Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-12-22828
Otsuse tegemise aeg ja koht
03. juuli 2014. a, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Viljo Junolainen
Kohtuasi
D. R. hagi korteriühistu Kohtla Mai vastu 06.04.2012. a üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks Hagihind: 1 595 eurot
Viimase toimumise aeg enetlusosalised
kohtuistungi 11. juuni 2014. a Hageja:
D. R. (IK xxx, elukoht: xxx, e-post: [email protected] )
Kostja:
Korteriühistu Kohtla Mai (RK 80025056, aadress: Puru tee 94, 31024 Kohtla-Järve)
Kostja esindaja:
advokaat Margus Kiir, Advokaadibüroo, [email protected] )
JeweLex e-post:
Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.
Viru Maakohtu menetluses on D. R. hagi korteriühistu Kohtla Mai vastu 06.04.2012. a üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kohtuistungil 06.04.2014. a võttis kostja hagi õigeks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ja õiguslikult põhjendatud MTÜS § 24 lg 1, mis sätestab, et kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. 06.04.2012. a üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti MTÜS § 20 lg 3.
TsMS § 174` lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 12.06.2014. a. Hageja menetluskulude suurus on 514,95 eurot (riigilõiv kokku 319,55 eurot, tunnistajatasu 170,40 eurot ja tõlkekulu 25 eurot). Kostja esitas menetluskulude nimekirja 12.06.2014. a. Kostja menetluskulude suurus on 1 595 eurot (õigusabiteenus 24.07.2012. a summas 1 152 eurot, õigusabiteenus 08.05.2014. a 227 eurot ja õigusabiteenus 12.06.2014. a 216 eurot). Kostja leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta hageja enda kanda, sest kostja soovis menetluse lõpetamist kompromissiga, millest hageja põhjendamatult keeldus. Lisaks ei olnud 11.06.2014. a toimunud kohtuistungiga seonduvad kulud vajalikud ja põhjendatud, st puudus vajadus kohtuistungi jätkumiseks peale kostja õigeksvõttu. Seega on hageja kantud tunnistajatasu ja kulud tõlgile seotud ainult hageja sooviga istungit jätkata. Hageja leiab, et 24.07.2012. a arve alusel tasutud õigusabikulu 1 152 eurot ei ole põhjendatud, sest raha on makstud isikule, kes ei saa olla kohtus lepinguline esindaja (TsMS § 218). Kostja muud menetluskulud pole samuti põhjendatud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kasuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti ning lõige 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus jätab poolte menetluskulud nendi endi kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jäta kulud poolte endi kanda ka juhul, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes ebamõistlik. Pooled vaidlevad juba alates 2011. aastast erinevates kohtumenetlustes üldkoosoleku otsuste kehtivuse üle. Kohtule teadaolevalt on KÜ-s Kohtla Mai põhilisteks vaidluste punktiks see, kes on korteriühistu juhatuses ja kes mitte. Olenemata kohtus käimisest ja kohtus tehtud lahenditest, kutsutakse kokku üldkoosolekuid, kus kutsutakse tagasi ja valitakse juhatuse liikmeid (juhatus, kus on D. ja T. R.d, ning juhatus, kus on S. T.) ning sellise olukorra tekitajad on nii D. R. kui ka hetkel korteriühistu Kohtla Mai juhatuse liikmeks valitud S. T.. Seega on menetlusosalised ise ebamõistlike kulude põhjustajateks ning õiglane ja põhjendatud on jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohus märgib kostjale, et kostja võttis hagi õigeks vaid seetõttu, et kohtuistungile eelnenud päeval (10.06.2014. a) oli juhatus (sh D. R. ja T. R.) järjekordselt tagasi kutsutud ning valitud uus juhatus (S. T., L. P. ja
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.