Jätta A. P.i hagi OÜ LAB Project vastu rahuldamata.
Poolte menetluskulud jätta A. P.i kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
MENETLUSE KÄIK
1.A. P. esitas Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse OÜ LAB Project vastu töölepingu ülesütlemise hüvitise, töölepingu ülesütlemiest vähem etteteatamise hüvitise, moraalse kahju ja saamata jäänu töötasu väljamõistmise nõudes (töövaidlusasi nr 4.1-1/2472).
2.Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjon rahuldas 18.11.2013.a otsusega A. P.i avalduse osaliselt: mõistis tööandjalt välja A. P.i kasuks vähem makstud töötasu summas 1 021, 26 eurot; jättis rahuldamata töölepingu ülesütlemise hüvitise nõude; jättis rahuldamata töölepingu etteteatamise hüvitise nõude; jättis rahuldamata mittevaralise kahju hüvitamise nõude.
3.OÜ LAB Project esitas 27.12.2013.a. kohtule taotluse töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses töövaidluskomisjoni poolt rahuldatud ulatuses. 24.01.2014.a võttis Harju Maakohus avalduse (taotluse) menetlusse ja nõudis hagejalt A. P.ilt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohtule esitamist hagiavaldusele ettenähtud vormis. A. P. esitas hagiavalduse 04.02.2014.a. Hageja viibis hagi esitamise ajal kinnipidamiskohas Viru Vanglas, mistõttu saatis Harju Maakohus tsiviilasja kohtualluvusel lahendamiseks Viru Maakohtule.
HAGEJA NÕUE
4.Hageja A. P. väitis, et töölepingu kohaselt võeti töötaja tööle osalise tööajaga. Täpset informatsiooni kellaaegade osas ei märgitud, töötaja teadis, et tööpäev on 4 tundi. A. P. leiab, et on teinud ületunde kokku 444, 5 tundi, mille eest on ette nähtud 1,5 x töötasu Hageja palub välja mõista ületunnitöö eest töötasu 1 268, 25 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
OÜ LAB Project leiab, et A. P.i nõue on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.
Hageja nõue tugineb arusaamale, et ta on teinud ületunnitööd, mille kostja on jätnud tasumata. Seda seisukohta on aktsepteerinud oma otsuses ka töövaidluskomisjon. Tõenditena tuginetakse vangla väljasõidutunnistustele, mis justkui määraksid tööaja pikkuse. Kostja märgib, et poolte vahelise õigussuhtes tuleb aluseks võtta tööleping. Vastavalt töölepingule võeti A. P. tööle hooajatööle (kive toodetakse kevadest sügiseni) osalise tööajaga (kuuajalise perioodi mõttes, sest kõikideks päevadeks ei olnud tööandjal tööd pakkuda). Töö tasustamise aluseks oli kivide sorteerimise ja pakendamise hulk – ehk tükitöö. Töölepingu p 11 märgitud alternatiivse tasustamise viis – „... või vastavalt töötatud tundidele kuus” oli jäetud võimalus tunnitasuks, kuid hageja suhtes seda võimalust vaja ei olnud ning ei kasutatud. Viited ajatöö kasutamisele töötasu arvestamisel olid tingitud sellest, et mõningatel jutudel ei olenud võimalik tükitööd mõõta ja ajatöö vormis tasuti kokkuleppeline summa tükitöö eest. Leping oli sõlmitud eesmärgiga kindlustada tööandja töötajaga, kes töötaks osalise tööajaga
