AS Regum (pankrotis) pankrotimenetlus. Pankrotihalduri vabastamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 21. aprilli 2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Pankrotihaldur Urmas Trossi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja: pankrotihaldur Urmas Tross Puudutatud isikud: 1) AS Regum (pankrotis, registrikood 10172883) 2) AS Regum (pankrotis) pankrotitoimkond Urmas Ustav, Aivar Liibak, Aleksei Nikolajenko, August Käära, Magnus Braun
esindajad
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
21.aprilli 2014 määrus muutmata.
Menetluskulud
Menetluskulud ringkonnakohtus Urmas Trossi kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule
päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
jätta
pankrotihaldur
Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
1.Tartu Maakohtu 29. aprilli 2013 määrusega kuulutati välja AS Regum (pankrotis) pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Urmas Tross. 11.06.2013 toimunud pankrotitoimkonna koosolekul võeti vastu otsus otsustada kindlustuslepingu sõlmimine esimesel võimalusel vastavalt pankrotihalduri poolt esitatavatele pakkumistele. 09.08.2013 toimus põleng AS-le Regum (pankrotis) pankrotivaraks olnud hoonestatud tootmismaal. Põlengust hävis hoonest umbes 50%. Põlengu toimumise ajal oli pankrotivaraks olnud hoonestatud tootmismaa kindlustamata. 21.08.2013 esitas pankrotihaldur kohtule aruande võlgniku vara kindlustamise kohta pankrotimenetluses. 27.08.2013 toimunud pankrotitoimkonna koosolekul otsustati, et pankrotihaldur Urmas Tross ei ole täitnud seadusest tulenevaid pankrotihalduri kohustusi, jättes vastuolus PankrS § 22 lg 2 p-ga 3, § 55 lg-dega 1-3 ja § 124 lg-ga 1 võlgniku vara suhtes sõlmimata kindlustuslepingu ning seeläbi tagamata võlgniku vara säilimise. Pankrotitoimkond otsustas Urmas Trossi pankrotihalduri kohustusest vabastamise otsustamise edasi lükata. 04.09.2013 teavitas pankrotihaldur kohut ja pankrotitoimkonda, et usalduse puudumise tõttu toimkonna poolt ei soovi ta haldurina jätkata. 10.10.2013 esitas AS Regum (pankrotis) juhatuse liige Mihhail Apurin kohtule taotluse pankrotihaldur Urmas Trossi vabastamiseks. Maakohus jättis 09.12.2013 määrusega avalduse menetlusse võtmata. 12.03.2014 toimunud pankrotitoimkonna koosolekul otsustati taotleda kohtult pankrotihaldur Urmas Trossi kohest vabastamist. 12.03.2014 esitas pankrotihaldur Urmas Tross kohtule taotluse kohtuliku järelevalve teostamiseks PankrS § 69 alusel. 31.03.2014 esitas AS Swedbank Justiitsministeeriumile kaebuse pankrotihaldur Urmas Trossi tegevuse peale. 15.04.2014 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul otsustati vabastada pankrotihaldur Urmas Tross ja kinnitada pankrotihalduriks Indrek Lepsoo.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Tartu Maakohus vabastas 21. aprilli 2014 määrusega Urmas Trossi AS Regum (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest ja nimetas pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. Maakohtu põhjenduste kohaselt on pankrotihaldur Urmas Tross jätnud sõlmimata võlgniku vara kindlustamiseks kindlustuslepingu ning seda ka pärast võlgniku pankrotitoimkonnalt 11.06.2014 vastava korralduse saamist. Pankrotihaldur pidi koheselt pärast tema AS Regum (pankrotis) ajutiseks halduriks nimetamist olema teadlik asjaolust, et AS Regum (pankrotis) pankrotivara hulka kuuluvat hoonestatud kinnistut kasutab rendilepingu alusel rentnik, kelle majandustegevuse raames käideldakse kergesti süttivaid materjale. Eeltoodust tulenevalt oleks pankrotihaldur pidanud