Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud ja menetluse käik XXXOÜ esitas 27.05.2013 Harju Maakohtule pankrotiavalduse XXX OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku maksejõuetuse põhistuse kohaselt ei ole võlgnik asunud 25.01.2012 tsiviilasjas 2-11-54923 tehtud otsust täitma. Võlausaldaja nõue võlgniku vastu on 10 913,57 eurot. Võlgniku suhtes 08.02.2012 alustatud täitemenetlust ei ole olnud võimalik üle aasta läbi viia, kuna kohtutäituril ei ole õnnestunud võlgnikule täitekutset edastada. Kuna võlgnik ei ole oma kohustust võlausaldaja ees täitnud 30 päeva jooksul pärast kohustuse nõutavaks muutumist ja võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul, leiab võlausaldaja, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kuivõrd nõude osas on jõustunud kohtulahend, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama. Võlausaldaja palub välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlausaldaja tasus 04.06.2013 deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 2 000 eurot. Harju Maakohtu 01.08.2013 määrusega nimetati võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepper. Ajutine pankrotihaldur esitas 26.08.2013 kohtule aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Aruandest nähtuvalt oli võlgniku majandustegevus pankrotimenetluse algatamise seisuga lõppenud. Võlgniku varaks on XXXOÜ osa nimiväärtusega 2 098,91 eurot, riiklike maksude ettemaks 752,42 eurot ja võimalikud nõuded. Võlgniku kohustused võlausaldaja ees on 10 913,57 eurot ja lühiajalised kohustused 30.06.2010 seisuga 50 611 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu ning maksejõuetus on alaline. Võlgniku vastuväited võlausaldaja pankrotiavaldusele Võlgnik ei nõustu pankrotiavalduses tooduga ega ajutise halduri järeldustega ning leiab, et puudub alus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku hinnangul ei ole võlanõue selge ega tõendatud. Võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu. Võlausaldaja nõude aluseks on jõustunud tagaseljaotsus, mille osas esitas võlgnik Riigikohtule teistmisavalduse. Võlgnik ei saanud teistetavas tsiviilasjas menetlusosalisena osaleda, kuivõrd võlgnikul puudus juhtorgan, kelle kaudu tegutseda. Võlgniku varad ületavad pankrotiavalduses toodud nõuded ning võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri aruandes toodud järeldused tuginevad piiratud teabele ja ei ole põhjendatud ega vasta faktilistele asjaoludele. Kuivõrd ajutine haldur on jätnud võlgniku vara hindamata, on ebaõiged ka halduri lõppjäreldused. Võlgnik palub jätta pankrot väljakuulutamata ning mõista võlausaldajalt välja võlgniku kantud menetluskulud. Võlgnik esitas 07.05.2014 kohtule võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata jätmiseks. Taotluse põhjenduste kohaselt on tsiviilasjas 2-11-54923 tehtud lahend, millele võlausaldaja pankrotiavalduses tugines, Harju Maakohtu 18.03.2014 määrusega tühistatud ning asjas menetlus taastatud. Seega on käesolevaks ajaks olukord muutunud ning võlausaldajal puudub nõude aluseks olev jõustunud kohtulahend. Menetluse taastamise korral kohtulahend ei jõustu ja seda ei saa täita. Muid tõendeid võlausaldaja nõude kohta ei ole esitanud. Võlgnik on seisukohal, et olukorras, kus sama nõude üle käib vaidlus hagimenetluse korras, ei saa sama nõude alusel kuulutada samaaegselt välja võlgniku pankrotti. Pooled on asunud tsiviilasjas 211-54923 sisulisse vaidlusse võlausaldaja nõude põhjendatuse osas ning vaidlus tuleb lahendada hagimenetluses. Kui kohus leiab, et võlgniku vastuväited nõudele on põhjendatud ja vaidlus tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust, jätab ta pankroti välja kuulutamata. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 27 lg 5 kohaselt vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alusel.

PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 10 lõikest 1 tulenevalt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama, kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus. Kohus leiab, et pankrotiavaldus tuleb jätta rahuldamata ja pankrot välja kuulutamata. Pankroti väljakuulutamine eeldab võlgniku püsivat maksejõuetust, s.o võlgniku suutmatust rahuldada võlausaldaja nõudeid. Käesoleval juhul on võlausaldaja nõude aluseks olnud asjaolud muutunud, s.t nõude aluseks olnud tagaseljaotsus on tühistatud ning asja menetlus taaastatud. Võlgniku ja võlausaldaja vahel on vaidlus nõude aluse üle ning kohus leiab, et see tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Käesoleval juhul ei saa võlausaldaja poolt kohtule esitatud seisukohtade ja tõendite alusel eeldada võlgniku püsivat maksejõuetust ning võlgniku pankroti välja kuulutamiseks puudub alus. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus pankrotiavalduse rahuldamata. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur palub tasuks mõista 1 384 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ja vajalike kulutuste katteks 220,44 eurot. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 17,4 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 80 eurot tunnis mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 1 384 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ja vajalike kulude katteks hüvitise 220,44 eurot ning mõistab tasu ja kulud välja võlausaldajalt. Kooskõlas PankrS §3 lg-ga 2 ja TsMS § 172 lg-tega 1 ja 7 jätab kohus jätab kohus kõik pankrotiavalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud võlausaldaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.