Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Menetluse käik ja kaebuses esitatud asjaolud 19.08.2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-84087 rahuldas Harju Maakohus BBAS-i hagi tagamise abinõu asendamise avalduse ja lubas müüa arestitud laeva OMG Tosno. 02.11.2009 ühines kaebaja täitemenetlusega nr 052/2009/5330 ja esitas 24.05.2010 kohtutäiturile Eesti Vabariigi territooriumil 28.12.2010 täidetavaks tunnistatud välisriigi kohtuotsuse, mille kohaselt on tunnustatud laevahüpoteegisumma 10 248 272,46 eurot (394 497 000 rubla). 30.04.2010 müüs kohtutäitur Urmas Tärno laeva avalikul enampakkumisel hinnaga 1 724 331,16 eurot (26 979 920 krooni). 19.08.2010 tegi kohtutäitur viimased täitekulude väljamõistmise otsused. Kokku tegi kohtutäitur 17 täitekulude väljamõistmise otsust summas 734 694,65 eurot (11 495 473,29 krooni). 30.08.2010 esitas sissenõudja kaebused täitekulude väljamõistmise otsuste peale, mis puudutasid VBSOÜ sadamatasude suurust, ekslikult arvestatud käibemaksu ja topelt väljamõistetud kulusid. 18.10.2010 jättis kohtutäitur otsusega rahuldamata sissenõudja kaebuse sadamatasude suuruse kindlaksmääramiseks. Sissenõudja esitas kaebuse kohtutäituri otsusele (tsiviilasi nr 2-10-55567). Muud täitekulude väljamõistmise otsused on jõustunud. Teised täitemenetluse osalised ei ole kohtutäituri otsuseid ega tegevust vaidlustanud. 09.11.2010 palus sissenõudja kohtutäituril viivitamatult koostada jaotuskava täitemenetluse osaliste vahel ning teha väljamaksed osas, mida täitemenetluse osalised ei ole vaidlustanud. 22.11.2010 teatas kohtutäitur e-kirjaga, et ta peatab täitemenetluse kuni vaidluse lahendamiseni sadamatasude suuruse üle. 21.11.2011 tegi Tallinna Ringkonnakohus määruse, millega tühistas kohtutäituri 22.11.2010 otsuse ja kohustas kohtutäiturit uuesti läbi vaatama 09.11.2010 kaebuse (tsiviilasi nr 2-10-60584). 14.03.2012 tegi Riigikohus määruse nr 3-2-1176-11, millega rahuldas sissenõudja kaebuse sadamatasude suuruse kindlaksmääramiseks (tsiviilasi nr 2-10-55567). 18.04.2012 tegi Riigikohus määruse, millega jättis muutmata Tallinna Ringkonnakohtu 21.11.2011 määruse tsiviilasjas nr 2-10-60584 (21.11.2011 otsus jõustus 18.04.2012). Riigikohus on põhjendava osa punktis 14 märkinud, et kaebajal on õigus nõuda vaidlustamata osas väljamaksete tegemist summas 15 484 446,71 krooni ning kohtutäituril puudub õiguslik takistus väljamaksete tegemiseks (p 15). Kohtutäitur ei ole täitnud Tallinna Ringkonnakohtu 21.11.2011 ja Riigikohtu 18.04.2012 määrust ning tänaseni läbi vaadanud sissenõudja 09.11.2010 kaebust. Sissenõudja on seisukohal, et täitemenetluses tuleb mõistliku aja määramisel lähtuda TMS §-s 217 sätestatud tähtaegadest. Kaebaja leiab, et tulenevalt Riigikohtu 13.10.2009 määruse nr 32-1-102-09 punktist 9 on kaebajal õigus esitada kaebus otse kohtule ka siis, kui kohtutäitur ei ole kaebaja kaebust läbi vaadanud. Täitemenetluse peatamise alus langes ära juba 14.03.2012, mil Riigikohus tegi määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-176-11, kus asus seisukohale, et sadamatasude suuruse kui täitekulu peab kindlaks määrama kohtutäitur ja seetõttu langes ära ka kohtutäituri enda leitud põhjendus täitemenetluse peatamiseks. Kuna kohtutäitur ei ole kaebaja kaebust läbi vaadanud, jaotuskava koostanud ega teinud väljamakseid, siis palub kaebaja seda kohtul teha. Riigikohus on 14.03.2012 määruse nr 3-2-1-176-11 p-s 19 märkinud, et kohtute pädevus hinnata täitekulude vajalikkust tuleneb TMS § 11 lg 1 punktist 4, § 38 lg-st 2, § 37 lg-st 1 ja §-st 218. Kaebaja on seisukohal, et analoogselt nimetatud Riigikohtu seisukohtadega

