lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-28718/16

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 19.06.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-28718/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.06.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1634
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Viljandi kohtumaja 19. juuni 2014 nr 2-12-28718 Leili Lenk versus Eesti Vabariik (Haridusministeeriumi kaudu) Töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja hüvitise Hagi ese nõue 1 091,74 € Hagi hind hagi lahendamine Menetlusstaadium lihtmenetlus kohtunik Toomas Lillsaar Kohtukoosseis Leili Lenk (isikukood xxxxxxxx, aadress xxxxxx xx, Hageja xxxxx-xxxxx xxxx, xxxxxxxxx, xxxxx) Hageja volitatud isik menetlus- Rauno Aaslaid (e-post: [email protected]) dokumentide edastamiseks Eesti Vabariik Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu Kostja (aadress Munga 18, Tartu, 50088) jurist Sirje Soo (e-post: [email protected]) Kostja esindajad Jüri Hansen (Lahmuse Kooli direktor, e-post: [email protected]) Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasi (number ja nimetus)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, teeb kohus otsustused. Otsustused hagis

1.Jätta Leili Lenki hagi Eesti Vabariigi vastu rahuldamata. Muud otsustused 2.1 Jaotada menetluskulud ning jätta need hageja kanda; 2.2 toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused otsusele 3.1 Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 2000 € ning koos kõrvalnõuetega 4000 €, on kohus asja lahendanud TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta ning menetlusosaliste ärakuulamisega; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud; 3.2 TsMS § 444 lg 4 esimese lause kohaselt võib kohus lihtmenetluse otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta. TsMS § 444 lg 1 ning 2 kohaselt võib kohus lihtmenetluse otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid,

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Samuti võib kohus lihtmenetluse korral kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega; 3.4 Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab 10 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kui menetlusosaline ei ole kohtule sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 42); 3.5 TsMS § 448 lg 41 kohaselt ei pea apellatsioonkaebuse esitamise soovi põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kohtuotsuse peale on siis õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.6 TsMS § 637 lg 21 kohaselt lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit; 3.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

(TsMS § 448 lg 41 kohaselt otsuse resolutsiooni täiendused) I osa Hageja nõue (hagi ese) ja faktilised asjaolud Hageja töötas 24.01.2007 sõlmitud töölepingu alusel Lahmuse koolis köögitöölisena. Kostja esitas hagejale 24.07.2012 töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse Töölepingu seaduse (TLS) § 89 (Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel) lg 1 ning TLS § 97 (Tööandja ülesütlemise etteteatamise tähtajad) alusel seoses töö ümberkorraldamisega (koondamine). Hageja taotles kohtult nimetatud ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamist ning hüvitist kolme kuu keskmise töötasu määras, s.o täpsustatuna 1 091,74 €. Hageja leiab, et koondamiseks puudus seaduslik alus, kuna kostja säilitas köögitöölise töökoha. Kooli töötajate koosseisu muudeti 01.05.2012 seoses õpilaste vähenemisega ning töö ümberkorraldamisega. Sellega jäeti koosseisust ära laohoidja ametikoht ning 2 köögitöölise ametikohta. Moodustati laohoidja/köögitöölise ametikoht koormusega 1,0. Laohoidja K. Mees koondati 27.04.2012 ning tema sai vastloodud töökoha. Hageja arvates puudus koondamissituatsioon. II osa Kostja vastuväited Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, sest ta ei ole rikkunud TLS §-s 89 sätestatud nõudeid ning töölepingu ülesütlemine on toimunud seaduslikult. Kooli eelarve ratsionaalsema

kasutamise eesmärgil vaadati 2012. aasta kevadel üle kooli töötajate kooseis. Muudatuste hulgas korraldati ümber õpilaste toitlustamisega seotud töö. Muudatus ei puudutanud kokkade tööd, nad tegid jätkuvalt koka tööd ja 0,25 ametikohaga köögi abitöölise tööd, kuna see on seotud nende otsese tööga ning seisnes söögi valmistamisega seotud nõude pesemises ja ruumide (köögi ning toiduvalmistamisruumi) koristamises. Laohoidja ja kahe köögitöölise ametikoht oli võimalik ühitada, kuna vastavalt tööde iseloomule saab need tööd ära teha üks inimene. Kooli direktori 26.04.2012 käskkirjaga nr 1-2/19 „Koolitöötajate koosseisu kinnitamine“ muudeti kooskõlastatult Haridus- ja Teadusministeeriumiga 01.05.2012. töötajate koosseisu. Koosseisudes ühendati 1 laohoidja ametikoht ja 2 köögi abitöölise ametikohta. Sama käskkirjaga kinnitati uus ametikoht – laohoidja/köögitööline koormusega 1,0. Vastavalt TLS §-le 97 võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda etteteatamise tähtaegu järgides. 27.04.2012 andis tööandja laohoidja K. Meesile ja köögi abitöölisest hagejale töölepingu ülesütlemisavalduse. K. Meesile pakuti alates 29.06.2012. laohoidja/köögitöölise ametikohta, sest tal oli laohoidja töökogemus. Hagejaga lõpetati tööleping 28.06.2012, kuna teist töökohta talle pakkuda ei olnud. Tööle jäämisel ei pidanud tööandja hagejat eelistama, kuna tal puudusid tööle jäämiseks eelisõigust andvad tingimused. Töölepingu ülesütlemisavaldust kätte andes selgitati hagejale, miks sellised otsused on tehtud. Kuna töölepingu ülesütlemisavalduses, mis esitati 27.04.2012 ei olnud põhjendus kirjalikult fikseeritud, esitas tööandja 25.05.2012 töölepingu ülesütlemisavalduse põhjenduse, kus põhjendati kirjalikult, miks tööandja pidi sellise otsuse tegema. III osa Kohtu põhjendused

