Jätta D. M.i hagi Kohtla-Järve linna vastu rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Hageja ja kostja menetluskulud jätta hageja kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
ASJAOLUD
1.D. M. ja Kohtla-Järve Kesklinna Põhikool sõlmisid 02.09.2013. a tähtajalise töölepingu kuni 20.06.2014. a, mille järgi D. M. asus 02.09.2013. a tööle infojuhi ametikohale. Töötaja suhtes rakendati katseaega kestusega neli kuud (katseaja lõpp 02.01.2014. a). Töötaja tööülesannete kirjeldus fikseeriti infojuhi ametijuhendis.
2.02.12.2013. a esitas tööandja töötajale teatise, milles teatas töölepingu ülesütlemisest 31.12.2013. a. 30.12.2013. a lõpetas tööandja töötajaga töölepingu 31. detsembrist 2013. a TLS § 86 p 1 alusel (töölepingu ülesütlemine katseajal).
MENETLUS TÖÖVAIDLUSKOMISJONIS
3.D. M. esitas töövaidluskomisjonile avalduse, milles taotles töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist, töölepingu täitmist ja töötasu.
4.Töövaidluskomisjoni 10.02.2014. a otsusega jäeti D. M.i avaldus täies ulatuses rahuldamata.
MENETLUS KOHTUS
5.D. M. esitas 05.03.2014. a kohtule hagi Kohtla-Järve linna (Kohtla-Järve Kesklinna Põhikooli kaudu) vastu. Hageja taotleb, et kohus tuvastaks töölepingu ülesütlemise tühisuse, mõistaks kostjalt töölt puudutud aja eest ettenähtud palga ning juhul, kui kohus leiab, et töölepingu lõpetamine oli tühine siis hüvitist kolme kuu keskmise palga ulatuses.
6.Hageja on seisukohal, et töölepingu ülesütlemine on tühine, kuna hageja pole rikkunud oma kohustusi, on täitnud töökohustusi lojaalselt ning vajaliku hoolsusega. Tööandja on rikkunud TLS § 86 lg 4, mis sätestab, et tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. Hageja töötas oluliste probleemideta, mida tõendab preemiate maksmine. 31.12.2013. a töölepingu ülesütlemisel sai hageja esmakordselt tutvuda analüüsiga tema töö kohta. Süüdistused selles analüüsis olid põhjendamatud, tõendamata, vastuolulised, subjektiivsed ja kogumis mõjusid otsituina. Tööandja ei ole täitnud oma kohustusi töötaja
suhtes lojaalselt, ei kindlustanud hagejat kokkulepitud tööga ega andnud selgeid ja õigeaegseid korraldusi. Läbi on viimata tööalane juurdlus, selgitamaks, kelle tegemised või tegemata jätmised on põhjustanud vigade esinemise E-kooli ja kooli koduleheküljel. Tööandja eesmärgiks polnud töötaja sobivuse kontroll, vaid töötaja töölt vabastamine mingil muul põhjusel, kuna töö analüüsile lisatud seletuskirjad on dateeritud jaanuaris.
7.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja märkis, et 02.12.2013. a on tööandja töötajat teavitanud töölepingu ülesütlemisest 31.12.2013. a. Hageja märgib hagis, et ta töötas oluliste probleemideta. Seega tunnistab hageja ka ise, et esines probleeme, kuigi hageja peab neid mitteolulisteks või vähetähtsateks. Tööandja pidas siiski hagejaga ettetulnud töökohustuste mittenõuetekohast täitmist või täitmatajätmist oluliseks rikkumiseks. Samuti kinnitas hageja TVK istungil, et esines probleeme, kuid need said lahendatud ning kinnitas asjaolu, et esines küsimusi ka kaastöötajate poolt küll aruannete suhtes ning ka teistes tööd puudutavates küsimustes, mis tõendab veelkord, et hagejale oli esitatud pretensioone nii tööandja kui ka kaastöötajate poolt. D. M.iga on korduvalt ja korduvalt vesteldud, talle ei ole tehtud kirjalikke, küll aga suulisi hoiatusi. Nagu nähtub tööandja poolt koostatud tööanalüüsist D. M.i kohta, ei täitnud hageja oma tööülesandeid nõuetekohaselt – töö kas jäeti tegemata, tehti suure hilinemisega või vigaselt. Kooli direktori Jxxx Kxxja õppealajuhataja Axxx Ilxxx poolsed korduvad märkused ja tähelepanujuhtimised töökohustuste mittenõuetekohase täitmise kohta jättis töötaja üldjuhul tähelepanuta. Töö mittenõuetekohast täitmist kinnitavad ka infolaborant DxxxxTxxxv ja kooli huvijuht Vxxx ŠxxxVead e-kooli loomisel ja muus osas jäidki töötaja poolt parandamata, tekitades mitmeid probleeme s.h ka nurinat mitmete põhikooli õpetajate poolt. Tööandja on töötajale töölepingu ülesütlemist põhjendanud nii üleütlemisavaldust töötajale üle andes 02.12.2013. a suuliselt kui ka 30.12.2013. a enne töölepingu lõpetamise