Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. juuni 2014. a Tartu
Tsiviilasja number
2-13-34548
Tsiviilasi
Bjärnums Industriservice AB hagi Scandinavian Furniture OÜ vastu lepingu alusel üleantu tagastamiseks, intressi ja viivitusintressi väljamõistmiseks ning kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
9867,46 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 19. detsembri 2013. a vaheotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Scandinavian Furniture OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Scandinavian Furniture OÜ (registrikood: 11600499; asukoht: Tõrva Viljandi 12A), esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo Vastustaja (hageja): Bjärnums Industriservice AB (registrikood: 556330-4277; asukoht: Rootsi Hässleholmi vald Skane lään Bjärnum 280 20 Box 44), esindaja Igor Sumarok
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 19. detsembri 2013. a
vaheotsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta Bjärnums Industriservice AB hagi Scandinavian Furniture OÜ vastu rahuldamata.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada. Menetluskulude jaotus
Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Bjärnums Industriservice AB kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Bjärnums Industriservice AB esitas 22.07.2013. a hagi Scandinavian Furniture OÜ vastu müügilepingu alusel üleantud rahasumma 17 276 euro tagastamiseks, intressi 120,71 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 4810,42 euro väljamõistmiseks ja edasi viivise väljamõistmiseks protsendina põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 ja § 94 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni; kahjuhüvitise 11 583,12 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 3225,26 euro väljamõistmiseks ja edasi viivise väljamõistmiseks protsendina kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg-s 1 ja § 94 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 01.07.2009 Scandinavian Furniture OÜ (edaspidi müüja) ja Bjärnums Industriservice AB (edaspidi ostja) 29.04.2009 tellimuse alusel müügilepingu, mille järgi kohustus müüja valmistama, võõrandama ja tarnima FCA Tõrva tingimustel ostjale lastetoolid “Maria“. Müüja esitas 01.07.2009 ostjale arve nr 2090148 summas 17 276 eurot ning 22.07.2009 tasus ostja müüjale 100% ostuhinnast ettemaksuna. Hageja taganes 12.01.2010 müüjaga sõlmitud müügilepingust esitades arve nr 145608 summas 303 640 Rootsi krooni lepingu alusel saadu tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks. 2010. aasta jooksul saatis hageja kostjale korduvalt meeldetuletusi võla kustutamise kohta. 2011. aasta alguses võttis hageja esindaja Tarmo Vimm kostjaga ühendust. 2011. a mais võttis hageja ühendust Tõnis Vardjaga, kes on Novaterra Trade AS juhatuse liige. Käesoleva ajani ei ole müüja tagastanud ostjale müügilepingu alusel saadud raha. Hageja esitas taotluse vaheotsuse tegemiseks nõuete põhjendatuse kohta TsMS § 449 lg 1 alusel.
Hageja esitas vastuse kostja seisukohtadele. Hageja nõustus kostjaga, et mõistlik on teha vaheotsus aegumise kohaldamise osas. Hageja oli seisukohal, et tema nõue ei ole aegunud. Hageja arvates algas aegumine kas kreeditarve esitamisele järgmisest päevast, s.o 09.01.2010 või siis taganemise momendist 12.01.2010. Samuti oli aegumine peatunud ajaks, mil pooled pidasid läbirääkimisi. Hageja ei nõustunud tagatise andmisega.
2.Kostja esitas taotluse vaheotsuse tegemiseks nõuete aegumise tõttu. Kostja märkis, et hagi on esitatud pärast hagiavalduse aegumist, kuna TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Kohustus muutus sissenõutavaks 24.07.2009. Kostja esitas taotluse mõista hagejalt välja tagatis menetluskulude katteks (TsMS § 196 lg 1) summas 12 800 eurot. Juhul, kui kohus aegumise vastuväidet ei rahulda ja aegumist ei kohalda, oli kostja seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 19.12.2013. a vaheotsusega rahuldamata hageja nõude vaheotsuse tegemiseks nõuete põhjendatuse kohta. Kohus jättis rahuldamata kostja nõude lugeda hagi aegunuks. Kohus jättis lahendamata tagatise nõudmise küsimuse. Kohus leidis, et menetlusökonoomiast lähtudes on vaheotsuse tegemine aegumise osas põhjendatud, kuid nõuete põhjendatuse kohta saab kohus anda hinnangu lõppotsuses, s.o pärast istungimenetlust ning pärast tõendite hindamist. Kostja taotles, et hageja annaks kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise. Tagatise küsimuse otsustab kohus pärast käesoleva vaheotsuse jõustumist, kuna edasikaebamise korral võib tagatise küsimuse lahendamine olla ennatlik. Kohus leidis, et hagi ei ole aegunud. Hageja nõude aegumise algust tuleb lugeda hageja poolt müügilepingust taganemisest, s.o 12.01.2010, mil taganemisest tulenev kohustus muutus sissenõutavaks. TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Kohus nõustus hagejaga nõude aegumise peatumise osas. Aegumise peatumine läbirääkimiste korral on sätestatud TsÜS §-s 167. Läbirääkimisi kajastab pooltevaheline e-kirjavahetus. Läbirääkimiste peatumise ajavahemiku kindlakstegemine ei ole täpselt võimalik, kuna hagi lisasid 8-12 on raske toimikumaterjalides eristada. Seega ei ole kohtul võimalik TsÜS § 168 lg 1 alusel aegumise peatumise aega aegumistähtajast maha arvata. Toimiku lehekülgedel 31-79 on poolte kirjavahetus, millest nähtub, et pooled pidasid läbirääkimisi perioodil jaanuar 2011 kuni september 2011, seega 9 kuu jooksul. Hageja esindaja andis 16.11.2012 kostjale kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja kuni 30.11.2012 (tl 87-90). TsÜS § 168 lg 2 kohaselt on aegumine õigustatud isiku poolt kohustatud isikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramise korral peatunud kuni täiendava tähtaja möödumiseni. Seega ka ajavahemik 16.11.2012- 30.11.2012, s.o 14 päeva, tuleb aegumise 3-aastasest tähtajast maha arvata. Kuna kokku on poolte läbirääkimisteks kulunud ca 9 kuud, siis alates 13.01.2010 kuni hagi esitamiseni 22.07.2013 on möödunud 3 aastat ja 7 kuud, millest tuleb maha arvata poolte vahel peetud läbirääkimiste aeg, s.o ca 9 kuud. Seega on hagi esitatud 3 aasta jooksul. Hagi aegumise algusaeg on lepingust taganemise päevale järgnev päev, s.o 13.01.2010. Septembris 2011 tunnistas kostja võlga, kuid tema poolt 20.04.2012 saadetud kirjas ta enam võlga ei tunnistanud. Seega katkes aegumine sellisel juhul seitsmeks kuuks ning hagi on esitatud aegumistähtaega järgides.
Juhul, kui kostja peaks väitma ja tõendama, et kostja ei ole oma võlga läbirääkimiste tulemusena tunnistanud, tuleb hagi aegumise küsimuse lahendamisel võtta aluseks TsÜS § 146 lg 4, mille kohaselt kohaldatakse hagi aegumisele 10-aastast tähtaega.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Scandinavian Furniture OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu vaheotsuse tühistamist osaliselt ja selles osas uue otsuse tegemist, millega tunnistada hageja nõue kostja vastu aegunuks. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei ole kohus otsust piisavalt põhjendanud. Poolte vahel ei ole toimunud läbirääkimisi nõude täitmiseks, samuti ei ole apellant väidetavat nõuet tunnistanud. Hagiavalduses viidatud isikud, kellega vastustaja on lepingu täitmise küsimuses suhelnud, ei oma apellandiga mingit puutumust. Isegi kui lugeda, et aegumine algas lepingust taganemisega (millega apellant ei ole nõustunud), s.o 13.01.2010. a, aegus nõue hiljemalt 12.01.2013. a TsÜS § 146 lg 1 alusel. Hagiavalduse esitamise ajaks, s.o 22.07.2013. a, oli vastustaja nõue aegunud; 2) puudub TsMS § 158 lõike 1 kohaldamiseks alus, kuivõrd apellant ei ole nõuet tunnistanud. Viidatud kirjavahetus, milles väidetavalt on nõuet tunnustatud, toimus vastustaja ja kolmanda(te) isiku(te) vahel, kellel puudusid volitused apellanti esindada; 3) on vastuolulised kohtu põhjendused selles, et kui apellant ei ole võlga tunnistanud, tuleb vaidlusalusele tehingule kohaldada 10-aastast tähtaega ehk lugeda, et apellant on oma lepingujärgseid kohustusi tahtlikult rikkunud. Puudub igasugune mõistlik põhjendus kohtu eeldusele, et ebakvaliteetsete toolide saatmine toimus tahtlikult. TsÜS § 146 lg 4 kohaldamine ei ole põhjendatud; 4) on kummastav, et kohus on jätnud arvamuse avaldamata apellandi väidete osas puudustest teatamise mõistliku tähtaja mittejärgimise kohta. Samas on kohus lahendanud sisuliselt küsimuse kauba kvaliteetsusest.
5.Bjärnums Industriservice AB vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) ei nõustu vastustaja apellandiga, et hagiavalduses viidatud isikud, kellega vastustaja on lepingu täitmise küsimuses suhelnud, ei oma apellandiga puutumist. Hagile lisatud kirjavahetusest (lisa nr 10) nähtub, et Tõnis Vardja tegeleb apellanti puudutavate küsimustega. Seega kasutas apellant isikut oma majandustegevuses. TsÜS § 133 lg 1 tulenevalt, kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, loetakse, et talle on teada asjaolud, mida teab majandus- või kutsetegevuses kasutatav isik. Samast sättest tulenevalt ei või apellant tugineda asjaolule, et temale ei olnud teada või ta ei pidanud läbirääkimisi oma töötajate kaudu; 2) ei puuduta apellatsioonkaebuses esitatud muud väited vaheotsust, kuna nende läbivaatamine ja hindamine toimub vaidluse sisulisel arutamisel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud. Ringkonnakohus tühistab maakohtu vaheotsuse materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu ja teeb asjas uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata nõude aegumise tõttu.
7.Ringkonnakohus märgib, et lepingust taganemine on kujundusõigus ja ei allu aegumisele, kuid taganemisavalduse alusel tekkiv tagasitäitmise nõue on materiaalõiguslik nõue, mis allub aegumisele. Käesoleval juhul on hageja taganenud poolte vahel sõlmitud lepingust ning lepingulise kujundusõiguse, s.o taganemise kasutamisest tekkivatele tagasitäitmisnõuetele kohaldatakse tehingutele sätestatud aegumistähtaegu. TsÜS §146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Ringkonnakohus leiab, et poolte esitatud asjaolud ei anna alust kohaldada hageja nõudeõiguse aegumisele 10 aastat tähtaega TsÜS § 146 lg 4 alusel. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on lugeda hageja nõude aegumistähta kulgemise alguseks taganemisavaldusega koos esitatud arvel märgitud tähtpäevale järgnevat päeva so. 12.02.2010. Hagiavalduses märkis hageja, et kahju hüvitamise nõue muutus sissenõutavaks 11.02.2012.
8.Ringkonnakohus märgib, et kui lähtuda eeldusest, et hageja nõue ei peatunud aegumise tähtaja kestel, siis TsÜS § 146 lg 1 arvestades aegus hageja nõue 12.02.2013. Hageja esitas hagi maakohtule 22.07.2013. Kostja esitas maakohtule aegumise vastuväite, mida maakohus TsÜS §-i 143 alusel hindas.