pöörama erilist tähelepanu vara säilimise tagamisele, sh kindlustamisele. Pankrotivara valitsemisena pankrotivara säilitamiseks tuleb pidada ka võlgniku vara kindlustamist. Vara kindlustamine tagab üldjuhul selle, et vara suhtes kindlustusjuhtumi esinemisel maksab kindlustusandja õigustatud isikule kindlustushüvitise. Kohus leiab, et taolise tegevusetusega on pankrotihaldur Urmas Tross olnud oma ülesannete täitmisel hooletu ja jätnud täitmata kohustuse tagada pankrotivara säilimine. Pankrotihalduri väited, mh et pandipidaja oleks pidanud ise
pandieseme kindlustama, ei kuulu pankrotihalduri tegevuse hindamisel arvesse võtmisele. Samuti ei ole tõendamist leidnud asjaolu, et pankrotivaras puudusid rahalised vahendid, mille arvel tasuda kindlustusmakseid või, et pankrotihaldur oleks vastavate rahaliste vahendite saamiseks pöördunud pankrotitoimkonna poole. AS Regum (pankrotis) pankrotitoimkond on 12.03.2014 ja võlausaldajate üldkoosolek 15.04.2014 võtnud vastu otsuse vabastada pankrotihaldur Urmas Tross pankrotihalduri kohustuste täitmisest. PankrS § 56 lg 2 kohaselt peab halduril olema kohtu ja võlausaldajate usaldus. Taolise usaldamatuse õhkkonnas ei pea kohus võimalikuks pankrotihaldur Urmas Trossi jätkamist AS Regum (pankrotis) pankrotihalduri ülesannete täitmisel. Kohus leidis, et PankrS § 68 lg 2 alusel tuleb pankrotitoimkonna ja võlausaldajate üldkoosoleku otsuse alusel pankrotihaldur Urmas Tross vabastada AS Regum (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Uueks pankrotihalduriks tuleb nimetada Indrek Lepsoo. Asjas kogutud materjalid on piisavad pankrotihaldur Urmas Trossi vabastamiseks ja kohus ei pidanud vajalikuks täiendava järelevalve läbiviimist.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Pankrotihaldur Urmas Tross esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 21. aprilli 2014 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, mille alusel puuduvad tõendid, et menetlusest vabastatud haldur oleks oma kohustusi täitnud hooletult ning jätnud tagamata pankrotivara säilimise. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei ole uue halduri määramine põhjendatud menetlusökonoomia seisukohast. Uus halduri tasu ja kulud on menetlusele koormavad. Halduri rikkumiste osas saab kohus võtta seisukoha ka haldurit vabastamata; 2) oli ajutine haldur perioodil 03.04.2013 - 29.04.2013 vara säilimise kohustuse täitnud, arestinud vallasvara ja andnud selle juhatuse liikme hoiule. Juhatuse liige oli andnud lubaduse lahendada ka kindlustuse küsimuse. Pankrotivara oli omakorda antud 12.03.2013 rendilepingu alusel OÜ-le Chemko. Rentnikul ei olnud rendilepingu kohaselt kindlustuse kohustust, samas oli vara hoidmise ja säilitamise kohustus. Menetluse alustamisel olid hooned piiratud aiaga ja väidetavalt elektroonilise valve all. Pank ja liisinguandja teadsid rahaliste vahendite puudumisest ja kindlustuse lõppemisest alates märtsist 2013. Sõlmitud laenu- ja liisinglepingute alusel oli varakindlustuse sõlmimise kohustus AS-l Regum (pankrotis), samas oli ka pangal ja liisinguandjal õigus sõlmida AS-i Regum (pankrotis) asemel kindlustusleping AS Regum (pankrotis) nimel ja vara arvelt. Ergo ja AS Regum (pankrotis) vahel 22.03.2013 lõppenud kindlustuslepingu kohaselt oli vara madala tuleohtlikkusega. Ajutine haldur iseseisvalt ei oma volitusi võlgniku nimel tehingute tegemiseks; 3) oli haldur perioodil 29.04.2013 - 29.05.2013 oma kohustused täitnud. 29.05.2013 takistasid kindlustuslepingu sõlmimist kindlustatava vara jätkuv ebaselgus, rahaliste vahendite puudumine, kindlustamisel vajaminevate hoonet puudutavate dokumentide puudumine. 29.05.2013 oli kindlustuse sõlmimiseks olemas halduri volitused, samuti töökorras ning sisse lülitatud tulekahjusignalisatsioon väljundiga turvafirma häirekeskusesse; 4) oli haldur perioodil 29.05.2013 - 05.08.2013 oma kohustused täitnud. 11.06.2013 toimus esimene toimkonna koosolek, kus haldur teatas, et vara on olnud kindlustatud kuni märtsi lõpuni. Haldur eelduslikult rääkis või vähemalt oleks pidanud rääkima ka takistustest. Toimkonna koosolekul otsustatu kajastas endas tingimust – võtta pakkumised esimesel võimalusel, mitte koheselt. Toimkonna liikmetele oli teada või vähemalt pidi olema teada AS Regum olukord,
sh raha puudumine. 30.06.2013 seisuga oli võimalik eristada lõpuks kindlustusobjektina vara, mis kuulus AS-le Regum (pankrotis). Samas oli veel ebaselge kindlustuse jaoks vajalike tehnilise dokumentide (nt kasutusloa) küsimus. 05.08.2013 oli kindlustuspakkumiste võtmiseks ettevalmistused tehtud. Haldur koos rentnikuga asusid kindlustuse saamiseks tegutsema; 5) oli haldur perioodil 05.08.2013 – 09.08.2013 oma kohustused täitnud. 05.08.2013 oli rentnik pöördunud oma kindlustusagendi poole ning varasemalt kokkulepitult halduri ja rentniku poolt paralleelselt kindlustuspakkumiste võtmiseks puudus vajadus. 08.08.2013 pöördus haldur rahaliste vahendite saamiseks liisinguandja poole, kes vastas 21.08.2013 eitavalt. 09.08.2013 toimus põleng; 6) on haldur täitnud oma kohustusi vara valitsemisel ja säilitamisel, sh ka kindlustuse lahendamiseks parima hoolsusega. Haldur ei olnud tegevusetu, vaid täitis oma kohustusi PankrS § 55 lg-de 1-3, § 124 lg 1 alusel koostöös rentnikuga. Toimkond oli informeeritud olukorra käigust. Kindlustuslepingu sõlmimata jäämine enne 09.08.2013 oli eelkõige tingitud vara väljaselgitamise venimisest, kasutamise ebaselgusest, rahaliste vahendite puudumisest, kindlustuseks vajalike dokumentide ja tingimuste täitmise keerukusest. Samuti põlengust kui õnnetusjuhtumist, mille tekkimine ei sõltunud haldurist ega rentnikust; 7) ei olnud haldur teadlik ega pidanudki olema teadlik kergestisüttivatest materjalidest. Haldur oli AS Regum (pankrotis) juhatuse ja töötajate poolt informeeritud, et kasutatakse madala tuleohtlikkusega materjale. Sama oli märgitud ka 22.03.2013 lõppenud kindlustuspoliisil ja oleks märgitud ka uues kindlustuslepingus; 8) põhjustas tulekahju lahtituleku tagajärjel pihustunud kõrgetemperatuurilise termoõli süttimine reageerimisel õhuhapnikuga (13.02.2013 Politsei- ja Piirivalveameti akt). Akti kohaselt oli tegemist ühe lindipressi torustikuga, mis kuulus põlengu ajal liisingule. AS Regum (pankrotis), OÜ Chemko ja pank saavad esitada nõude VÕS § 1056 alusel liisinguandja vastu. Panga/liisinguandja esindaja on käitunud liisinguesemetega majanduslikult ebaotstarbekalt ja pärast põlengut ainult süüdistanud; 9) oleks maakohus pidanud algatama kohtuliku järelevalve ning jõudma selgusele, kas haldur on oma kohustusi rikkunud. Maakohus delegeeris vabastatud halduri tegevusele hinnangu andmise uuele haldurile, kuid pankrotiseadus sellist võimalust ette ei näe. Justiitsministeerium algatas 16.04.2014 järelevalve menetluse. Kui maakohus ise kohtulikku järelevalvet ei algatanud, oleks maakohus pidanud ära ootama justiitsministeeriumi tulemi rikkumise osas. Maakohus on tekitanud olukorra, kus Justiitsministeeriumil on sisuliselt antud suund karistada. Maakohus ei andnud haldurile selgitamise võimalust. Maakohus ei võimaldanud halduril 15.04.2014 võlausaldajate üldkoosoleku otsust vaidlustada.
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT JA VASTUVÄITED
4.AS Regum (pankrotis) pankrotitoimkond vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on määruskaebuses esitatud seisukohad ning selgitused ülemäära mahukad, enamuses asjakohatud ning liigset segadust tekitavad; 2) pidi määruskaebuse esitaja alates 03.04.2013 (seega enam kui neli kuud enne kahju tekitanud põlengu toimumisest) tagama võlgniku vara säilimise ning käituma vajaliku hoolsusega; 3) on vara säilimise tagamise elementaarseks meetodiks vara kindlustamine. Vara kindlustamine oli võimalik, lihtne ning vajalik. Halduri väited vara kindlustamise protsessi aega nõutavuse ja
keerulisuse kohta on asjakohatud. Võlgnikul olid rahalised vahendid. Tootmishoonete kindlustamine on pankrotihaldurite töös tavapärane praktika; 4) on pankrotihaldur eiranud toimkonna selget juhist, s.o 11.06.2013 otsust. Määruskaebuse esitaja on ise tunnistanud, et ta pole otseselt pakkumisi küsinud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 21. aprilli 2014 määrus muutmata. Tartu Maakohtu 21. aprilli 2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud, ringkonnakohus nõustub kõigi maakohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud määruse tühistamise aluseks.
6.Maakohtu vaidlustatud määrusega on pankrotihaldur Urmas Tross vabastatud AS Regum (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest PankrS § 68 lg 2 alusel, mille kohaselt kui haldur on jätnud oma ülesanded täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt, vabastab kohus halduri kas omal algatusel või pankrotitoimkonna, võlgniku või Justiitsministeeriumi taotlusel või võlausaldajate üldkoosoleku otsuse alusel. Antud juhul on AS Regum (pankrotis) pankrotitoimkond 12.03.2014 ja võlausaldajate üldkoosolek 15.04.2014 võtnud vastu otsuse vabastada pankrotihaldur Urmas Tross pankrotihalduri kohustuste täitmisest. Siinkohal on alusetu määruskaebuse esitaja seisukoht, et maakohus oleks pidanud algatama kohtuliku järelevalve halduri tegevuse üle enne, kui otsustas pankrotihalduri vabastamise küsimuse. Maakohus asus seisukohale, et asjas on kogutud piisavalt materjale pankrotihalduri tegevuse kohta ning ei ole vajalik täiendava järelevalve läbiviimine. Maakohus arvestas oma seisukoha kujundamisel pankrotihalduri poolt korduvalt kohtule, toimkonnale ja võlausaldajate üldkoosolekule esitatud ülevaateid oma tegevusest ja pankrotimenetluse seisundist.
