Võlausaldaja LPE (Rootsi ID XXXXXX, elukoht XX XXXX
XXXXXX
XXXX,
X
XXXX,
XXXXXXXXXXX,XXXXXXXXX),
lepinguline esindaja Kuldar Kirt Võlgnik HJJK (Soome ID XXXXXXXXX, sünniaeg XX.XX.XXXX), lepinguline esindaja Harry Ots Ajutine pankrotihaldur Urmas Tross
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
30.04.2014
määrus
pankroti
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 30.04.2014 määrus HJJK pankroti väljakuulutamiseks muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta HJJK kanda.
3.Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.
Asjaolud ja taotlus
1.16.07.2013 esitas LPE Harju Maakohtule avalduse HJJK pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt võlgneb HJJK võlausaldajale 08.11.2011 laenulepingu alusel 273 000 eurot ja 29.12.2011 töölepingu alusel 96 000 eurot, nõuetele lisanduvad viivised. Laenulepingust tulenevad kohustused muutusid sissenõutavaks 12.11.2012 ja töölepingust tulenevad kohustused alates 06.02.2012 kuni 06.09.2012. Kirjavahetuses võlgnikuga on võlgnik viidanud majandusraskustele ning keskkondlikest asjaoludest tulenevale suutmatusele oma kohustusi täita. Võlausaldaja tegi võlgnikule pankrotihoiatuse, mille võlgnik sai kätte hiljemalt 04.06.2013. Võlgnik oma kohustusi võlausaldaja ees käesoleva ajani täitnud ei ole. Võlgniku huvide kese on Eestis. Võlgniku pangakonto väljavõtte kulutustest nähtub võlgniku Eestis elamine, võlgnik on kinnitanud oma seost Eestiga Skypes, kirjavahetuses oma lähedastega, AS-ga Elion ja AS-ga Veola. Samuti omas võlgnik Eestis juristi, kes tegeles tema äriasjadega. Võlausaldaja lepinguline esindaja viibis isiklikult 06.-07.02.2014 Itaalias aadressil XXXXX, XXX XXXXXX X ning veendus, et tegemist oli tühja korteriga, kus hinnanguliselt ei ole juba väga pikka aega elatud. Nimetatud asjaolu kinnitab ka XXXXX Linnavalitsuse töötaja. Samuti selgub XXXXX Linnavalitsuselt saadud vastusest, et võlgnik ei ole kantud XXXXX Linnavalitsuse rahvastikuregistri elanikeregistrisse aadressil XXX XXXXXX X. Selgus ka, et sellise nimega tänavat XXXXX linnas ei ole, tänava õige nimi on XXXXXX XXXXXX.
2.09.10.2013 määrusega nimetas kohus võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Urmas Trossi ning keelas võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta oma vara käsutada.
3.Võlgnik palus jätta pankroti välja kuulutamata. Võlgnik on seisukohal, et ei esine ühtegi asjaolu, mille alusel võlgniku vastu esitatud pankrotiavaldus kuuluks läbivaatamisele Eesti Vabariigi kohtus. Võlgniku alaline elukoht on Itaalias, XXXXX linnas XXX XXXXXX X. Võlgnik ei ole kunagi alaliselt Eestis elanud, tal ei ole Eestis kinnisvara ega osalust äriühingutes. Võlgnikul ei ole Eestis töökohta ning ta ei tegele Eestis ärivõi investeerimistegevusega. Võlgniku põhihuvide kese on Itaalias. Euroopa Kohtu praktika alusel on see asjaolu tõendatud nii juhul, kui võlgnik ei ole ettevõtja, millisel juhul eluliste huvide keskus võrdub tegeliku elukohaga, kui ka juhul, kui võlgnikku oleks võimalik pidada ettevõtjaks, millisel juhul on primaarne peamine tegevuskoht. Võlgnik on kahe äriühingu, asukohaga Hollandis, juhataja ja nõustab aeg-ajalt tütarde, kes elavad Itaalias, poolt juhitud äriühinguid Hollandis ja Saksamaal ja ka esindab neid tehingutes. Võlgniku tütred omavad äriühinguid Eestis, kuid nende äritegevus Eestis ei ole sisuliselt kunagi käivitunud. Võlgniku tütarde Eesti