Päevadel, mil töötaja tööle kutsuti, töötati täistööpäevad, kostjal puudus igasugune mõistlik põhjendus kutsuda hagejat tööle, mil tal tööd pakkuda ei olnud ning maksta selle eest tunnitasu. Hageja võeti tööle osalise tööajaga. Kõigile töötajatele kehtestati päevane tükitöö norm, mida tuli täita. Töö tasustamise aluseks oli üheselt tükitöö ja ajanormi kohaldati ainult siis, kui tükitööd anda ei olnud võimalik. Töölepingu p 11 seletab lahti lepingu p-s 10 märgitu. Töövaidluskomisjon on kostja arvates põhjendamatult jätnud tähelepanuta, et hageja näol oli tegemist kinnipeetavaga, kelle töötamisel on erisused. Kostjast lähtuvalt oleks hageja võinud lahkuda kohe pärast tükitöönormi täitmist, kuid kostja ei saanud hagejat ära saata, sest kinnipeetavad saabusid tööle ja lahkusid töölt üheskoos. Asjaolu, et väljasõidutunnistusel on märgitud kostja juurest lahkumise aeg, ei anna alust järeldada, et hageja tegi selle aja kostja juures tööd. Isegi juhul, kui miskipärast arvata, et töö tasustamise aluseks võis olla tükitöö (mida kostja eitab) ei ole võimalik vangla väljasõidutunnistusi kasutada tõendina , mille alusel oleks võimalik määrata tööaja pikkust.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
7.Ida-Inspektsiooni Töövaidluskomisjon rahuldas 18.11.2013.a otsusega töövaidlusasjas nr 4.1-1/2472 A. P.i avalduse osaliselt: mõistis tööandjalt välja A. P.i kasuks vähem makstud töötasu summas 1 021, 26 eurot; jättis rahuldamata töölepingu ülesütlemise hüvitise nõude; jättis rahuldamata töölepingu etteteatamise hüvitise nõude; jättis rahuldamata mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Tööandja OÜ LAB Project taotles töövaidlusasja läbivaatamist hagimenetluses töövaidluskomisjoni rahuldatud osas ehk osas, mis puudutas hüvitise väljamaksmist vähem tasutud töötasu eest 1 021, 26 eurot (ületunnitöö eest). Seega menetleb kohus A. P.i hagi OÜ LAB Project vastu üksnes vaidlustatud osas, muus osas on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud (vt ITVS § 25 lg 1).
8.Vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 1 võivad töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. ITVS § 24 lg 4 kohaselt kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Kohus menetleb kostja taotlust töövaidlusasja läbivaatamist hagimenetluses töövaidluskomisjoni rahuldatud osas ehk osas, mis puudutas hüvitise väljamaksmist vähem tasutud töötasu eest 1 021, 26 eurot (ületunnitöö eest)
9.Pooled ei vaidle selle üle, et töötaja oli võtud tööle osalise tööajaga. Eelöeldut kinnitab töölepingu p 10. Poolte vahel on vaidlus selles, kas töötaja on teinud ületunnitööd, mille eest pole tööandja tasu maksnud.
Hageja leiab, et kuna täpset informatsiooni kellaaegade osas ei märgitud, rikuti töölepinguseaduses sätestatut. Hageja teada kestis tema tööaeg 4 tundi päevas, seda ületanud ajal tegi ta järelikult ületunnitööd, mida tasustatakse vastavalt TLS § 44 p 7 pooleteisekordselt. Kostja vaidleb sellele vastu ja väidab, et sõlmitud töölepingu kohaselt võeti A. P. tööle hooajaliselt (kive toodetakse kevadest sügiseni) osalise tööajaga (kuuajalise perioodi mõttes,). Töö tasustamise aluseks oli kivide sorteerimise ja pakendamise hulk – ehk üheselt tükitöö. Osalise tööaja kehtestamise põhjuseks oli tööandja pakutava töö iseloom. Töö tasustamise aluseks oli tükitöö ja ajanormi kohaldati ainult siis, kui tükitööd anda ei olnud võimalik. Töölepingu p 11 seletab lahti lepingu p-s 10 märgitu.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited või vastuväited ning tõendite esitamise kohustus lasub pooltel. TsMS § 230 lg 1 ja § 5 lg 2 tulenevalt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja on omapoolsete väidete tõendamiseks esitanud vangla väljasõidutunnistused. Kostja on seisukohal, et väljasõidutunnistused ei saa kuidagimoodi näidata tööga hõivatust, vaid tõendavad ajavahemikku, mis töötaja viibis vanglast väljas.
