Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
3. juuli 2014. a Tartu
Tsiviilasja number
2-14-6171
Tsiviilasi
K.K. avaldus lähenemiskeelu kohaldamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 28. aprilli 2014. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vilmar Valdna määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): Vilmar Valdna (isikukood: XXX; elukoht: Tartu XXX ), esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik Vastustaja (avaldaja): K.K. (isikukood: XXX; elukoht: Tartu XXX ), esindaja vandeadvokaat Eve Laine
esindajad
Menetluskulude jaotus
Maakohtus kantud menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Avaldustest nähtuvalt on puudutatud isik avaldaja elu häirinud. Eeltoodust saab järeldada, et avaldaja eraelu puutumatus on olnud puudutatud isiku tegevuse tõttu oluliselt häiritud ning see häirimise oht on olemas ka edaspidi. Seetõttu on vajalik VÕS § 1055 lg-s 1 sätestatud isikuõiguste kaitse abinõude kohaldamine. Kuivõrd VÕS § 1055 alusel kohaldatava lähenemiskeelu näol on tegemist preventiivse deliktiõigusliku kaitseabinõuga (abinõude kogumiga), mille eesmärk on tagada, et isik, kelle suhtes lähenemiskeeldu kohaldatakse (lähenemiskeelu adressaat), ei rikuks tulevikus lähenemiskeeluga kaitstava isiku isikuõigusi, oli kohus seisukohal, et lähenemiskeelu kohaldamise avaldus tuleb rahuldada. Asjas on tõendatud, et Vilmar Valdnat on kriminaalkorras karistatud K.K. le kehavigastuste tekitamise eest ning temalt on välja mõistetud 5500 krooni Tartu Maakohtu 22.10.2009 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-15018. Rahaline karistus on asendatud vangistusega 29 päeva 05.03.2012 Tartu Maakohtu määrusega kriminaalasjas 1-09-15018. Vilmar Valdna on korduvalt K.K. ga erinevaid sidekanaleid kasutades kontakti luua soovinud. Vilmar Valdna on menetluses märkinud, et lähenemiskeelu kohaldamine riivab tema õigusi lapsele, asjadele ja elamispinnale. Seega on Vilmar Valdnal ilmselge huvi läheneda avaldajale ning temale kuuluvale kinnisasjale K.K. tahte vastaselt, mistõttu on K.K. l õigus eraelu puutumatuse tagamiseks taotleda Vilmar Valdna suhtes lähenemiskeelu kohaldamist. Puudutatud isik on selgitanud kohtuistungil, et hoopis avaldaja on tema suhtes vägivaldselt käitunud. Samas aga ei ole puudutatud isik soovinud isikuõiguste kaitseks abinõusid kohaldada. Vaatamata asjaolule, et Vilmar Valdna eitab ebatsensuursete sõnumite saatmist K.K. le, oli kohus seisukohal, et sõnumite sisust on üheselt järeldatav sõnumite saatja isik. Last ning avaldaja uut elukaaslast puudutavad märkused sõnumites (sh ajal, mil laps viibib puudutatud isiku juures) ning puudutatud isiku varasem käitumine avaldaja suhtes annavad aluse lähenemiskeelu kohaldamise taotlemiseks. Puudutatud isiku väide, et puudub reaalne oht, ei ole asjakohane. Kuna lähenemiskeelu kohaldamine on preventiivne isikuõiguste kaitse abinõu, piisab lähenemiskeelu kohaldamiseks sellest, kui esineb mõistlikult piisavaks hinnatav oht isikuõiguste rikkumisele. Ohu tegelik olemasolu või ründe realiseerumine ei ole tingimata vajalik. Kohus märkis, et puudutatud isik ilmselt ei mõista, et avaldaja eraelu puutumatus on õigushüve, millele riik pakub seadusest tulenevat kaitset. K.K. on korduvalt avaldanud, et ta ei soovi Vilmar Valdnaga suhelda, kuid mõistab, et poolte ühise lapse tõttu on see teatud ulatuses möödapääsmatu. Seega esineb oht, et Vilmar Valdna läheneb K.K. isikule või temale kuuluvale kinnistule, samuti saadab talle lühisõnumeid või e-kirju jms ka edaspidi. Eeltoodust lähtuvalt ja arvestades asjaolu, et Vilmar Valdnal ja K.K. l on ühine alaealine laps, tuleb K.K. avaldus rahuldada osaliselt, kuid Vilmar Valdnal tuleb lubada kontakteeruda K.K. ga telefoni teel