1.Menetluse käik Kohus on kontrollinud hagi kohtus menetlemise lubatavust ja hagi menetlusse võtnud. TsMS § 405 (Lihtmenetlus) lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 põhinõudelt eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. TsMS § 405 lg 1 p-de 3, 5, 7, 8 kohaselt võib kohus muuhulgas hagi lihtsustatud korras menetlemisel: näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad; kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all; loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist ja koguda tõendeid omal algatusel. Lihtmenetluses tagab kohus menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit (TsMS § 405 lg 2). Kohus võib lihtmenetluses (TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud viisil) asja menetleda, ilma et selle kohta oleks vaja teha eraldi määrust. Menetlusosalistele tuleb siiski teatada nende õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud (TsMS § 405 lg 3). Arvestades tsiviilasja faktilisi asjaolusid ja hagi hinda pidas kohus võimalikuks menetleda asja lihtmenetluses ning tegi 19. juuni 2014 tsiviilasjas resolutsioonotsuse, mille hageja sai kätte 20. juuni 2014. Hageja on 30. juuni 2014 kohtule edastatud teates soovinud esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus. TsMS § 448 lg 41 kohaselt on kohus resolutsioonotsust täiendanud puuduva osaga (kirjeldava ja põhjendava osaga).
2.Tuvastatud asjaolud, asjaomased õigusnormid, õiguslik analüüs ja järeldused
2.1.Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks vajalikud asjaolud ning hinnanud TsMS § 232 lg 1 järgi poolte esitatut igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
2.2.TLS § 89 võimaldab tööandjal ühe juhuna tööleping üles öelda juhul, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu. Vastavat arvesse võttes on kostja hageja töölepingu ka 27.04.2012 üles öelnud. Põhjendades seda omakorda 25.05.2012 esitatud kirjaga, kus selgitati hagejale koondamise põhjuseid – kaotati kolm töökohta (1 laohoidja ning 2 köögitöölist), mille asemel loodi 1 köögitöölise-laohoidja (0,5 + 0,5) ametikoht, milline pakuti varasemalt samuti koondatud laohoidja K. Meesile.
2.3.Ebaõige on hageja seisukoht, mille kohaselt puudus koondamissituatsioon, kuna köögitöölise koht jäi alles. Sisuliselt jäi kostja poolse töö ümberkorralduse tulemusel köögitöölise koht alles üksnes 0,5 ametikoha ulatuses ning varasemalt hageja ning kostja vahelises töölepingus kokkulepitud tingimustel töö jätkumine muutunuks TLS § 89 mõttes ümberkorralduste tõttu kohtu hinnangul võimatuks – uuel töötajal tulnuks lisaks köögitöölise ülesannetele tegeleda ka laohoidmisega.
2.4.Olukorras, kus töökohti vähendatakse põhjusel, et kahele sama töö tegijale enam tööd ei jätku, on tegemist koondamissituatsiooniga. Kuivõrd uut töökohta hagejale TLS § 89 lg 3 mõttes pakkuda ei olnud ning töötajal puudus ka eelisseisund koondamisel TLS § 89 lg 5 mõttes, oli tööandja ülesütlemisavaldus seaduspärane ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
3.Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 (Menetluskulude jaotus hagimenetluses) lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses põhinõude rahuldamata jätmisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta hageja kanda.
4.Otsuse, jõustumisest ja edasikaebamisest Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses (TsMS § 456 lg 1). Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud (TsMS § 456 lg 2 p 1). Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 630 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitaja on apellant. Apellatsioonkaebuses võib tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (TsMS § 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus (TsMS § 631 lg 1). Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Lillsaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja