Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

SEB Pank.

OSAÜHING

XXX(likvideerimisel) pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Lembit Ülperi. Ajutise halduri aruanne 28.05.2014.a. esitas Lembit Ülper kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. 18.05.2010 Harju Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-10-11636 võlgnik lõpetati ja määrati likvideerija, kes kanti registrisse 05.07.2010.a. Harju Maakohtu 27.03.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-12-51293 lõpetati võlgniku likvideerija pankrotiavalduse alusel võlgniku pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlgnik kustutati äriregistrist ajutise pankrotihalduri avalduse alusel 19.09.2013. Harju Maakohtu 06.12.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-53642 alustati võlgniku täiendavat likvideerimist ja määrati likvideerijaks vandeadvokaat Indrek Naur. Likvideerija on registrisse kantud 11.12.2013. Likvideerija esitas 12.05.2014 pankrotiavalduse. 16.05.2014.a. määrusega algatas kohus OSAÜHING XXX(likvideerimisel) pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Lembit Ülperi. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul vara puudub. Võlgniku kohustuste suuruseks on 145 562,15 eurot. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning see on püsiva iseloomuga. Ajutise halduri arvates võlgniku majandusliku tegevuse jätkamine ei ole võimalik. Asjas ei ole ilmnenud raskete juhtimisvigade olemasolu. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus tekkis hiljemalt 2010. aastal ning selle põhjuseks oli muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 tähenduses. Ajutine haldur märgib, et pankrotimenetluse läbiviimiseks puuduvad võlgnikul vahendid. Ühtlasi ei esine olemasoleva info põhjal varade tagasivõitmise aluseid. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et OSAÜHING XXX(likvideerimisel) pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kui kohtu deposiitkontole ei maksta pankrotimenetlusest huvitatud isikute poolt kohtu poolt määratud summat. Ajutine haldur tegi ettepaneku pankrotimenetluse kulude katteks pankrotimenetlusest huvitatud isikutelt nõuda kohtudeposiiti 4 500 euro suuruse summa tasumist. Kohtumääruse põhjendused Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja ajutise halduri arvamust, leiab, et OSAÜHING XXX(likvideerimisel) pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul on kohustusi 145 562,15 euro ulatuses ja vara puudub. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole asjas tuvastatud. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohus tegi 02.06.2014 määrusega OSAÜHING XXX(likvideerimisel) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda kohtu tagatiste kontole OSAÜHING XXX(likvideerimisel) pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 4500 eurot hiljemalt 09.06.2014. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna OSAÜHING XXX(likvideerimisel) ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada OSAÜHING XXX(likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku likvideerijale Indrek Naurile (isikukood xxx). PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. TsMS § 146 lg 1 p 2 sätestab, et menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine haldur on 28.05.2014 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 6,5 tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 70 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 455 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Ajutise halduri vajalike kulutuste (päringud, sidekulud, kontoritarbed, transport) katteks palub ajutine haldur hüvitada 154 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusele vastu vaielnud. Kohus määrab eeltoodust tulenevalt ajutise halduri töötasu suuruseks 455 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks ja vajalike kulutuste suuruseks 154 eurot. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu summas 243 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks ja vajalikud kulutused summas 154 eurot, kokku 397 eurot, välja mõista riigi vahenditest ajutise halduri kasuks. xxxOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikud ei ole tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tagatiste kontole kohtu poolt määratud summat. Tulenevalt PankrS § 23 lg-st 4 mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 243 eurot ja vajalikud kulutused summas 154 eurot, kokku 397 eurot, välja riigi vahenditest ajutise halduri kasuks. Ajutise halduri tasu 212 eurot (455 eurot - 243 eurot), millele lisandub sotsiaalmaks välja mõista PankrS § 23 lg 4 alusel OSAÜHINGULT XXX(likvideerimisel) ajutise halduri kasuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.