hõlmab kohtulik kontroll kohtutäituri tegevuse üle ka kohtutäituri eest toimingu tegemist, kui kohtutäitur on ebaseaduslikult keeldunud selle tegemisest. Kaebaja kohustamiskaebus on kaebus kohtutäituri tegevusetuse peale, sest kohtutäitur on ebaseaduslikult jätnud toimingu tegemata. Sissenõudja palub kohtul määrata kindlaks sissenõudjale täitemenetluse tulemist väljamaksmisele kuuluv summa ja kohustada kohtutäiturit tegema väljamakse, sest kohtutäituril ei ole formaliseerituse põhimõttest lähtuvalt õigust keelduda väljamaksete tegemisest. Juhul, kui kohus leiab, et TMS § 11 kohaselt puudub tal õigus määrata kindlaks sissenõudjale kuuluv väljamakse, siis palub sissenõudja jätta TMS § 11 kohaldamata vastuolu tõttu hea usu põhimõttega. Kohtulik kontroll kohtutäituri tegevuse üle on muutunud sisutuks, sest kohtutäitur keeldub vaatamata kohtu ettekirjutusele seadusliku toimingu tegemisest. Kaebajal ei ole muid õiguskaitsevahendeid kohtutäituri tegevuse vastu, kui kahju hüvitamise nõue riigivastutuse seaduse alusel, kuid see ei kohusta kohtutäiturit kaebajale väljamakset tegema. Riigikohus on 18.04.2012 määruse nr 3-2-1-38-12 p-s 14 tuvastanud, et täitemenetluse esemeks olnud laeva müügist saadi 26 979 920 krooni, sissenõudjal on õigus hüpoteek realiseerida ja kohtutäitur on teinud täitekulude väljamõistmise otsuseid kokku summas 11 495 473 krooni ja 29 senti (koos käibemaksuga). Seega on põhjendatud sissenõudja väited, et kohtutäituril on võimalik teha täitemenetluse tulemist vaidlustamata osas väljamakseid kokku 15 484 446 krooni ja 71 senti (müügitulemist 26 979 920 krooni lahutada täitekulud 11 495 473 krooni ja 29 senti). Täitemenetluses on üks sissenõudja - OAO Bank SanktPeterburg. Täitemenetluse kogutulem on 1 724 331,16 eurot (26 979 920 krooni). Kohtutäitur on teinud 17 täitekulude väljamõistmise otsust kokku summas 734 694,65 eurot (11 495 473,29 krooni). Nimetatud täitekulud kuuluva sundenampakkumise tulemist väljamaksmisele esimeses järjekorras. Tänase päeva seisuga on kõik täitekulude väljamõistmise otsused jõustunud, va sadamatasude üle peetav vaidlus (Riigikohtu 14.03.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-176-11). Teises järjekorras kuuluvad täitemenetluse tulemist väljamaksmisele merivõlaga tagatud nõuded. Sissenõudjale teadaolevalt merivõlaga tagatud nõudeid ei ole. Kolmandas järjekorras kuuluvad täitemenetluse tulemist väljamaksmisele laevahüpoteegiga tagatud nõuded. Sissenõudjal (hüpoteegipidaja) on kohtuotsusega tunnustatud laevahüpoteek summas 10 248 272,46 eurot (394 497 000 rubla). Neljandas järjekorras tehakse väljamaksed muude nõuete omanikele (sh merinõuete omanikud). Muu nõue oli BBAS-il, kes loobus hagist (27.04.2011 Harju Maakohtu määrus). Seega puudub BBAS-il täitedokument, mille alusel osaleda täitemenetluses võlgniku suhtes (sama on märkinud Riigikohus 18.04.2012 määruse nr 3-2-1-38-12 p-s 14). Seega on kaebaja ainuke sissenõudja täitemenetluses ja talle kuulub väljamaksmisele täitemenetluse kogutulem, millest on maha arvatud täitekulud. Seega kuuluks sissenõudjale minimaalselt väljamaksmisele 989 636,52 eurot. TMS § 43 järgi peab kohtutäituri oma ametialaselt arvelduskontolt kandma sundtäitmise tulemi sissenõudjale üle kümne tööpäeva jooksul. Kaebaja on seisukohal, et kui täitemenetluses on üks sissenõudja ning TMS § 174 järgi ei ole ka muid tulemi jaotamises osalema õigustatud isikuid, siis ei pea üldse jaotuskava koostama ning sissenõudjale võib väljamakse teha pärast täitekulude mahaarvestamist.

Tänaseks on jäänud üks vaidlus täitekulude suuruse üle sissenõudja ja VBS vahel (Riigikohtu 14.03.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-176-11). Selle vaidluse tulemus ei mõjuta väljamaksete järjekorda (VBS nõue on täitekulu, mis kuulub väljamaksmisele esimeses järjekorras) ega minimaalse väljamakse suurust, kui kohtutäitur hoiustab vaidlustatud täitekulud kohtutäituri kontol. Täitekulude kandja olukord ei muutu sellisel juhul halvemaks, kuna vaidlustatud kohtutäituri otsustega väljamõistetud täitekulud on kohtutäituri arvel olemas. Kohtutäituri poolt väljamaksete mittetegemine ja täitemenetluse peatamine on sissenõudja õiguste ebaproportsionaalse piiramine, sest seda kasutatakse sissenõudjale surve avaldamiseks, et ta loobuks täitekulude otsuste vaidlustamisest. Tänase päeva seisuga on selge, et kohtutäitur on ebaseaduslikult keeldunud VBS täitekulude suuruse kindlaksmääramisest ja sissenõudja on õigesti kasutanud oma kaebeõigust, kuid kaebeõiguse kasutamise tulemuseks see, et sissenõudjale ei ole tänaseni väljamakset tehtud. Sissenõudja huve on kahjustav olukord, kus kogu täitemenetluse tulem on hoiustatud aastateks kohtutäituri deposiiti. Kaebaja palub: 1) rahuldada OAO Bank Sankt-Peterburg 09.11.2010 kaebus jaotuskava koostamiseks; 2) koostada osaline jaotuskava ja määrata kindlaks OAO-le Bank SanktPeterburg väljamaksmisele kuuluv summa 989 636,52 eurot; 3) kohustada kohtutäiturit Urmas Tärno kümne tööpäeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest tegema osalise jaotuskava alusel OAO-le Bank Sankt-Peterburg väljamakse summas 989 636,52. Juhul, kui kohus leiab, et jaotuskava koostamine ei ole vajalik, kohustada kohtutäiturit kümne tööpäeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest tegema väljamakse täitemenetluse tulemist sissenõudjale OAO Bank Sankt-Peterburg summas 989 636,52 eurot; 4) jätta menetluskulud kohtutäitur Urmas Tärno kanda. Kohtutäituri vastus Kohtutäitur ei nõustu 27.08.2012 vastuses kaebusega ja vaidleb kaebusele vastu. Kohtutäitur edastas vastusega 28.05.2012 otsuse, millega lahendas kaebuse kohtutäituri tegevuse peale täiteasjas 052/2009/5330. Otsuse on täitur edastanud ka menetlusosalistele ja kaebaja on kohtutäiturile teadaolevalt vaidlustanud ka 28.05.2012 otsuse. Kaebuse läbivaatamisel on kohtutäitur selgitanud menetluse pooltele, et kohtutäitur saab jaotuskava koostada ainult täitemenetluses, kus toimub nõude rahuldamine. Täiteasi nr 052/2009/5330 on algatatud Harju Maakohtu 19.08.2009 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-08-84087 alusel. Kohtumääruse sisuks oli hagi tagamise abinõu muutmine ja Harju Maakohus lubas BBAS taotluse alusel müüa arstitud laeva ML OMG TOSNO ja müügist saadud raha kanda kohtu deposiiti. Menetlus on algatatud ainult hagi tagamise abinõu muutmise täitmiseks. Kohtutäitur on saanud alles 2012 aasta Riigikohtu kohtumäärusest teada, et Harju Maakohus on tühistanud 19.08.2009 kohtumääruse. Kohtutäiturile tühistamise kohta kohtumäärust edastatud ei ole. Seda ei ole teinud Harju Maakohus ega menetluse pooled. Kui täitedokument on tühistatud täiteasjas nr 052/2009/5330, siis kuulub ka täiteasi lõpetamisele, kuna puudub kehtiv täitedokument. Kohtutäitur on selgitanud pooltele, et jaotuskava koostamise eelduseks on nõuet sisaldav täitemenetlus, mis on alustatud kehtiva täitedokumendi alusel. Kaebuse esitaja on edastanud kohtutäiturile 16.05.2012 avalduse täitemenetluse alustamiseks ja kohtutäitur on algatanud täitemenetluse 052/2012/2619 nõude summas 9 791 626,82 eurot rahuldamiseks. Kohtutäitur on edastanud võlgnikule VSCltd Vene Föderatsiooni kahele erinevale aadressile täitmisteate koos täitedokumendi ärakirjaga. Kohtutäiturile ei ole laekunud tagasi

kättetoimetamise kohta kinnitust. Antud aadressid on eelnevalt andnud kohtutäiturile kaebuse esitaja esindaja. Kohtutäitur leiab, et saab koostada jaotuskava täiteasjas nõude rahuldamiseks. Täiteasjas nr 052/2009/5330 jaotuskava ei ole võimalik koostada, kuna menetlus on algatatud hagi tagamise täitmiseks ja kohus on väidetavalt tühistanud hagi tagamise abinõu muutmise. Nõude rahuldamise puhul peab kohtutäitur edastama võlgnikule nõude kohta teate ja andma vabatahtliku täitmise tähtaja. Peale vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist saab alles kohtutäitur teha järgmiseid toiminguid. Enne täitmisteate üleandmist ja vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist ei ole kohtutäituril võimalik rakendada sundi, välja arvatud seaduses toodud võimalustel. Kohtutäitur palub jätta kaebuse kohtutäituri tegevuse peale rahuldamata ja menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud kaebusega, kohtutäituri vastustega kaebusele ning uurinud kohtu poolt kogutud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et OAO Bank Sankt-Peterburg kaebus Tallinna kohtutäituri Urmas Tärno tegevusetusele täiteasjas nr 052/2009/5330 tuleb rahuldada. Kaebus kuulub täitemenetluse seadustiku (TMS) § 11 lg 1 punktist 4 tulenevalt kohtu pädevusse. OAO Bank Sankt-Peterburg äriregistri väljavõttega (t.lk 196-233) on tõendatud, et kaebaja on õigusvõimeline juriidiline isik. Kaebaja nõustub kaebuses järgmiste asjaoludega: •

