Kandemääruse vaidlustamine › Kandemääruse vaidlustamine

suhtes täitetoimingute läbiviimine eeldab, et oleks täitedokument kõikide ühisomanike suhtes. PärS § 147 kohaselt kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat, kuulub pärandvara neile ühiselt (pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijatele vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. KRS § 341 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), antud juhul on puudutatud isikuks ühisomanik AP. Seega on KRS § 46 lg-st 1 ning KRS § 35 lg 1 p-st 2 tulenevalt kinnistamine takistatud. KRS § 35 lg 1 p 2 kohaselt tuleb esitada võlgnikuks mitteoleva ühisomaniku AP nõusolek keelumärke kandmiseks. Nõusoleku vorminõude sätestab kinnistusraamatuseadus § 34 1 lg 5 ja § 341 lg 51, mille kohaselt peab nõusolek olema notariaalselt kinnitatud või digitaalallkirjastatud, mis loetakse võrdseks notariaalse kinnitamisega. Määruskaebus Kohtutäitur palub tühistada 06.05.2014 kandemääruse ning saata asi Pärnu Maakohtu kinnistusosakonnale 18.03.2014 kinnistamisavalduse alusel kande tegemise otsustamiseks. Tulenevalt TMS §-st 110 ja PärS 148 lg-st 1 on kohtutäituril võlgniku (AS) suhtes läbiviidava täitemenetluse raames võimalik pöörata sissenõue võlgnikule kuuluvale 1/2 suurusele mõttelisele osale EP pärandvara ühisusest. Täitemenetluse seadustikust tuleneb kohtutäiturile võlgniku varal lasuva aresti nähtavaks tegemise kohustus. Pärandvara ühisusest mõttelisel osal lasuv arest tuleb teha nähtuvaks nii pärimisregistrisse kantud keelumärke kaudu kui ka täiendavalt iga pärandvara ühisusse kuuluva eseme suhtes vastava märgistamisega või eseme suhtes vastavasse registrisse keelumärke kandmisega. PärS § 148 lg 1 esimese lause kohaselt kaaspärija võib käsutada temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest. PärS § 148 lg 2 esimese lause kohaselt osa omandajale lähevad üle üksnes kaaspärija varalised õigused ja kohustused, eelkõige õigus nõuda seda osa pärandvarast, mille pärandvara jagamisel oleks saanud kaaspärija. Eeltoodust tulenevalt on pärandvara ühisusest mõttelise osa omandajal (sh siis kui vastav osa omandatakse täitemenetluses) õigus nõuda seda osa pärandvarast, mille pärandvara jagamisel oleks saanud kaaspärija. Sisuliselt omandab pärandvara ühisusest mõttelise osa omandaja sama õigusliku positsiooni pärandvara hulka kuuluvate varaliste õiguste ja kohustuste suhtes nagu seda oli kaaspärijal. Pärandvara ühisusest mõttelise osas käsutamise keelamisel, keelatakse vastava osa omanikul käsutada kõiki pärandvara ühisusse kuuluvaid varalisi õigusi sh keelab pärandvara ühisusest mõttelisel osal lasuv käsutamise keeld vastava osa omanikule käsutada pärandvara ühisusse kuuluvaid esemeid ka juhul kui see toimub kõikide kaaspärijate kokkuleppel.Varaliste õiguste kogumi käsutamise keelamine keelab ühtlasi ka kõigi selle kogumisse kuuluvate eraldivõetud varaliste õiguste käsutamist. Võlgnikule kuuluval mõttelisel osal EP pärandvara ühisusest lasuv kohtutäituri käsutamise keeld omab pärandvara ühisusse kuuluva kinnisasja suhtes õiguslikult sama tähendust nagu kohtutäituri poolt 18.03.2014 kinnistamisavalduses taotletud keelumärge. Kinnisasja registriosa numbriga XXXXXX käsutamine kaaspärijate poolt ühiselt oleks võlgnikule kuuluval pärandvara ühisusest mõttelisel osal lasuva käsutamise keeldu tõttu TsÜS § 88 lg 1 alusel tühine. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle ringkonnakohtule TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu määruse põhjendused

2(3)

Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga ja määruskaebusega, leiab, et maakohtu kinnistusosakonna kandemäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei pea TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse esitaja väidetega, et PärS § 148 lg-test 1 ja 2 nende koosmõjus tuleneb keelumärke seadmise võimalikkus taotletud kujul. AÕS § 70 lg 4 järgi on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Seega on võlgnik kinnisasja kindlaks määramata osa omanik. Kuigi PärS § 148 lg 2 kohaselt lähevad osa omandajale üle üksnes kaaspärija varalised õigused ja kohustused, eelkõige õigus nõuda seda osa pärandvarast, mille pärandvara jagamisel oleks saanud kaaspärija, ei tähenda see, et võlgnikul on kindlaksmääratud osa kinnisasjast AÕS § 70 lg 4 mõttes. TMS § 138 lg 2 järgi võib kinnisasja osale sissenõude pöörata ainult siis, kui osa on kaasomaniku mõtteline osa ühises asjas AÕS § 70 lg 3 mõttes, so kindlaks määratud osa. Sissenõude pööramise tingimusi pärandvara ühisusele TMS ei reguleeri, ilmselt on tegemist seaduse lüngaga. Samas ei näe TMS ette ka menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral analoogia kohaldamise võimalust. Vastasel korral oleks võimalik kohaldada analoogiat TMS §-s 14 sätestatuga, mis reguleerib sissnõude pööramist abikaasade ühisvarale.

Tiit Kollom

Ele Liiv

Ulvi Loonurm

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.