äriühingute vara on kõige rohkem umbes 20 000 eurot, samas kui üksnes võlgniku poolt esindatava kahe Hollandis paikneva ettevõtte (mida juhitakse Itaaliast ja mille juhatuses on võlgnik) aktsiakapital ületab 1,1 miljonit eurot. Eelnevast tulenevalt saab teha järelduse, et võlgniku põhihuvide kese on Itaalias. Võlausaldajale on võlgniku alaline elukoht teada ja miski ei takista võlausaldajat esitamast avaldusi ja/või nõudeid võlgniku vastu Itaalias (või väidetava kahju tekitamise asukohas Luxembourgis). Võlausaldaja nõue ei ole selge ning ei eksisteeri pankroti väljakuulutamise eeldusi. Võlgnik ja võlausaldaja sõlmisid 2011. a lõpus ühise tegutsemise lepingu, mille eesmärgiks oli käivitada Luxembourgis ja mujal Kesk-Euroopas nn SMS-laenude väljastamise ettevõte. Eelnimetatud lepingu raames oli poolte vahel sõlmitud täiendavalt laenuleping ja töövõtuleping, mida pooled ekslikult nimetasid töölepinguks. Võlausaldaja täitis oma kohustusi ainult osaliselt ehk investeeris 165 000 eurot, rikkudes muus osas lepingut. Töövõtulepinguga võetud kohustused jättis võlausaldaja täies ulatuses täitmata. Võlgnik sai lepingutest lõppkokkuvõttes kahju rohkem kui 1 000 000 eurot.
4.27.11.2013 kirjalikus aruandes asus ajutine pankrotihaldur seisukohale, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, tema vara ei kata kohustusi, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate
nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Eesti äriregistri kohaselt puuduvad võlgnikul seosed Eestis registreeritud äriühingutega. Võlgnik on kinnitanud, et ta ei tegele enam ettevõtlusega, on pensionär ja aitab üksnes perekonnaliikmete (täisealiste tütarde) ettevõtlusele kaasa. Tütred, keda ta aitab, juhivad mitmeid äriühinguid asukohaga peamiselt Hollandis ja Saksamaal. Võlgnik on enda kinnistuste kohaselt lisaks Hollandi äriühingute Erlangin B.V ja Pro Immo Imdala B.V. juhataja (director). 27.09.2011 Mr L.E.C. Neve teate kohaselt Commerzbank International SA-le on võlgnik äriühingu Jonarco International NV of Curacao the Netherlands Antilles 100% omanik. Jonarco International NV kuulub omakorda R. Jersby Holding BV of the Netherlands ja äriühing R. Jersby Holding BV of the Netherlands omakorda äriühingule 21–st Century development SA of Luxemburg. Kokkuvõtvalt omab võlgnik äritegevust siiski Hollandi Antillidel registreeritud äriühingu kaudu Hollandis ja Luxembourgis, kuid mitte Eestis. Eestis on ta tegutsev esindajana ja äriühingute nimel arveldusõigust omava isikuna. SEB Pank teate kohaselt on võlgnikul õigus kasutada äriühingute STCC OÜ (12304231), Automatic Collection OÜ (12307353) kontosid SEB Pangas. Seega võlgnik Eestis ise äritegevusega seotud ei ole, kuid on oma lähikondsetele kuuluvate äriühingute esindaja ja direktor Eestis, Hollandis ja Saksamaal. Teadaolevalt toimuvad Eestis kohtumenetlused tsiviilasjades nr 2-13-20142, 2-13-33794. Isiklik pankrotimenetlus oli võlgnikul aastatel 2011 kuni 2012 Saksamaal. Võlgniku vara võib hinnata seisuga 27.11.2011 kuni 179 911,30 euroni. Teadaolevaid kohustusi seisuga 27.11.2013 on kuni 698 804,25 eurot. Võlgniku maksejõuetuse põhjusteks võib pidada võlgniku poolt võetud kohustusi, mida ta tegelikkuses täita ei suuda enam või ei kavatsegi täitma hakata. Võimalikud rahalised vahendid on aga paigutatud lähisugulastele kuuluvate äriühingute kaudu, mille vastu nõudeid on raskendatud esitada.
