Võlaõigus › Muud

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt 1(4)

rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, peab menetlusosaline 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kättetoimetamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult, et soovib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline teatab apellatsioonkaebuse esitamise soovist, teeb kohus täiendava otsuse, millega täiendab kohtuotsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus menetleb hagi lihtmenetluses ning täiendava kohtuotsuse tegemisel piirdub kohus põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kui menetlusosaline ei ole kohtule 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kättetoimetamisest teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatanud menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates täiendava otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud N A esitas 09.04.2014.a. Viru Maakohtule hagiavalduse kahju hüvitamise nõudes 635 eurot. Hagiavalduse asjaolude kohaselt andis hageja 11.11.2011 füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevale M G parandamiseks valgest kullast helesinise topaasi ja briljantidega sõrmuse, mille üleandmist tellijalt töövõtjale viimane kirjalikult ka kinnitab. Hagejale sõrmust ei tagastatud, sest töövõtja M G teatas hagejale töökojas toimunud röövimisest, mille käigus läks muude asjade hulgas kaduma hagejale kuuluv sõrmus. M G lubas tagastada hagejale samalaadse asja 2012 jaanuari lõpuks, kuid hageja sõrmus tagasi ei ole saanud vaatamata tarbijakaitseameti ja inkassofirma kaasamisele. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 104 lg 1 alusel kahju, sõrmuse maksumuse 535 eurot ja kasutatud inkassoteenuse eest tasutud 100 eurot, hüvitamist. Kohus toimetas kostjale hagiavalduse koos lisadega kätte 09.05.2014.a. Kostja hagi ei tunnista. Hageja sõrmus rööviti kostja töökojast 11.11.2011 aset leidnud kallaletungi käigus. Röövimise faktis on algatatud kriminaalmenetlus, kus kostja on kaasatud kannatanuna ja hageja on tunnistatud tsiviilhagejaks. Politsei pole röövitud esemeid leidnud. Kostja leiab, et hagejal puudub õigus nõuda 2(4)

temalt sõrmuse tagastamist või kahju hüvitamist, kuna kostjal puudus füüsiliselt võimalus 11.11.11 toime pandud kuriteo asjaolude mõjutamiseks. Kostjal puudub süü VÕS § 104 tähenduses ning tema rikkumine on vabandatav vääramatu jõu tõttu. Kahju hüvitamine VÕS § 114 ja deliktivastutuse sätete alusel on alusetu. Kohtu õiguslikud põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 436 lg-st 7 ja § 438 lg-st 1 tulenevalt rajab kohus otsuse hageja ja kostja esitatud asjaoludele, andes tuvastatud asjaoludele ise õigusliku hinnangu ega ole seotud kvalifikatsiooniga, mille pool õigussuhtele annab. Kohus kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende hagi aluseks olevate asjaoludega, millele pool on viidanud. Kohus tuvastas, et poolte vahel puudub vaidlus hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude üle. Kohtule esitatud tõendite põhjal tuleb asuda seisukohale, et hageja ja kostja vahel on lepinguline suhe tarbijatöövõtulepingu näol VÕS § 635 lg 4 tähenduses. VÕS § 8 lg järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 640 lg 2 kohaselt kannab töövõtja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö valmimiseni, kui pooled pole kokku leppinud riisiko kandmisest töö vastuvõtmiseni või töö vastuvõetuks lugemiseni. VÕS § 641 lg 1 järgi on töövõtjal kohustus anda tellijale üle lepingutingimustele vastav asi. VÕS § 636 lg 4 kohaselt loetakse tarbijatöövõtu korral töövõtja poolt asja tellijale õigeaegselt üle andmata jätmist oluliseks lepingurikkumiseks. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine on VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine ja kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 järgi nõuda kahju hüvitamist, s. o enda asetamist olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud VÕS § 127 lg 1 mõttes. . VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik oma kohustuse rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. VÕS § 103 lg 2 kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav siis, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. VÕS § 103 lg 2 kohaselt on vääramatu jõud asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kostja vabandatavuse väite kohaselt ei olnud tal kahe maskis kurjategija tegutsemise takistamiseks või ründe ennetamiseks ühtegi võimalust, samuti on röövitud asjad politsei poolt leidmata, seetõttu puudub kostjal lepingulise kohustuse rikkumises süü. Kohus leiab vastuseks kostja väitele, et isegi juhul, kui kostja ei käitunud süüliselt ning lepingu rikkumise põhjustanud asjaolud asusid väljaspool tema mõjusfääri, ei olnud antud juhul tegu kohustuse rikkumise vabandatavusega VÕS § 103 mõttes. Kui on tegemist asjaoluga, mis objektiivselt võlgniku mõjusfääri ei kuulu, ei kujuta see vääramatut jõudu, kui võlgnikult võis mõistlikult eeldada, et ta selle asjaoluga lepingu sõlmimisel arvestab. Kohtu hinnangul on tavalisele mõistlikule kostjasarnasele ettevõtjale ettenähtav ja arvestatav risk sattuda kirjeldatud situatsiooni ning kui selline isik ka tegelikult soovib tugineda vastutuse vähendamiseks vabandatavusele, peab ta seda lepingus piirama, näiteks klausliga, et ta vastutab ainult süü olemasolu korral. Kohtul viimatinimetatu kohta tõendid puuduvad. Seega leiab kohus, et kostja rikkus seadusest tulenevat kohustust, mille puhul süü vastutuse eeldusena ei kohaldu, tema rikkumine pole vabandatav ning VÕS § 115 lg 2 ja § 127 lg 1 tulenevalt on hageja poolt esitatud hüvitise nõue põhjendatud ja rahuldatakse. Kohtuotsuse kuulutamine Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 30.juunil 2014, kell 16:00 ja toimetatakse menetlusosalistele kätte.

3(4)

Pille Aver Kohtunik

/digiallkiri/

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.