või e-posti vahendusel üksnes küsimustes, mis puudutavad poolte alaealise lapse hooldusõigust. Kohus leidis, et Vilmar Valdna suhtes tuleb kohaldada lähenemiskeeldu tähtajaga kaheksateist kuud alates käesoleva määruse tegemisest ja Vilmar Valdnal tuleb keelata: läheneda K.K. le lähemale kui 50 meetrit; läheneda K.K. le kuuluvale kinnistule asukohaga XXX Tartu lähemale kui 50 meetrit; kontakteeruda K.K. ga telefonikõnede, SMS-ide, tava- ja elektronposti vahendusel. Kohus leidis, et avaldaja taotletud tähtaeg kolm aastat on poolte senist käitumist arvestades põhjendamatu. Sedavõrd pika aja jooksul võib poolte elukorraldus ning käitumine oluliselt muutuda. K.K. eraelu on olnud Vilmar Valdna tegevuse tõttu seni häiritud ning see häirimise oht on kohtu hinnangul olemas ka edaspidi, kuivõrd Vilmar Valdna ei ole seni vaatamata kokkulepetele K.K. kinnistult enda isiklikke asju ära viinud. Seetõttu on VÕS § 1055 lg 1 sätestatud isikuõiguste kaitse abinõude kohaldamine põhjendatud. Kohus oli seisukohal, et arvestades arvukaid tekstisõnumeid ning pöördumisi erinevate suhtlemiskanalite vahendusel, on põhjendatud kohaldada lähenemiskeeldu 18 kuuks alates määruse tegemisest. Kohus oli seisukohal, et selline piirang ei kahjusta põhjendamatult Vilmar Valdna õigusi ega ole ka
ebaproportsionaalne. Kohus selgitas, et tähtaja möödudes ja vajaduse säilimisel on avaldajal võimalik uue avaldusega kohtu poole pöörduda. Sel juhul hindab kohus, kas keelu kohaldamine on jätkuvalt õigustatud. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste enda kanda.
Vastuväidete kohaselt: 1) leiab vastustaja, et V. Valdna 2009. a kriminaalkorras süüdimõistmine K. K tekitatud kehavigastuse tekitamise eest ning V. Valdna korduvad katsed erinevate sidekanalite vahel kontakti luua, on sellised asjaolud, millest kogumis tuleneb oht avaldaja isikule kohtulahendi hetkel. Maakohtule esitatud PPA Lõuna prefektuuri 07.03.2014 vastusest teabenõudele,
nähtub, et alates 01.01.2009 on politseis registreeritud kokku 12 K. K ja V. Valdnaga seotud juhtumit, millest enamik seondub alkoholijoobes V. Valdna poolt K. K suhtes toimepandud vägivallategudega. Avaldaja on esitanud asjaolud, millest lähtuvalt ta tunnetab V. Valdnalt enda kehalisele, eraelu ja kodu puutumatusele lähtuvat ohtu, seega on lähenemiskeelu kohaldamine põhjendatud; 2) ilmneb vastustaja head nime, vaba eneseteostust, eraelu puutumatust ja muid isikuõigusi rikkuv käitumine selgesti V. Valdna poolt vastustajale saadetud arvukates tekstisõnumites (SMS-id tl 43-56; Skype ́i sõnumid tl 137-139). Skype ́i sõnumite väljatrükkidest (tl 137-139) on selgelt tuvastatav, et need on saadetud V. Valdna poolt. AS EMT päringuvastusest (tl 122127) nähtub, et OÜ-le Goldstern kuuluva telefoninumbri XXX kasutajaks perioodil, kui avaldajale on saadetud tl 43-56 olevad sõnumid, oli Vilmar Valdna; 3) leiab vastustaja, et isikul on õigus oma isikuvabaduste kohtulikule kaitsele ka sel juhul, kui isik ise enda kaitseks abinõusid tarvitusele võtta ei oska või ei suuda; 4) on väär kaebuse esitaja väide, et vaatamata korduvatele palvetele ei ole K. K lasknud tal XXX asuvalt kinnistult asju ära tuua. K. K ei ole kunagi keelanud V. Valdnal oma asju ära viia, kuid on seadnud tingimuseks, et see toimuks eelnevalt kokkulepitud ajal, mil K. K saaks tagada kolmanda isiku kohaloleku. Sellist ettepanekut ei ole V. Valdnalt tulnud; 5) ei nõustu vastustaja kaebuse esitaja seisukohaga, et avaldaja isikuõiguste kaitseks oleks piisanud üksnes suhtlusvahendite kasutamise keelamisest. Lähenemiskeeld kinnistule on hädavajalik, kuna V. Valdnast lähtuv oht K. K eraelu riiveks on just elukohas kõige suurem. Lähenemiskeeld kinnistule ei piira ülemääraselt V. Valdna õigusi ega ole ebaproportsionaalne.