5.13.12.2013 määrusega kuulutas Harju Maakohus välja võlgniku pankroti. 06.02.2014 määrusega Tallinna Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 13.12.2013 määruse ja saatis tsiviilasja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ringkonnakohtu määruse kohaselt tuli maakohtul kooskõlas PankrS § 3 lg 3 asja uuel läbivaatamisel välja selgitada asjaolud, kas võlgniku lähikondsete Eesti Vabariigis registreeritud kolm äriühingut on äritegevuses osalenud ja kas võlgnik on nende kaudu tegutsenud, sealjuures, kas ta on teinud tehinguid, kasutanud pangakontosid maksete tegemiseks jm sarnast. Esimese astme kohtu määrus
6.30.04.2014 määrusega rahuldas Harju Maakohus avalduse. Kohus kuulutas välja HJJK pankroti, nimetas pankrotihalduri ning määras võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja.
7.PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
8.Võlausaldaja nõude aluseks on laenuleping, mille kohaselt võlgneb HJJK võlausaldajale kokku 273 000 eurot ja tööleping, mille alusel on võlgnevus kokku 96 000 eurot. Võlausaldaja on oma laenulepingust tuleneva kohustuse täitnud ning kandnud rahasumma võlgniku kontole (III kd tl 40). Võlgnik laenu ei tagastanud. Laenulepingust tulenevad kohustused on muutnud sissenõutavaks 12.11.2012 ja töölepingust tulenevad kohustused alates 06.02.2012 kuni 06.09.2012.
9.PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: 1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlausaldaja tegi võlgnikule pankrotihoiatuse, mille võlgnik sai kätte hiljemalt 04.06.2013. Võlgnik oma kohustusi võlausaldaja ees käesoleva ajani täitnud ei ole.
10.Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku vara väärtus on ca 179 911,30 eurot ja teadaolevate kohustuste maht on 698 804,25 eurot. Võlgnik on Soome Vabariigi pensionär, igakuine sissetulek on ca 2000 eurot. Võlgniku suhtes toimus pankrotimenetlus aastatel 2011 kuni 2012 Saksamaal.
11.Võlgniku vastuväide, et tema põhihuvide kese on Itaalias, mistõttu ei saa pankrotti välja kuulutada Eesti Vabariigis, ei ole põhjendatud. Ajutises pankrotimenetluses tuvastatu põhjal on võlgniku põhihuvide kese menetluse alustamisel olnud Eesti Vabariigis. Võlgniku väited selle kohta, et tsiviilasjas 2-13-20142 on tuvastatud võlgniku püsiv viibimine Itaalias XXXXX linnas, on ümber lükatud tsiviilasjas 2-13-20142 kogutud tõenditega. Hagita menetluse uurimisprintsiibist ning menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt on kohus lisanud tõendid käesoleva tsiviilasja materjalide juurde. Kohtu infosüsteemist nähtub, et kohus on üritanud tsiviilasjas 2-13-20142 hagimaterjale ja kohtumäärust HJJKle kätte toimetada Itaalias XXXXX linnas, kuid materjalid on kohtule tagastatud märkega „non residenta“ st „ei ela/asu“ (III kd tl 84). Võlausaldaja esindaja on kontrollinud võlgniku väiteid Itaalias XXXXX linnas aadressil XXX XXXXXX X ning tuvastanud, et tegemist on tühja korteriga, kus ei ole pikka aega elatud (III kd tl 12, 24). Ka kohtu poolt võlgniku väidetavatesse elukohtadesse Helsingis ja Londonis saadetud dokumendid saabusid kohtusse tagasi märkustega „aadress tundmatu“, „kuu aja jooksul ei õnnestunud kätte toimetada“ (III kd tl 77-80).