•

•

19.08.2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-84087 rahuldas Harju Maakohus BBAS-i hagi tagamise abinõu asendamise avalduse ja lubas müüa arestitud laeva OMG Tosno (t.lk 140) ning BBAS-i avalduse ja 19.08.2009 määruse alusel algatas kohtutäitur Urmas Tärno täiteasja nr 052/2009/5330 (t.lk 136); 02.11.2009 ühines kaebaja täitemenetlusega nr 052/2009/5330 ja esitas 24.05.2010 kohtutäiturile Eesti Vabariigi territooriumil 28.12.2010 täidetavaks tunnistatud välisriigi kohtuotsuse, mille kohaselt on tunnustatud laevahüpoteegisumma 10 248 272,46 eurot (394 497 000 rubla) (t.lk 141-149; 157-180; 189); 30.04.2010 müüs kohtutäitur Urmas Tärno laeva avalikul enampakkumisel hinnaga 1 724 331,16 eurot (26 979 920 krooni) (t.lk 150-156).

Kaebaja leiab, et kohtutäitur Urmas Tärno on põhjendamatult jätnud käesoleva hetkeni läbi vaatamata OAO Bank Sankt-Peterburg 09.11.2010 kaebuse koos taotlusega koostada viivitamatult jaotuskava täitemenetluse osaliste vahel ning teha väljamaksed osas, mida täitemenetluse osalised ei ole vaidlustanud. Kohtutäitur Urmas Tärno leiab vastuses kaebusele, et kohtutäitur saab jaotuskava koostada ainult täitemenetluses, kus toimub nõude rahuldamine. Täiteasi nr 052/2009/5330 on algatatud tsiviilasjas nr 2-08-84087 tehtud Harju Maakohtu 19.08.2009 kohtumääruse alusel s.t menetlus on algatatud ainult hagi tagamise abinõu muutmise täitmiseks. Hagi tagamise abinõu rakendamisel on kohtutäituri tegevus suunatud ainult kohtumääruse täitmisele. Nõude

rahuldamise puhul peab kohtutäitur edastama võlgnikule nõude kohta teate ja andma vabatahtliku täitmise tähtaja. Peale vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist saab alles kohtutäitur teha järgmiseid toiminguid. Enne täitmisteate üleandmist ja vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist ei ole kohtutäituril võimalik rakendada sundi, välja arvatud seaduses toodud võimalustel. Kas OAO Bank Sankt-Peterburg on täiteasjas nr 052/2009/5330 sissenõudjaks Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 149 lg 1 kohaselt kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses. Teist arestimisakti ei koostata ja keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta. Sama paragrahvi teisele lõikele vastavalt on menetlusega ühinenud sissenõudjal samad õigused kui sissenõudjal, kelle avalduse alusel kinnisasi arestiti, kui seadusest ei tulene teisiti. Täitemenetlusega nr 052/2009/5330 ühinemise avalduses (t.lk 144) leidis OAO Bank SanktPeterburg, et kuna BBAS-i avalduse alusel on alustatud laeva OMG Tosno suhtes täitemenetlust merinõude rahuldamiseks, siis on sissenõudjal võimalik täitemenetlusega ainult ühineda TMS § 149 lg 1 alusel. Kohus leiab, et TMS § 149 lõikest 2 tulenevalt on OAO Bank Sankt-Peterburg sissenõudja õigused ja kohtutäitur Urmas Tärno on kaebajat OAO Bank Sankt-Peterburg käsitlenud täiteasjas nr 052/2009/5330 sissenõudjana. Kohtutäituri poolt OAO Bank Sankt-Peterburg sissenõudjana käsitlemine tuleneb järgmistest dokumentidest: • 02.11.2009 avaldus sissenõudega ühinemiseks (t.lk 142-145), kus avaldaja OAO Bank Sankt-Peterburg on märkinud, et laevahüpoteegist tuleneva nõude täitmiseks on tal sissenõudjana võimalik täituri poole pöörduda vaid täiteasjaga nr 052/2009/5330 ühinedes, kuna laeva OMG Tosno suhtes (millele oli seatud OAO Bank SanktPeterburg laevahüpoteek) on alustatud täitemenetlust merinõude rahuldamiseks täiteasjas nr 052/2009/5330; • 29.01.2010 enampakkumise nurjunuks kuulutamise aktist (t.lk 190), kus täitur on märkinud OAO Bank Sankt-Peterburg sissenõudjana 2; • Täitekulude väljamõistmise otsused 04.11.2009 (t.lk 192) ja 17.11.2009 (193), milles täitur on märkinud ja käsitlenud OAO Bank Sankt-Peterburg sissenõudjana. Seega tuleneb osundatud tõenditest ja TMS § 149, et OAO Bank Sankt-Peterburg on täiteasjas nr 052/2009/5330 sissenõudja ning tal on kõik sissenõudja õigused. Täiteasja nr 052/2009/5330 lõpetamisest Kohus leiab, et kohtutäituri käsitlus, mille kohaselt täiteasja alustamisel hagi tagamise abinõu rakendamiseks on kohtutäituri tegevus suunatud ainult hagi tagamise kohtumääruse täitmisele ning ja kui täitedokument on tühistatud, siis kuulub ka täiteasi lõpetamisele, kuna puudub kehtiv täitedokument ei ole õige. Kohus leiab, et täiteasja alustamise aluseks oleva täitedokumendi tühistamisel või esialgse sissenõudja täitemenetluses täitedokumendi täitmisest loobumisel ei saa kohtutäitur täiteasja lõpetada olukorras, kus täitemenetlusega on arestitud vara (mis oli koormatud hüpoteegiga) müüdud ning täitemenetlusega oli ühinenud hüpoteegipidaja, kellel on sissenõudja õigused. Kohtutäituril tuleb kohe peale sissenõudega ühinemise avalduse saamist ja nõuetele vastava täitedokumendi esitamist vastavalt TMS-ile edastada samas täiteasjas (052/2009/5330) võlgnikule nõude kohta teade ja anda vabatahtliku