allkirjastamist kirjalikult. Seega oli töötajale töölepingu ülesütlemisel teada põhjus, miks tööleping üles öeldi (Infojuhi D. M.i tööanalüüs). Kui katseajal ilmnevad asjaolud, mis tööandja arvates ei võimalda töötajal seda tööd teha, on tööandjal õigus tööleping üles öelda. Süüvides tööandja poolsesse hageja kohta koostatud tööanalüüsi, ei pidanud tööandja õigustatult võimalikuks töötajaga töösuhet jätkata. Töötaja ei tulnud katseajal oma töökohustustega nõuetekohaselt toime ning ei sobinud isikuomadustelt nimetatud ametikohale. Kostja selgitab, et tõepoolest, hagejale oli tehtud lisaväljamakseid, kuid mitte preemiaid töökohustuste täitmise eest. Hagejale maksti 30 eurot kooli 65. aastapäeva puhul (maksti kõigile töötajatele, ei ole seotud töö kvaliteediga), 50 eurot osalemise eest inventariseerimises ning 650 eurot jõulutoetust (toetust maksti kõigile töötajatele, ei ole seotud töö kvaliteediga). Tööleping on lõpetatud töötajast tulenevatel põhjustel katseaja kestel TLS § 86 lg 1 ja § 88 lg 1 p 3 sätestatud alustel. Kostja on seisukohal, et arvestades hageja senist ametikohustuste mittenõuetekohast täitmist ja tööandja poolsete mõistlike korralduste eiramist ei pea tööandja võimalikuks avaldajaga töösuhet jätkata. Tööandjal on senist koostööd arvestades alusta arvata, et töötaja isikuomadustest tulenevalt jätkuks ametikohustuste mittenõuetekohane täitmine ka edaspidi. Kostja on kindlal seisukohal, et hageja poolt oli tegemist pooltevahelise lepingu olulise rikkumisega, arvestades VÕS § 116 lg 2, kuna avaldaja rikkus töösuhtes kohustusi, mille
täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu, rikkus kohustust tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Avaldaja poolt töökohustuste rikkumine häiris oluliselt tööandja töökorraldust ning esines oht, et töötaja oma käitumisega võib kahjustada seeläbi tööandja mainet.
8.Kohtuistungil hageja jäin hagi juurde ning teatas, et kõik oma seisukohad on ta avaldanud vastulauses (hagiavalduse lisa 9). Kostja esindaja taotles, et kohus jätaks hagi rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
10.Asja materjalidest tuleneb, et hageja tööleping on üles öeldud katseaja kestel. Hageja on seisukohal, et tööleping on ebaseaduslikult üles öeldud. Kostja leiab, et töötaja ei saanud oma tööga hakkama ning ei sobinud tööandjale isikuomaduste tõttu.
11.TLS § 86 lg 1 kohaselt tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates.
12.Tööandja on infojuhi D. M.i tööanalüüsis (tl 12) töötajale ette heitnud seda, et töötaja ei ole oma töökohustustega hakkama saanud, tehtud töödes esineb puudusi ning töötaja initsiatiiv puudub.
13.Vastulauses tööanalüüsile (tl 19-22) lükkab hageja kõik etteheited ümber, märkides näiteks, et E-koolis olevad vormi- ja kirjavead tekkisid temast mitteolenevatel põhjustel (kiirest töötempost). Grammatikavigu esineb kahjuks paljudel töötajatel, kelle emakeeleks pole eesti keel.
14.TLS § 6 lg 1 sätestab katseaja mõiste. Katseaeg on ajavahemik, mille jooksul saavad nii töötaja kui tööandja hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel.
15.Kohus märgib, et töölepingu ülesütlemine ei ole tühine. Kui tööleping öeldakse üles katseaja jooksul siis pole vajalik, et esineks seaduses sätestatud töölepingu erakorralise ülesütlemise mõjuv põhjus (nt töökohustuste rikkumine). Katseaja eesmärgiks on kindlaks teha, kas töötaja sobib kokkulepitud tööd tegema. Töötajale on töö tegemise nõuded (ametijuhend) töölepingu sõlmimisel teatavaks tehtud. Asja materjalidest nähtub, et töötaja ei sobinud tööandjale ka isikuomaduste tõttu. Nimetatud asjaolu ei saa hageja ümber lükata (st väita, et ta sobis isikuomaduste tõttu). Seega oli tööandjal õigus töötaja tööleping katseajal üles öelda.
16.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
17.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
18.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjus otsus on tehtud. Kohus jättis hagi rahuldamata, mistõttu kostja kohtukulud peab kandma hageja.
19.Menetlusosaline võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendis jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.