12.Kohtu hinnangul asus menetluse alustamisel võlgniku põhihuvide kese Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 1346/2000 (EÜT L 160 30/60/2000) art 3 lg 1 tähenduses Eesti Vabariigis. Kohtule on esitatud võlgniku SEB panga konto väljavõte alates 10.11.2011, millest nähtub, et lisaks aktiivsele tegevusele Eestis registreeritud äriühingute huvides on võlgnik teinud igapäevaselt kulutusi bürootarvetele, elektrile, üürile, tervishoiuteenustele, samuti kütusele ja toidule Pirita ja Viimsi piirkonna kauplustes ning tanklates (III kd tl 40-64). Kohtule on esitatud AS SEB Pank kinnitus selle kohta, et võlgnikule on antud õigus kasutada äriühingute STCC OÜ (reg kood 12304231), Automatic Collection OÜ (reg kood 12307353), Kullakuller OÜ (reg kood 12158999) kontosid ja pangakaarte (II kd tl 76). Ka Tallinna Äripank AS on esitanud kinnituse selle kohta, et võlgnik omab õigust käsutada äriühingu Kullakuller OÜ arvelduskontot (II kd tl 84). Võlgniku väited selle kohta, et tegemist oli üksnes tütarde aitamisega nende äritegevuses, on paljasõnalised ja ümber lükatud AS SEB Pank konto väljavõttega. Võlgnik on täitnud Kullakuller OÜ eest lepingut ning tasunud 1000 eurot HR (III kd tl 40). 24.11.2011 on võlgnik tasunud Kullakuller OÜ eest lepingu täitmisena Sülearvutid OÜ-le 3787 eurot (III kd tl 41). 14.12.2011 on võlgnik tasunud Kullakuller OÜ-le 21st CD SA eest 1830 eurot (III kd tl 42). 16.12.2011 on võlgnik tasunud Kullakuller OÜ-le 21st CD SA eest 2089 eurot (III kd tl 43). 25.01.2012 on võlgnik tasunud Kullakuller OÜ eest 702,32 eurot Novator OÜ-le. 24.01.2012 on võlgnik tasunud Miniloan OÜ eest 846 eurot Hansanet OÜ-le (III kd tl 45). 01.02.2012 on võlgnik tasunud Kullakuller OÜ eest 6048 eurot Mindware OÜ-le (III kd tl 46). Lisaks nähtub, et võlgnik on tasunud ka Allikas Holding OÜ raamatupidamise eest 865 eurot (III kd tl 40). Võlgnik on Hansanet OÜ-le 29.12.2011 tasunud Miniloan OÜ eest arve nr 30596 summas 1300 eurot (III kd tl 44). Äriseadustiku § 183 järgi korraldab juhatus osaühingu raamatupidamist.
Eeltoodust nähtub, et võlgnik on tegelikkuses tegutsenud STCC OÜ, Automatic Collection OÜ ja Kullakuller OÜ juhatuse liikmena. Konto väljavõte lükkab üheselt ümber võlgniku väited selle kohta, et ta üksnes abistas oma tütreid nende äritegevuses. Tegemist oli võlgniku aktiivse äritegevusega Eesti Vabariigis. Võlgniku põhihuvide kese asus menetluse alustamisel Eesti Vabariigis.
13.14.04.2014 kohtuistungile võlgnik ei ilmunud. Võlgniku poolt kohtule esitatud istungi edasilükkamise taotluse kohaselt on võlgnik ajavahemikus 14.04.2014 kuni 16.05.2014 töövõimetuslehel (tl III kd tl 108). TsMS § 422 lg 1 järgi mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Kohtule on esitatud Soome Vabariigi arsti litsentsi omava isiku Widing Kim poolt väljastatud tõend selle kohta, et võlgnik viibib 14.04.2014 kuni 16.05.2014 töövõimetuslehel ärevushäire tõttu (III kd tl 108). Kohus nõustub võlausaldajaga selles, et mitte igasugune töövõimetuslehel viibimine ei ole mõjuv põhjus kohtusse ilmumata jätmiseks ja menetlustoimingu tegemata jätmiseks. Töövõimetulehel puudub ka meditsiinitöötaja märkus selle kohta, et isiku kohtusse ilmumine oleks takistatud. Vaatamata töövõimetuslehel viibimisele on võlgnik aktiivselt kohtuga elektrooniliselt suhelnud. Juhul kui võlgniku ärevust põhjustab teatud liiki transpordivahendi kasutamine, on võimalik Soomest Eestisse reisimiseks vastavalt kas laeva või lennukit kasutada. Kohtu hinnangul puudus võlgnikul tegelikkuses mõjuv põhjus kohtusse ilmumata jätmiseks või esindaja kohtusse saatmata jätmiseks. Advokaat Dmitri Tšimpoaka kohtule saadetud teate kohaselt on advokaadibüroo Hedman ja Partner leping võlgnikuga lõppenud juba 21.02.2014 (II kd tl 220), mistõttu jäi võlgnikule piisavalt aega uue lepingulise esindaja leidmiseks.