7.Asja materjalidest nähtuvalt ei täitnud pankrotihaldur oma ülesandeid nõuetekohaselt seetõttu, et ei kindlustanud võlgniku hoonestatud tootmismaal asuvat tootmishoonet ning seetõttu puudus nimetatud hoonel 09.08.2013, mil põlengu käigus sai toomishoone kannatada, kindlustuskate. PankrS § 22 lg 2 p 3 kohaselt tagab ajutine haldur võlgniku vara säilimise. PankrS § 55 lg 2 järgi peab haldur oma kohustusi täitma korralikule ja ausale haldurile omase hoolega ning arvestama kõigi võlausaldajate ja võlgniku huve; haldur peab täitma oma kohustusi isiklikult. PankrS § 124 lg 1 sätestab, et viivitamata pärast pankrotimääruse tegemist peab haldur võlgniku vara valduse üle võtma ja asuma pankrotivara valitsema. Sama paragrahvi lg 2 järgi seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga, samuti juriidilisest isiku võlgniku tegevuse juhtimises või füüsilisest isikust ettevõtja majandustegevuse korraldamises. Eelviidatud sätetest tuleneb nii ajutisele haldurile (Urmas Tross oli ka AS Regum (pankrotis) ajutine haldur) kui ka haldurile kohustus pankrotivara säilitada ning tõhusaimaks võimaluseks vara kaitsmiseks on selle kindlustamine riskide vastu. Ajutiseks halduriks nimetamise hetkel oli võlgniku pankrotivara (hoonestatud tootmismaa) kindlustamata ning Urmas Tross ajutise haldurina ega alates pankrotihalduriks nimetamisest ei ole teinud kõike võimalikke tegevusi selleks, et kindlustuskaitseta vara saaks kindlustuskatte. Ükski teine meede (määruskaebuses on tuginetud asjaolule, et halduri viidatud vallasvara anti juhatuse liikme vastutavale hoiule; hooned olid piiratud aiaga ja väidetavalt oli paigaldatud signalisatsioon; rentnikul oli kohustus vara hoida ja säilitada) ei aita saavutada vara kaitset ja säilitamist sama efektiivselt kui vara kindlustamine riskide vastu. Pankrotihaldur teadis, et kindlustusobjekti kindlustusleping on lõppenud ja sama
kindlustusandja soovis seda pikendada, kuid ta ei astunud samme koheselt vara kindlustamiseks/pakkumise võtmiseks.
8.Põhjendamatu on määruskaebuse esitaja väide, et pankrotitoimkonna 11.06.2013 otsustusest tulenevalt pidi haldur võtma pakkumised siis, kui on võimalik seda teha, kuid mitte koheselt. Juhul, kui haldurile jäi ebatäpseks, millal ta peab pakkumisi võtma, oleks pidanud ta seda pankrotitoimkonnaga täpsustama. Pankrotitoimkonna 11.06.2013 otsustuse täitmisena (s.o toimkonnale esimesel võimalusel pakkumise esitamisena kindlustuslepingu sõlmimiseks) ei ole käsitletav pankrotihalduri poolt rendilepingu lisa nr 2 projekti kooskõlastamiseks esitamine. Pankrotihaldur pidi aru saama, et lepingu lisa nr 2 projekti kooskõlastamisele kulub aega (samuti ka kindlustuslepingu sõlmimisele) ning selle vältel jääb vara kindlustamata ja seetõttu on vajalik astuda temapoolseid samme vara koheseks kindlustamiseks, s.o võtma pakkumisi lepingu sõlmimiseks.
9.Määruskaebuse esitaja väite kohaselt ei olnud haldur teadlik ega pidanudki olema teadlik kergestisüttivatest materjalidest, samuti informeerisid AS Regum (pankrotis) juhatus ja töötajad haldurit, et tootmistegevuses kasutatakse madala tuleohtlikkusega materjale ning vastav märge oli ka 22.03.2013 lõppenud kindlustuspoliisil ja oleks märgitud ka uues kindlustuslepingus. Ringkonnakohus leiab, et kuna hoones toimus tootmistegevus, siis ainuüksi inimtegurist tuleneva riski võimalikkust arvestades ei saa mõistlikult asuda seisukohale, et oht vara kahjustumiseks puudus või oli tavapärasest sootuks madalam. Haldur oleks pidanud sellega arvestama ja kujundama enda tegevuse selliselt, et vara oleks kahju tekke puhul kindlustusega kaitstud, misläbi oleks täidetud ka halduri kohustus säilitada pankrotivara.
