2.Määrata ajutise halduri Tiia Kalause tasuks 456 (nelisada viiskümmend kuus) eurot 40 senti (sisaldab ettenähtud makse, sh. sotsiaalmaksu) ja kulutuste suuruseks 71 (seitsekümmend üks) eurot 60 senti (sisaldab käibemaksu).
3.Hüvitada riigi vahenditest ajutisele pankrotihaldurile Tiia Kalausele ajutise halduri tasu 456, 40 eurot ja kanda tema arveldusarvele nr EE722200001100897293 Swedbangas.
4.Hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri Tiia Kalause poolt tehtud kulutused 71, 60 eurot ja kanda OÜ Civilex arveldusarvele nr. EE312200221055387366 Swedbangas.
5.Avaldaja (võlgniku) menetluskulud jäävad tema enda kanda.
6.Määrus saata avaldajale, ajutisele haldurile ja peale jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.R. G. esitas Viru Maakohtule pankrotiavalduse ja taotluse kohustustest vabastamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on avaldaja maksejõuetu. Võlgnikul on suured võlgnevused. Võlgnik on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kriminaalmenetluse kulud ja võlgniku tegude pärast kannatanu kasuks välja mõistetud summad, on kaasa toonud võlgnevused. Töötasu vanglas on 25 eurot kuus. Võlgnik võttis kiirlaene, mis on jäänud maksmata. Võlgnevuste tõttu on raske toime tulla. Mingisugust vara ei ole. Võlgnik palub määrata ajutise halduri ja vabastada ta riigilõivu tasumisest.
2.Viru Maakohtu 06.03.2014 määrusega rahuldati võlgniku menetlusabi taotlus ja vabastati ta riigilõivu tasumisest.
3.Viru Maakohtu 03.04.2014 määrusega võeti pankrotiavaldus menetlusse ja nimetati ajutiseks halduriks Tiia Kalaus.
4.Ajutine haldur esitas 25.04.2014 kohtule aruande. Ajutise halduri aruande kohaselt viibib võlgnik kinnipidamisasutuses alates 11.05.2010. Viimast karistust kannab Harju Maakohtu otsuse järgi kriminaalasjas nr 1-11-4433. Süüdi mõistetud KarS §-de 199 lg 2 p 9, 331, 202 lg 1, 424, 201 lg 2 p 1 ja 209 lg 2 p 1 järgi. Karistatud liitkaristusega 5 aastat 11 kuud ja 1 päev. Karistusaeg peaks lõppema 12.04.2016. Vanglas tööhõivet käesoleval ajal ei oma. Viimati viibis Viru Vanglas majandustöödel. Võlgniku konto SEB pangas on kohtutäiturite poolt arestitud summale 33 326, 22 eurot. Võlgnikul puudub realiseeritav kinnis- ja vallasvara ning rahalised vahendid. Kohustusi on vähemalt 32 933, 95 eurot.
5.Võlgniku vangistuses viibimine ei ole võlgade tekkimise põhjusena õigustuseks, vaid võlgniku õigusvastase tegevuse otsene tagajärg. Kui viimast poleks, siis ei oleks suuremat osa kohustusi võlausaldajate ees, ega ka pikaajalist vangistust, mis ei võimalda kohustusi täita. Suurem osa (88%) nõuetest on tekkinud võlgniku õigusvastasest käitumisest. Kui võlgnik poleks toime pannud õigusrikkumisi, siis puuduksid tal praktiliselt kohustused. Võlgnik on selgitanud, et pole kohustustesse tõsiselt suhtunud ning kiirlaenudest saadud raha on ta kulutanud tühja-tähja peale, ilma konkreetset otstarvet või vajadust selleks omamata. Võlgnik on neljandat korda kriminaalkorras karistatud. Võlgniku enda andmetel on ta sisuliselt vangistuses viibinud alates 2001. Vabaduses olles on tekitanud kohustusi, mida pole isegi mõelnud tasuda. Politsei- ja Piirivalveameti nõuded on tekkinud väärteo korras karistamisest. Võlgnik on ise oma käitumisega tekitanud olukorra, kus tema kohustused ületavad varasid.