täitmise tähtaeg. Põhjendamatud on kohtutäituri selgitused selle kohta, et seda ei saa teha täiteasjas, millega sissenõudja on ühinenud. Sissenõudjale OAO Bank Sankt-Peterburg väljamakse tegemisest Kohus loeb tuvastatuks järgmised asjaolud: •

• •

•

•

•

•

•

09.11.2010 palus sissenõudja OAO Bank Sankt-Peterburg kohtutäituril viivitamatult koostada jaotuskava täitemenetluse osaliste vahel ning teha väljamaksed osas, mida täitemenetluse osalised ei ole vaidlustanud (t.lk 40-43); 22.11.2010 teatas kohtutäitur e-kirjaga, et ta peatab täitemenetluse kuni vaidluse lahendamiseni sadamatasude suuruse üle; 21.11.2011 tegi Tallinna Ringkonnakohus määruse, millega tühistas kohtutäituri 22.11.2010 otsuse ja kohustas kohtutäiturit uuesti läbi vaatama 09.11.2010 kaebuse (tsiviilasi nr 2-10-60584; jõustus 18.04.2012) (t.lk 11-21); 18.04.2012 tegi Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-12 määruse, millega jättis muutmata Tallinna Ringkonnakohtu 21.11.2011 määruse tsiviilasjas nr 2-10-60584 (t.lk 23-31); Riigikohus tsiviilasja nr 3-2-1-38-12 määruse punktis 14 märkinud, et kaebajal on õigus nõuda vaidlustamata osas väljamaksete tegemist summas 15 484 446,71 krooni (t.lk 30) ning punktis 15, et kohtutäituril puudub õiguslik takistus väljamaksete tegemiseks (t.lk 31); 14.03.2012 tegi Riigikohus määruse nr 3-2-1-176-11, millega rahuldas sissenõudja kaebuse sadamatasude suuruse kindlaksmääramiseks (tsiviilasi nr 2-10-55567) (t.lk 32-39); 28.06.2012 teates märgib OAO Bank Sankt-Peterburg sissenõudjana täiteasjas nr 052/2009/5330, et ei loobu täitemenetlusest ja et on kohtutäiturile esitanud täitedokumendi ning palub jätkata täitemenetlusega (t.lk 44); BBAS loobus hagist. Seega puudub BBAS-il täitedokument, mille alusel osaleda täitemenetluses võlgniku suhtes (Riigikohtu 18.04.2012 määruse nr 3-2-1-38-12 p-s 14 – t.lk 30).

