käsi paraneb. Seetõttu oleks mõistlik anda talle pikem tähtaeg kohustuse täitmiseks. Kohtu seisukoht Kohus nõustub kostja esindaja seisukohaga, et kostjal oli T-R kinnistule asumiseks ja endisele sepikojale juurdeehituse tegemiseks hageja vaikiv nõusolek, mida kinnitab hageja kohtuistungi antud selgitus: „ Alguses ei olnud sellist juttu tema poolt, et ta tahab elada, tahtis kuuri või panipaika, kuhu saab asjad panna, nt jalgratta....Siis hakkas juurde ehitama, tuli teine korrus peale ja küttekolle tuli sisse ning hakkas talveks sisse sättima ennast. Ta jäi elama sinna ja elas seal niikaua, kui talvel see hoone põlema läks. Vaikviv nõusolek oli minu poolt“ /t.l.52/. Eeltoodust tulenevalt on õige ka see kostja esindaja seisukoht, et lammutuskulude jätmine üksnes kostja kanda ei oleks kõnesoleval juhul õiglane. Juurdeehitus oli tehtud omaniku vaikival nõusolekul, mistõttu lasub ka temal vastutus kinnisasjal toimuva suhtes. Seega oli kostjal T-R kinnistule (mis on nii hageja kui kostja sünnikodu) asumiseks omaniku suuline luba ja seal tegutsemiseks omaniku vaikiv nõusolek kuni ajani, kui kostja tegevus hakkas
hagejat häirima: „Piirdeaiaga hõivas ta mu marjapõõsate istanduse ja ehitas oma maatükile aia ümber ning mind hakkas segama see aed.....Peale seda, kui kohus käskis aia ära lõhkuda, valas mulle kunstväetist traktori paaki ja siis hakkasid pihta need muud asjas ja me ei suhelnud enam “/t.l.52/. Eelkirjeldatud ajast alates (ca aastast 2001) kostjal T-R kinnistul viibimiseks ja tegutsemiseks omaniku luba puudub ja hageja nõue, kohustada kostjat valduse rikkumine lõpetada, on põhjendatud ja seaduslik. AÕS § 68 lg 1 järgi on omanikul õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Kohtumenetluse vältel on kostja üles näidanud täielikku mõistmatust hageja kui kinnisasja omaniku õiguste ja sellest tulenevate nõudmiste suhtes, mistõttu kontrollis kohus kostja arusaamisvõimet kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kaudu. Ekspertiisiaktist nähtuvalt /t.l.123/ on Priidik Arnik kestvalt võimeline oma tegusid juhtima ja nende tähendusest aru saama. Seega on kostja arusaamisvõimeline isik ja kohtul on võimalik teda kohustada lõpetama hageja omandiõiguse rikkumine ning kõrvaldama senise rikkumise tagajärjed. Kuna poollagunenud ja põlengukahjustustega hoone, mille suhtes Kohila Vallavalitsus on andnud lammutamissoovituse /t.l.11/, kerkis hageja vaikival nõusolekul, tuleb lammutuskulud kanda pooltel võrdsetes osades. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab kõnesoleva asja menetluskulud kostja, v.a ekspertiisikulud ja kostja õigusabikulud, millised tuleb jätta riigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.