6.Võlgnikul ei ole võimalik oma kohustusi tasuda. Tasumine toimub täitemenetluste raames ning sissetulekust arvatakse maha 50%. Sarnane olukord jääks kehtima kui kuulutatakse välja võlgniku pankrot. Siis laekuks kohtutäituri nõuete katteks minev pankrotivarasse. Arvestades võlgniku sissetulekut kinnipidamisasutuses, pole võimalik selle arvelt katta pankrotimenetluse kulusid. Vabakasutuskontole on olnud laekumised õppe- ja töötasu eest keskmiselt eelmise aasta jooksul 38 €/kuus. Vara väärtus ei kata pankrotimenetluse kulusid ning see tuleks raugetada juhul, kui kohtu deposiiti rahalisi vahendeid ei tasuta menetluse läbiviimiseks vähemalt 2000 euro ulatuses.
7.Võlgniku eesmärgiks oli pankrotiavalduse esitamisel kohustustest vabastamise menetluse kaudu oma kohustustest vabanemine. Kui kohus leiab, et võlgnikul on juurdepääs kohustustest vabastamise menetlusele, siis PankrS § 171 lg 11 kohaselt kuulutab kohus võlgniku pankroti välja. Võlgniku kohustustest enamuse moodustavad õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuded (PankrS § 176 lg 2), millest võlgnikul ei ole võimalik vabaneda.
Samuti arvestades võlgniku selgitust, et ta näiteks kiirlaenude võtmisel kulutas raha lihtsalt ära ning raha saamiseks ei olnud vajadust, siis võiks seda tõlgendada võlausaldajate huvide kahjustamisena vara raiskamise tõttu. Võlgnik viibib vangistuses eelduslikult 2016.aastani, so. veel 2 aastat.
8.Seadusandja on kohustustest vabastamise menetluse läbimise eeldusena näinud ette võlgniku kohustuse tegelda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Võlgnikul ei ole võimalik tulutoova tegevusega tegelda sellisel määral nagu seda seadusandja on mõelnud. Mõistlikuks ega võrdseks ei saa pidada olukorda, kus isik viibides vangistuses läbib kohustustest vabastamise menetluse samadel tingimustel, kui isik, kes viibib vabaduses ning kellelt igal juhul nõutakse tulutoova tegevusega tegelemist. Võlgnik kahtleb juba praegu oma võimekuses tööd leida ja tegelda mõistlikult tulutoova tegevusega, siis on ta juba eelnevalt orienteeritud sellele, et mõistlikult tulutoova tegevusega on raskusi ning tema püüded kõiki võimalusi selleks kasutada, võivad jääda ainult illusiooniks.
9.Võlgniku pankrotimenetlus, ega ka pärast seda lubamine kohustustest vabastamise menetlusse ei taga nimetatud menetluste osas pankrotiseadusega ettenähtud eesmärki. Õigeks ei saa pidada seda, et riik peaks rahastama võlgniku suhtes läbiviidavat pankrotimenetlust. Menetluse läbiviimisel tuleb arvestada edaspidi pankrotimenetluses halduri poolt tehtava töö ja kulude mahtu, sest võlausaldajate arv on palju suurem kui tavapäraselt füüsilise isiku pankrotimenetluses. Seega kujunevad pankrotimenetluse kulud eelduslikult palju suuremaks kui seaduses ettenähtud miinimum. Kui võlgnik vangistuse viibimise ajal ja ka pärast seda tegeleb mõistlikult tulutoova tegevusega, siis ei ole tema muud kohustused nii suured, et neid ei ole võimalik täita. Arvestades eeltoodut ei oleks võlgnikul mõistlik käesoleval ajal veel lisaks pankrotimenetluse kulude võrra oma kohustusi suurendada. Ajutine haldur palub PankrS § 23 lg 1 alusel välja mõista ajutise halduri tasu 455, 39 € (sh. maksud ja ka sotsiaalmaks 112, 99 €) Tiia Kalaus kasuks ja kulud 72, 64 € OÜ Civilex kasuks (sh. k/m). Tiia Kalaus a/konto nr EE722200001100897293 Swedbank. OÜ Civilex a/konto nr EE312200221055387366 Swedbank.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud avaldusega ja ajutise pankrotihalduri aruandega, leiab, et pankrotiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnikul on kokku kohustusi vähemalt 32 933, 95 €. Võlgnikku on karistatud liitkaristusega 5 aastat 11 kuud ja 1 päev (süüdi mõistetud KarS §-de 199 lg 2 p 9, 331, 202 lg 1, 424, 201 lg 2 p 1 ja 209 lg 2 p 1 järgi). Võlgnik viibib kinnipidamisasutuses alates 11.05.2010 ja karistuse kandmise tähtajaks on 12.04.2016. Kriminaalasjades on kohtuotsustega võlgnikult välja mõistetud mitmekümne kannatanu kasuks kokku üle 17 100 €. Riigi nõuded 5213 € tulenevad kriminaalasjas tehtud kohtuotsustest (ekspertiisikulud, sundraha, kaitsjatasu). Kohus leiab, et tegemist on kohustustega, millest isikut ei oleks seaduse kohaselt võimalik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse tulemusena vabastada. Ajutine haldur on õigustatult osundanud, et kohustused, millest võlgnikul ei ole vabaneda võimalik moodustavad 88 % nõuetest ja need on tekkinud võlgniku õigusvastasest käitumisest.
11.Võlgniku kindlaks eesmärgiks on vabaneda täielikult võlgadest. Sellele viitab võlgniku poolt kohtule 09.04.2014 saadetud täiendav taotlus. Pankrotiseaduse (PankrS) § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel ja
füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. PankrS § 171 lg 11 alusel on võimalik pankrot välja kuulutada ka n.ö täiesti maksejõuetute isikute suhtes võlavabastusmenetluseni jõudmiseks, kui selleks on võlgnikul esmalt vaja siiski läbi teha pankrotimenetlus, mille oluliseks tagajärjeks on võlgniku vara realiseerimine. Pankrotimenetlusest järelejäänud kohustustest vabastamine saab kõne alla tulla eelkõige vaid juhul, kui võlgnik on tõesti käitunud nö. ideaalselt, esmajoones oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja suutnud võlausaldajate nõuetest ka osa rahuldada.
12.Kohus leiab, et pankrotiavalduse menetlemine ei võimaldaks käesoleval juhul ilmselt saavutada võlgniku poolt taotletavat tulemust, so. võlgnevustest täielikku vabanemist. Valdava osa (88 %) võlgniku kohustustest moodustavad kriminaalasjades kohtuotsustest tulenevad kohustused, st. need on tekkinud võlgniku süülise käitumise tagajärjel, millest võlgnik ei vabaneks (PankrS § 176 lg 2). Ajutise halduri aruande järgi on võlgnik selgitanud, et pole kohustuste võtmisse tõsiselt suhtunud, kiirlaenud on kulutanud tühja-tähja peale ilma konkreetset vajadust selleks omamata (tl. 129). Kohus leiab, et kohustustest vabastamise eesmärk ei ole võimaldada võlgnikul vastutustundetult tekitatud võlgadest vabaneda. Pankrotimenetlusest järelejäänud kohustustest vabastamine ei saa olla võlgnikule hõlpsaks väljapääsuks ja võimaluseks oma kohustusi lihtsalt vältida. Kuna võlgniku enda esitatud andmetel puudub tal vara, mille arvel oleks võimalik pankrotimenetlust läbi viia, tuleks pankrotimenetlus eelduslikult lõpetada raugemisega. Seejuures kaasnevad ka pankrotimenetluse kulud, mis ajutise halduri arvates oleks käesolevas asjas tavapärasest suuremad, arvestades võlausaldajate arvu. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul on kohustusi kokku 32 933, 95 €. Kohtule algselt esitatud võlanimekirja kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku aga 20 622, 43 € (tl. 2) ja peale puuduste kõrvaldamist esitatud võlanimekirja kohaselt 23 376, 71 € (tl. 24-27). Kohus leiab, et võlgnik ei esitanud õigeid andmeid oma võlanimekirjas, mis PankrS § 171 lg 2 p 5 järgi välistab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Kohtul pole alust kahelda ajutise halduri esitatud andmetes. Tuvastatud on, et 88 % ulatuses tulenevad nõuded võlgniku vastu kohtuotsustest kriminaalasjades, mille alusel võlgnik vabaduskaotuslikku karistust kannab ning selliste nõuete olemasolu ei saanud olla võlgnikule teadmata.