14.Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine haldur on tuvastanud, et HJJK maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku poolt kohustuste täitmise kavatsuseta võetud kohustused, seega tuleb ajutises menetluses tuvastatu alusel maksejõuetuse põhjuseks pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.
15.Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Selgeid tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud. Võlgniku võimalikud rahalised vahendid on paigutatud lähisugulastele kuuluvatesse äriühingutesse, nende vastu on nõuete esitamine aga raskendatud. Määruskaebus
16.HJJK palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta pankrotiavaldus rahuldamata ning menetluskulud võlausaldaja kanda.
17.Maakohtu määrus põhineb õigusnormide rikkumisel. Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2014 määruse kohaselt pidi maakohus kooskõlas PankrS § 3 lg 3 asja uuel läbivaatamisel ise aktiivselt välja selgitama ja kindlaks tegema asjaolud, kus asub võlgniku põhihuvide kese ning kas võlgnik on tegutsev äris ja kas tema ärihuvi kese enne pankrotiavalduse esitamist võis olla Eesti Vabariigis.
18.Asja uuel läbivaatamisel ei ole kogutud ning ei olegi võimalik koguda ühtegi uut tõendit, mis kinnitaks üheselt, et võlgniku alaliseks elukohaks enne pankrotimenetluse alustamist oleks olnud Eesti Vabariik. Võlausaldaja esindaja viibimine Itaalias XXXXX linnas ja tema poolt kohtule esitatud XXXXX Linnavalitsuse tõend, et võlgnik ei ole kantud XXXXX linna elanike registrisse, ei tõenda võlgniku alalist elamist Eesti Vabariigis. Tõendatud on, et võlgnikul on eluruumid Itaalias XXXXXs
ja Ühendkuningriigis Londonis ning Itaalia isikutunnistus ja Suurbritannia tervisekindlustus. Itaalia isikutunnistust ei väljastata isikule, kes selles riigis alaliselt ei ela.
19.Asja uuel läbivaatamisel ei ole kogutud ning ei olegi võimalik koguda ühtegi uut tõendit, mis kinnitaks üheselt, et võlgnik oli tegutsev äris ning tema ärihuvi kese enne pankrotiavalduse esitamist võis olla Eesti Vabariigis. Tallinna Ringkonnakohtu seisukoha kohaselt peab ärihuvide realiseerimine olema reaalne ja teistele isikutele (äripartneritele) nähtav. Maakohus on meelevaldselt laiendanud ärihuvi ja äris tegutsemise mõistet. Maakohtu hinnangul on ärihuviks ja äris tegutsemiseks ka võlgniku tütardele kuuluvate äriühingute kontode ja pangakaartide kasutamise õigus ning nendelt ülekannete tegemine volikirjade alusel võlgniku poolt. Antud hinnangu ja tõlgenduse kohaselt peaks siis Eesti Vabariigis olema ärihuvi ja äris tegutsemiseks ka äriühingu sekretäri poolt bürootarvete ostmine ja raamatupidaja poolt ülekannete tegemine. Ärihuviks ja äris tegutsemiseks peetakse äripartneritega lepinguliste sidemete loomist eesmärgiga teenida äriühingule kasumit. Tõendatud on, et võlgnikul on ärihuvid ja ta tegutseb äris Saksamaal, Hollandis ja Luxenbourgis.
