Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Asjaolud ja menetluse käik Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1642,87 eurot, viivise seisuga 16.01.2014 summas 797 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise 0,1 % päevas alates 17.01.2014 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja hagiavaldusele ei vastanud. Kohtu põhjendused Vastaval tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et hageja nõue on põhivõla osas õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista põhivõlgnevus summas 1 642,87 eurot. Tüüptingimustest tuleneb, et kui ostja ei maksa arvet märgitud maksetähtpäevaks, maksab ta võrguettevõtjale viivist tasumata summalt 0,1% päevas. VÕS § 237 lg 1 sätestab, et tarbijalemüügi puhul on ostja kahjuks käesolevas jaos sätestatust ja käesoleva seaduse üldosas lepingu rikkumise puhuks kasutatavate õiguskaitsevahendite kohta sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa (kuni 14.04.2013 kehtinud redaktsioonis seitse) protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna tüüptingimused kalduvad viivise osas kõrvale VÕS § 113 lg 1 sätestatust, siis on tüüptingimused viivise osas tühised ja lähtuda tuleb VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määrast.

Seega on põhjendatud välja mõista kostjalt viivis 16.01.2014 seisuga summas 159,43 eurot. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Ülaltoodule tuginedes leiab kohus, et hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1 642,87 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 16.01.2014 seisuga summas 159,43 eurot ning alates 17.01.2014 viivis põhivõlalt (s.o 1 642,87 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 1642,87 eurot. Hageja on palunud menetluskulud jätta kostja kanda. Hagi esitamisel tuli tasuda riigilõivu 250 eurot, mille hageja on ka tasunud. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta 36 % ulatuses hageja kanda ja 64 % ulatuses kostja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 160 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.