11.Vastavalt töölepinguseaduse (TLS) § 43 lg 1 eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg). Sama paragrahvi lg 2 järgi eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas. Ületunnitööd reguleerib TLS § 44 TLS § 44 lg 1 järgi võivad töösuhte pooled kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul. Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu (lg 7).
12.Vastavalt poolte vahel 14.06.2013.a sõlmitud töölepingu p 10 töötab töötaja osalise tööajaga. Tööaja arvetus käib töötunni kaupa ja määratakse ette tööandja suuliste ja kirjalike korraldustega. Töölepingu p 11 kohaselt saab töötasu sorteeritud ja pakendatud sillutiskivide 1m2 eest 0,195 eurot bruto või vastavalt töötatud tundidele kuus arvestusega 1,9 eurot tunnis bruto, mida muudetakse poolte kokkuleppel. Eeltoodust tuleneb üheselt, et töötajale maksti tasu tükitöö eest, mida kinnitavad tööaja arvestuse tabelid töövaidlusasja 4.1-1/2472-2013 toimikus lk 27-30. Näiteks on juunis 2013 arvestatud 1181, 92 m2 eest 230,5 eurot (so 1181, 92 x 0,195). A. P. ei ole väitnud ega tõendanud, et ta on tükitööna teinud tööd rohkem, kui talle makstud. Hageja ei ole tõendanud ka seda, et töölepingut sõlmides asus ta tööle teadmises, et tavaline tööaeg on 08.00-12.00 ja edasine ületab kokkulepitud tööaja normi.
13.TLS § 5 lg 1 p 7 kohaselt peab töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduma aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg). Poolte õigus on leppida kokku täistööajast lühemas tööajas, sel juhul on tegemist osalise tööajaga. Ka osalise tööajaga
töötamisel tuleb pooltel kokku leppida mitu tundi nädalas töötaja töötab ja kuidas need tunnid jaotuvad seitsmepäevases ajavahemikus. Kohus nõustub sellega, et antud juhul ei ole kirjalikult vormistatud töölepingus märgitud, kuidas jaotub tööaeg nädala kohta (TLS § 43 lg 3). Eeltoodu ei anna aga kohtu hinnangul alust järeldada, et osaline tööaeg oli neli tundi päevas ja hageja on teinud tööd, mis ületab kokkulepitud tööaega. Kohus rõhutab veelkord, et töötaja töö tasustamise aluseks oli tehtud töö hulk, mitte töö tegemisele kulutatud aeg.
14.Hageja ja töövaidluskomisjon on tähelepanuta jätnud töölepingu p 11 teises lauses märgitu „...töötasu sisaldab tasu öise (22.00 kuni 06.00) tööaja eest....“ Järelikult ei saanud pooltel olla kokkulepet tööajas 8.00 -12.00. Hageja on töölepingu allkirjastanud, järelikult pidi ta teadma, et lepingu järgi ei ole välistatud ka töötamine varahommikusel ja hilisõhtusel kellaajal. Seetõttu tema tõlgendus 8.00-12.00 tööajast on meelevaldne.
15.Kohus nõustub kostjaga selles, et Viru Vangla väljasõidutunnistused ei tõenda tööaega ega tööga hõivatuse aega, vaid on informatiivse tähendusega kinnipeetava liikumise kohta väljaspool kinnipidamiskohta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et A. P.i töötasu arvestuse aluseks oli tükitöö (töölepingu p 11), mis on tõendatud töövaidluskomisjoni toimiku lk 20-23. Seetõttu hageja tuginemine väljasõidutunnistustele ja ületunnitöö regulatsioonile on kohtu arvates põhjendamatu. Hageja ei ole tõendanud, et tema tööd tasustamise aluseks oli töö tegemisele kulutatud aeg (ajatöö) või et ta tegi reaalselt tööd (tükitööna) rohkem kui talle selle eest on tasutud.
16.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hageja nõude vähem makstud töötasu summas 1 021, 26 euro väljamõistmiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus
17.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata. Seega poolte menetluskulud jäävad hageja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.