9.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et hageja nõude aegumise kulgemise peatasid poolte vahel toimunud läbirääkimised. Aegumise peatumise regulatsioon on mõeldud pehmendama nõude aegumisest võlausaldajale tulenevat ebaõiglust, sh välistatakse võimalus, et võlgnik saavutaks nõude aegumise nt läbirääkimisi teadvalt venitades. Nõude aegumine peatub TsÜS § 167 lg 1 esimese lause järgi õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Aegumise peatumiseks ei piisa üksnes hageja (võlausaldaja) poolt e-kirjade saatmisest ja kontaktide otsimisest kostja esindajaga. Käesolevas asjas andis hageja kostjale tagasitäitmiseks tähtaja 11.02.2010. Hageja poolt esitatud ärakirjad hageja e-kirjavahetusest on ajavahemikul 18.01.2011 – 30. märts 2011 toimunud hageja esindajate vahel (lk 33 tõlge). 02.03.2011 on hageja saatnud kirja aadressile [email protected], milles teatab, et soovib kostja esindajaga kohtuda, et arutada arvete nr 209048, 01072009 seonduvat (lk 36 tõlge). Mais 2011 vahetas hageja e-kirju T. Vardjaga, kes lubas vastata hageja küsimustele, palus olukorda selgitada, seejärel teatas juunis 2011, et tehas läheb puhkusele ja lubas dokumentidega tutvuda (lk 44 tõlge). Augustis vahetas hageja esindaja e-kirju oma töötaja ja T. Vardjaga, et kokku leppida kohtumine kostja esindajaga (lk 63) 2011 oktoobri kohta esitatud e-kirjavahetus tõendab, et hageja esindaja suhtles T. Vardja ja kostja raamatupidajaga, kuid ka sellest ei nähtu, et pooled oleksid pidanud nõude osas sisulisi läbirääkimisi (lk 72). Ringkonnakohus leiab, et hageja esitatud tõendid ei tõenda, et hageja ja kostja vahel toimusid läbirääkimised, mis annaksid aluse hageja nõude aegumine peatamiseks TsÜS § 167 lg 1 alusel. Hageja esitatud kirjavahetus tõendab, et kirjavahetuse algataja ja initsiaator oli hageja ning isikud, kellega hageja suhtles küsisid täiendavat informatsiooni, palusid kellegi teisega suhelda või teatasid, et nad ei tea midagi ja kohustus puudub. Kirjavahetus koosneb pöördumistest eesmärgiga leida kostja esindaja ning hoiatustest, et hageja võib kasutada meetmeid.
10.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et TsÜS § 168 lg 1 kohaselt omavad läbirääkimised nõude aegumise osas peatavat toimet üksnes nendel perioodidel või ajavahemikus, kus reaalsed läbirääkimised kestsid. Käesoleval juhul ei ole hageja esile toonud, mis perioodil tema väite kohaselt peetud läbirääkimised toimusid.
11.Ringkonnakohus leiab, et hageja nõude aegumine ei peatunud ka TsÜS § 167 lg 2 alusel hageja poolt 15.11.2012 kirjaga määratud täiendavaks tähtajaks, kuna võlgnik oli eelnevalt selgelt keeldunud kohustuse täitmisest. Hageja viitab täiendava tähtaja andmise kirjas võlgniku sõnaselgele keeldumisele 20. aprillist 2012 (lk 87). Aegumise peatumise aluseks on TsÜS § 167 lg 2 üksnes juhul, kui võlgnik juba eelnevalt ei ole selgelt keeldunud kohustust täitmast.
12.Ringkonnakohus märgib, et toimikus on hageja poolt esitatud erinevad võõrkeelsed dokumendid, millel puuduvad tõlked ja puuduvad ka hagis selgitused, mida nendega tõendada soovitakse.
13.Ringkonnakohtu lahendiga jäetakse hagi rahuldamata ja apellatsioonkaebus rahuldatakse, seetõttu tuleb jätta menetluses kantud poolte menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.