13.Kohustustest vabastamine peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andes talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Samuti ei tohi ta varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule ja usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (RKTKm 3-2-1-46-13 p 11). Kohtu arvates ei oleks võlgnikul võimalik täita PankrS § 173 sätestatud kohustusi, millele viitab ka ajutine haldur. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Arvestades asjaolu, et võlgnik viibib kinnipidamisasutuses, ei ole kohtu hinnangul võlgnikul võimalik tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning veel vähem võimalik sellist tegevust otsida. Ka võlgnik ise on selles osas kahtlev, sh. aja suhtes peale vanglast vabanemist (tl. 130). Järelikult ei saa võlgnik anda ka märkimisväärset panust võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnik ei saa midagi selle heaks tegemata automaatselt võlgadest vabaks ja eelkõige vastutustundetult võetud võlgadest. Vastasel juhul kaob
võlgnikul ilmselt motivatsioon üldse võlgade tasumiseks pingutada. Samuti soodustaks see kergekäeliselt kohustuste võtmist, eeldades, et võetud kohustustest on tõenäoliselt võimalik vabaneda. Riigikohus on selgitanud, et see, et avaldaja viibib vangistuses, ei välista kohtu keeldumist võlgniku kohustustest vabastamisest PankrS § 175 lg 2 alusel (RKTKm 3-2-1-1-13 p 11). Kohus leiab, et olukorras, kus on juba ette teada, et kohustustest vabastamise menetlust ei saa algatada, või see ei saa lõppeda kohustustest vabastamisega, ei ole õigustatud pankrotimenetluse läbiviimine selleks, et võlgnik jõuaks kohustustest vabastamise menetluseni. Mõistlik ei ole olukord, kus riik peab rahastama võlgniku pankrotimenetlust, mis ei vii soovitud tulemuseni.
14.Ajutine haldur palub PankrS § 23 lg 1 alusel välja mõista ajutise halduri tasu 456, 40 € (sh. maksud) Tiia Kalaus kasuks (a/a nr EE722200001100897293 Swedbank) ja kulud 71, 60 € OÜ Civilex kasuks (a/a nr EE312200221055387366 Swedbank). Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puuduvad võlgnikul rahalised vahendid ning ei ole võimalik ajutise halduri tasu ja kulusid katta. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulutuste taotlus on mõistlik, vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja on põhjendatud, mistõttu ajutisele pankrotihaldurile tuleb määrata ajutise halduri tasuks 456, 40 € (sh. kõik maksud) ja kulude hüvitiseks 71, 60 € (sisaldab käibemaksu). Kuivõrd võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulude katteks, kuid halduril on õigus saada tasu tehtud töö eest, kuuluvad ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitamisele riigi vahenditest. Seaduse eesmärk ei tohiks olla ajutiste haldurite erinev kohtlemine, sest halduril on õigus saada tasu tehtud töö eest. Avaldaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt /
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.