Kohtutäitur ei ole vastu vaielnud asjaolule, et ei ole koostanud jaotuskava täiteasjas nr 052/2009/5330. Kohus leiab, et kohtutäituril puudub alus keelduda täiteasjas nr 052/2009/5330 sissenõudjale OAO Bank Sankt-Peterburg väljamakse tegemiseks ulatuses, milles ei ole vaidlust täitekulude suuruse osas. Riigikohus tegi 18.04.2012 määruse nr 3-2-1-38-12, millega jättis jõusse Tallinna Ringkonnakohtu 21.11.2011 määruse. Tallinna Ringkonnakohus kohustas kohtutäiturit jätkama täitemenetlusega ning uuesti läbi vaatamata sissenõudja kaebuse esialgse jaotuskava koostamiseks või väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et kohtutäitur oleks pidanud pärast Tallinna Ringkonnakohtu otsuse jõustumist 18.04.2012 jätkama täitemenetlust jätkama ja vaatama läbi sissenõudja 09.11.2010 taotluse väljamaksete tegemiseks. Nimetatud kohtutäituri kohustus tuleneb selgelt Tallinna Ringkonnakohtu 21.11.2011 kohtumäärusest, mille Riigikohus on jätnud 18.04.2012 muutmata.

Maakohus nõustub kaebajaga ja leiab, et käesoleval juhul tuleb kohtumääruse täitmisel lähtuda TMS § 217 lõikes 3 sätestatud aja jooksul. Kohtutäitur oleks pidanud käesoleval juhul 09.11.2010 kaebuse lahendama hiljemalt 14.05.2012. Riigikohus on 18.04.2012 määruse nr 3-2-1-38-12 p-s 14 märkinud, et kohtutäituril on võimalik teha täitemenetluse tulemist vaidlustamata osas väljamakseid kokku summas 15 484 446 krooni ja 71 senti (p 14 kolmanda lõigu viimane lause- t.lk 30). Punktis 15 on Riigikohus märkinud, et kohtutäituril puudub TMS järgne õiguslik takistus raha jaotamiseks sissenõudja kaebuses märgitud ulatuses. Jaotuskava koostatakse TMS § 174 järgi. Jaotada on võimalik see osa tulemist, mis jääb üle täitekuludest. Vajadusel saab hiljem korraldada täiendava jaotamise, kui vaidlustatud täitekulud peaksid olema nt osaliselt põhjendatud. Kohtutäitur ei ole 09.11.2010 kaebust lahendanud s.o otsustanud väljamakse tegemist või teinud jaotuskava täiteasjas nr 052/2009/5330. Maakohus leiab, et kohtutäituri vastuväited vaidlustamata osas väljamaksete tegemata jätmiseks ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et kohtutäiturile 21.11.2010 Tallinna Ringkonnakohtu kohtumäärusega pandud kohustus OAO Bank Sankt-Peterburg 09.11.2010 kaebuse läbivaatamiseks ei ole kohtutäiturit motiveerinud (sundinud) märgitud kohustust täitma ning seetõttu tuleb kohtul 09.11.2010 kaebus 19.07.2012 maakohtule esitatud kaebus lahendada ning määrata väljamakse suurus ja tasumise tähtaeg. Vastavalt TMS § 174 lõikele 1 jaotab kohtutäitur kinnisasja müügist ja sundvalitsemisest saadud tulemi sissenõudjate ja muude tulemi jaotamises osalema õigustatud isikute vahel õiguste kinnistusraamatust nähtuvate järjekohtade alusel ja arestimise järjekorras või sissenõudjate kokkuleppe alusel. Ühel ajal toimunud arestimisega saavad sissenõudjad tulemi jaotamisel sama järjekoha. Laeva asjaõigusseaduse § 79 lg 1 ja § 91 kohaselt jagatakse laeva sundenampakkumisest saadud tulem järgnevalt: 1) laeva sundmüügi ja laeva arestimisega seonduvad kulud, samuti kulutused, mida riik on teinud laeva kõrvaldamiseks laevateedelt, et tagada ohutu laevaliiklus; 2) merivõlaga tagatud nõuded; 3) laevahüpoteegiga tagatud nõuded; 4) muud nõuded. Täitemenetluse kogutulem on 1 724 331,16 eurot (26 979 920 krooni). Kohtutäitur on teinud 17 täitekulude väljamõistmise otsust kokku summas 734 694,65 eurot (11 495 473,29 krooni). Nimetatud asjaolud on tuvastatud Riigikohtu 18.04.2012 otsuse punktis 14 (t.lk 30). Kaebaja nõustub asjaoluga, et täitekulud kuuluva sundenampakkumise tulemist väljamaksmisele esimeses järjekorras. OAO Bank Sankt-Peterburg kui sissenõudjal (hüpoteegipidajal) on kohtuotsusega tunnustatud laevahüpoteek summas 10 248 272.46 eurot (394 497 000 rubla). Kuivõrd kaebaja on ainuke sissenõudja täiteasjas nr 052/2009/5330, siis puudub kohtu hinnangul vajadus jaotuskava koostamiseks. Kaebajale kuulub väljamaksmisele täitemenetluse kogutulem, millest on maha arvatud täitekulud. Seega kuulub sissenõudjale väljamaksmisele 989 636,52 eurot (15 484 446,71 krooni) st täitemenetluse kogutulem (26 979 920,00), millest on lahutatud täitekulude kogusumma (11 495 473,29).