20.Maakohus rikkus asja läbivaatamisel õigusliku ärakuulamise põhimõtet (TsMS § 656 lg 1). Kohtuotsuses on fikseeritud, et võlgnikul puudub alates 21.02.2014 lepinguline esindaja, kes tema seaduslikke õigusi Eesti kohtus kaitseks, küll aga ta ise suhtles aktiivselt elektrooniliselt kohtuga. Võlgnik on oma korduvates elektronkirjades kohut teavitanud, et ta soovib isiklikult osa võtta asja kuulamisest ja anda oma seletus. Kohus seda võimalust võlgnikule andnud ei ole.
21.Maakohus rikkus kohtuistungile ilmumata jätmise seadusliku takistuse põhimõtet (TsMS § 422 lg 1). Kohtuotsuses on fikseeritud, et võlgnik on kohtule esitanud taotluse 14.04.2014 kohtuistungi edasilükkamiseks seoses haigestumisega ning esitanud selle kohta ka töövõimetuslehe. Kohus seaduslikku takistust arvesse ei võtnud. Kohus leidis, et töövõimetuslehel puudub märkus, et isiku kohtusse ilmumine oleks takistatud ning ärevushäire korral oleks võlgnik pidanud otsustama, milline transpordivahend – kas laev või lennuk - tekitab temas vähem ärevust ning kohtusse tulema. Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi poolt on tõesti välja töötatud arstitõendi vorm, mis kinnitab kohtusse ilmumise takistust, kuid Soome Vabariigis antud nõue puudub. Arusaamatu on, kuidas saab kohus võtta endale meditsiinilisi teadmisi vajava eksperdi rolli ja öelda, et ärevushäire on kinni transpordi valiku liigis. Ärevushäiret peetakse tänapäeval väga raskeks haigestumiseks. Avaldaja ja pankrotihalduri seisukoht
22.LPE palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Pankrotihaldur leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluse edasine käik
23.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas vastavalt TsMS § 663 lg 5 Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht
24.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjaliga ja esitatud kaebusega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi jätta muutmata. Maakohtu määrus on seadusega kooskõlas ja piisavalt põhjendatud. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 ei korda neid üle.
25.Kolleegium märgib, et määruskaebuse väited on põhiliselt samad, mida võlgnik on esitanud algusest peale ja mille kohta on maakohus esitatud asjaolude ja tõendite alusel andnud põhjendatud hinnangu, et need ei anna alust pankrotiavalduse rahuldamata jätmiseks.
26.Määruskaebuse väide, et asja uuel läbivaatamisel ei ole kogutud ühtegi uut tõendit, mis kinnitaks üheselt, et võlgniku elukohaks enne pankrotimenetluse alustamist oleks olnud Eesti Vabariik, ei ole põhjendatud. Asja uuel läbivaatamisel hindas maakohus täiendavaid tõendeid, mis tõendavad võlgniku tegelikku elamist ja oma konto kaudu arveldamist Eestis ja mitteelamist Itaalias, Inglismaal ja ka Soomes (võlausaldaja 06.04.2014 kirjaliku seisukoha lisad 1-7; ajutise pankrotihalduri 07.04.2014 esitatud võlgniku AS SEB Panga kontoväljavõte 29.11.2010 kuni 07.04.2014). Ka tsiviilasjas nr 2-13-20142 kohtu poolt võlgniku väidetavatesse elukohtadesse XXXXXs, Helsingis ja Londonis saadetud dokumendid on tulnud tagasi märkustega „ei ela“, „kuu aja jooksul ei õnnestunud kätte toimetada“, „aadress tundmatu“. Seetõttu on maakohus põhjendatult leidnud, et esitatud asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates oli võlgniku põhihuvide kese (tegelik elukoht ja äritegevus) vahetult enne pankrotimenetluse algatamist Eestis Tallinnas. Võlgnik ei ole kolleegiumi arvates suutnud veenvalt tõendada oma väidet, et tema tegelik elukoht on Itaalias.
27.Määruskaebuse väide, et võlgnik üksnes nõustas Eestis oma tütreid äritegevuses, ei ole kolleegiumi arvates usutav, arvestades asjaolu, et võlgnik oli Eestis registreeritud kolme äriühingu nimel tegutsev täievoliline esindaja ja ka äriühingute nimel olevate pangakontode käsutaja. Ainult nõustamistegevus selliseid volitusi eelduslikult ei vajaks. Vastavalt Euroopa Liidu määruse nr 1346/2000 preambuli p 13 järgi peaks “põhihuvide kese” olema koht, kus võlgnik tegeleb regulaarselt oma huvide realiseerimisega ja on seetõttu kolmandate isikute poolt tuvastatav. Asjas on esitatud lisaks tunnistajate ütlustele teisi tõendid (võlgniku poolt AS SEB Eesti pangakonto ja -kaardi omamine ja kasutamine Eestis, Tallinnas erinevatel aadressidel eluruumide üürimine, Eestis tegutseva lepingulise esindaja olemasolu jt), mis kolleegiumi arvates tõendavad võlgniku põhihuvide keskme olemasolu Eestis vahetult enne pankrotimenetluse algatamist. Määruskaebuse väide, et võlgnikul on ärihuvid ja ta tegutseb äris Saksamaal, Hollandis ja Luxembourgis, ei puutu kolleegiumi arvates asjasse, sest esiteks ei ole võlgnik ise nimetatud riike määratlenud oma põhihuvide keskmena ja teiseks ei välista võimalikud ärihuvid mujal riikides seda asjaolu, et võlgniku põhihuvide kese on ikkagi Eestis. Füüsilise isiku puhul on põhihuvide keskme kindlaks tegemisel kõige olulisemaks tõendiks eelduslikult tema tegelik elukoht ja igapäevane tegutsemine selles kohas pankrotimenetluse algatamise ajal.
28.Määruskaebuse väide, et maakohus rikkus menetlusõigusnorme sellega, et ei arvestanud võlgniku seaduslikku takistust (haigestumine) kohtuistungile ilmumiseks, ei ole põhjendatud. Maakohus on põhjendatult leidnud, et võlgnik ei tõendanud, et võlgnikul diagnoositud ärevushäire takistas tal osalemast kohtuistungil. Määruskaebuse väide, et Soome Vabariigis puudub nõue kinnitada kohtusse ilmumise takistust, ei ole asjasse puutuv, sest Eestis toimub tsiviilkohtumenetlus Eestis kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud reeglite järgi. TsMS § 422 lg 2 järgi peab menetlusosaline oma haiguse põhistamiseks esitama kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks kohtuistungile ilmumast. Sama sätte teise lause alusel sotsiaalministri 22.06.2004 määrusega nr 85 kehtestatud menetlustoimingule väljakutsutud isiku enda haigestumise või lähedase isiku ootamatu raske haiguse kohta vormistatava tõendi vorm ja väljaandmise korra § 4 lg 9 järgi tehakse tõendile kanne, millega arst kinnitab, et tõend antakse välja esitamiseks kohtule tõendamaks takistuse olemasolu, mille tõttu isik ei saa ilmuda menetlustoimingule kutsel märgitud tähtajaks.
Kolleegium märgib, et iseenesest nimetatud kande puudumine ei annaks alust lugeda kohtuistungile ilmumata jätmise põhjust mittemõjuvaks juhtudel, kui haigestumise iseloom ja laad selgelt takistab kohtuistungile ilmumist. Võlgniku poolt esitatud diagnoosi puhul see selge ei ole. Lisaks eeltoodule märgib kolleegium, et PankrS § 26 lg 2 tulenevalt võib kohus pankrotiavalduse läbi vaadata võlgniku osavõtuta, olenemata võlgniku mitteilmumise põhjusest. Samuti nähtub asjaoludest, et võlgnikule oli võimaldatud esitada omapoolseid vastuväiteid pankrotiavaldusele ja määruskaebuses ei ole kaebaja märkinud midagi täiendavat ja sellist, mis jäi võlgnikul kohtuistungile ilmumata jätmise tõttu kohtule esitamata.
29.Ringkonnakohus leiab, et ka ülejäänud määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks.
30.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi võlgniku kanda.
Gaida Kivinurm
Margo Klaar
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.