Alusetu on puudutatud isiku väide, et K.K. isikuõiguste rikkumised on toimunud väga ammu ning seetõttu ei ole alust lähenemiskeelu kohaldamiseks käesoleval ajal. Puudutatud isik on rikkunud avaldaja isikuõigusi korduvalt pikema aja jooksul ning lähenemiskeelu kohaldamise aluseks ei ole ainult 2009. a K.K. le tekitatud kehavigastused. Tsiviilasja toimikus on Politsei- ja Piirivalveameti vastus teabenõudele (I kd, tl 77), milles on välja toodud andmed alates 01.01.2009. a K.K. ja Vilmar Valdnaga seotud juhtumite registreerimise kohta. Politsei- ja Piirivalveameti teatise kohaselt on Vilmar Valdna kasutanud K.K. suhtes vägivalda 19.05.2009. a (registreeritud kaks juhtumit), 13.06.2009. a, 16.06.2010. a, 01.07.2010. a, 28.06.2011. a, 03.08.2012. a ja 07.09.2013. a. 13.12.2010. a, 25.12.2012. a on politseis registreeritud juhtumid, kus Vilmar Valdna skandaalitses ja märatses XXX kinnistul. 14.04.2014. a kohtuistungil avaldas avaldaja esindaja, et 07.03.2014. a, kui menetlusosalised lahkusid istungilt, soovis puudutatud isik lapsega kokku saada. Puudutatud isik pidi õhtul lapse tagasi tooma. Last ära ei toodud. Avaldaja läks lapsele järele, kuid asi lõppes sellega, et avaldaja sai jalale haava, mida tuli õmmelda. Arvestades Vilmar Valdna poolt saadetud sõnumite sagedust ning nende sisu, saab väita, et ka mobiiltelefoni sõnumid rikuvad K.K. isikuõigusi. Seega on puudutatud isik avaldaja suhtes toime pannud mitu tema isikuõiguste rikkumist ning rikkumised on toimunud pikema aja jooksul ja on kestvad. Rikkumised on toimunud ka pärast 2009. a, mil puudutatud isik mõisteti süüdi K.K. le kehavigastuste tekitamise eest. Ringkonnakohtu arvates on lähenemiskeelu kohaldamiseks alus, kui avaldaja isikuõiguste rikkumised on toimunud pidevalt pikema aja jooksul. Maakohus on lähenemiskeelu määramisel arvestanud puudutatud isiku käitumist ja pidevaid kallaletunge, tema suhtes algatatud kriminaalmenetlust ning sõnumite teel pidevalt saabuvaid solvanguid ja ähvardusi avaldaja aadressil, samuti vajadust vältida avaldajale ähvarduste elluviimisega tekkida võivat kahju. Ringkonnakohtu hinnangul on ahistava tegevuse korduvus argumendiks lähenemiskeelu seadmiseks. Ringkonnakohus leiab, et esitatu on piisav tõendamaks reaalset ohtu avaldaja elule ja tervisele. Seega on maakohus õigustatult kohaldanud lähenemiskeeldu ning samuti keelanud kontakteeruda K.K. ga telefonikõnede, SMS-ide, tava- ja elektronposti vahendusel, v. a küsimustes, mis puudutavad poolte alaealise lapse hooldusõigust või Vilmar Valdna isiklike asjade äraviimist XXX kinnistult. Ringkonnakohtu hinnangul on lähenemiskeelu kohaldamine käesoleval juhul vajalik ja proportsionaalne.
saada. 07.03.2014. a kohtuistungil palus kohus esitada puudutatud isikul nimekiri nende asjade kohta, mida puudutatud isik soovib kätte saada. Puudutatud isik vastas, et ta ei ole suutnud koostada asjadest nimekirja. 07.03.2014. a kohtuistungil fikseeris kohus, et puudutatud isikul on võimalik asjad ära viia 11-13. aprillil kell 09.00-16.00. Avaldaja oli nimetatud kuupäevade ja kellaaegadega nõus. Eeltoodust tuleneb, et avaldaja ei ole kunagi takistanud puudutatud isikul asjade järele minna. Avaldaja soovis, et puudutatud isik läheks asjadele järele kindlatel kuupäevadel ja kellaaegadel, et avaldaja saaks selleks ajaks kodust lahkuda või kutsuda koju kolmanda isiku. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et asjade äraviimine XXX kinnistult on viibinud puudutatud isiku enda tegevuse ja käitumise tõttu.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.