10.Ebaõige on määruskaebuse esitaja väide, et perioodil 03.04.2013 - 29.04.2013 oli ajutine haldur vara säilimise kohustuse täitnud, sest ta oli arestinud vallasvara ja andnud selle juhatuse liikme hoiule. Ajutisele haldurile oli teada kindlustuse puudumine ning tootmistegevuse jätkumine võlgniku hoones, seetõttu ei piisanud vara säilimise tagamiseks ainuüksi vallasvara arestimisest ja selle juhatuse liikmele vastutavale hoiule andmisest.
11.Määruskaebuse esitaja väitel takistasid kindlustuslepingu sõlmimist kindlustatava vara ebaselgus ja rahaliste vahendite puudumine. Ringkonnakohus leiab, et vara kuuluvuse ebaselgus ei saanud olla takistuseks vara kindlustamiseks. Pankrotihalduril oli võimalik võtta pankrotitoimkonnalt nõusolek kas kogus vara või üksnes osa (toomishoone) kindlustamiseks ning vastavalt nõusolekule toimida. Samuti ei ole asjakohane pankrotihalduri põhjendus vara kindlustamiseks rahaliste vahendite puudumise kohta. Ajutine haldur oleks saanud pöörduda vastava küsimuse lahendamiseks kohtu poole ning siis toimida vastavalt kohtu otsusele. Pankrotihalduril oli võimalik pöörduda pankrotitoimkonna poole ning toimkonnal olnuks õigus otsustada ja anda nõusolek vajaliku kulu pankrotivara arvel katmiseks või vajadusel laenu võtmiseks. Samas olid asja materjalide kohaselt võlgnikul seisuga 11.06.2013 olemas rahalised vahendid vara kindlustamiseks summas 1314,20 eurot ning seda ka edaspidi.
12.Määruskaebuse esitaja seisukoha kohaselt oli kindluslepingu sõlmimist takistavaks asjaoluks kindlustuseks vajalike dokumentide puudumine ja lisatingimuste täitmise keerukus. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud pankrotihalduri väide on oletuslik, sest ta ei ole võtnud kindlustusandjatelt pakkumisi kindlustuslepingu sõlmimiseks ning seetõttu ei ole selgust selles, kas kindlustusandjad oleksid lepingu sõlmimiseks nõudnud mingeid dokumente, mis puudusid, või oleksid seadnud lisatingimusi. Tavapäraselt kindlustatakse vara erinevas seisundis, sh ka
ehitusjärgus olevat hoonet, ning juhul, kui kindlustusandja oleks esitanud lisatingimusi või keeldunud kindlustuslepingu sõlmimisest, oleks pankrotihaldur saanud sellest informeerida pankrotitoimkonda ning seejärel käituda vastavalt saadavatele suunistele. Sellise käitumise korral oleks pankrotihaldur täitnud enda hoolsuskohustuse.
13.Asjaolu, et rentnikul tekkis hoonestatud tootmismaa kindlustamise kohustus 05.08.2013 rendilepingu lisa nr 2 alusel ning, et liisinguandjal oli õigus endal vara kindlustada, ei oma sisulist tähendust pankrotihalduri kohustuste täitmise nõuetekohasuse hindamisel. Antud juhul oli võlgniku vara lubamatult pikka aega kindlustamata. Haldur peab täitma enda kohustused isiklikult ning ka juhul, kui kellelegi teisele tuleneb kohustus vara kindlustada, peab haldur tagama, et vara ka reaalselt kindlustatakse.
14.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.