TMS § 43 lg 1 kohaselt kannab kohtutäitur võlgniku varast sundtäitmise tulemusel kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha sissenõudjale üle kümne tööpäeva jooksul raha laekumisest arvates. Kohus leiab, et kuivõrd kohtutäitur ei ole vabatahtlikult täitnud varasematest kohtulahenditest tulenevaid kohustusi, siis tuleb kohtutäiturit Urmas Tärnot kohustada kandma OAO Bank Sankt-Peterburg arvelduskontole üle 989 636,52 eurot kümne tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Asja lahendamisel tähtsust mitteomavad asjaolud 18.04.2012 Riigikohtu otsuse punktis 14 on tuvastatud, et BBAS loobus tsiviilasjas nr 2-0884087 hagist seetõttu, et kostja VSC. Ltd on pankrotistunud ja kuna avaldaja on esitanud laevahüpoteegiga tagatud nõude, mis ületab laeva müügihinna, siis on BBAS lõplikult kaotanud võimalused saavutada nõude täitmist ka positiivse kohtulahendi korral. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei oma 09.11.2010 kaebuse lahendamisel ja väljamakse suuruse ja tähtaja otsustamisel tähtsust BBAS-i loobumine ning Harju Maakohtu loobumise vastuvõtmise 27.04.2011 määruse (t.lk 101) kättetoimetamine. Kohus ei analüüsi nimetatud väiteid ning nende kinnitamiseks esitatud tõendeid (t.lk 95-96; 101; 103-104; 107-109). Täiteasjad nr 052/2012/2619 (t.lk 137) ja 052/2008/11363 (t.lk 138) ei oma käesoleva kaebuse lahendamisel tähtsust, kuna kaebaja on esitanud kaebuse täituri tegevusetusele täiteasjas nr 052/2009/5330 (t.lk 136). Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus rahuldas kaebuse, seega jätab kohus menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kohtutäitur Urmas Tärno kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 on kaebajal õigus esitada 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus kohtule.

Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.